lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-29830/16

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-29830/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1334
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 1Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 434Kohtuotsus kui sisuline lahendTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu pooltVÕS § 310 lg 1Tähtajalise üürilepingu pikenemineVÕS § 338 lg 1Nõuete aegumine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-20830

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-06-29830

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 30. jaanuar 2008.a kl 15.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

Axxx Dxxx hagi Oxxx Dxxx vastu 11 548,50 krooni võlgnevuse nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

17. jaanuar 2008.a

Istungil osalenud isikud

Hageja Axxx Dxxx; Hageja esindaja Vxxx Kxxx; Kostja Oxxx Dxxx.

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Oxxx Dxxx’lt (isikukood xxx, elukoht xxx) Axxx Dxxx (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks kommunaalmaksete võlgnevus 1 284 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli) krooni 80 senti.
3.Kohaldada aegumist hageja nõudele kostjalt 8 000 krooni kahju hüvitamises ja jätta selles osas hagi rahuldamata.
4.Jätta hageja menetluskulud 13.72% ulatuses kostja kanda ning jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

ASJAOLUD

1 (4)

2-06-20830

1.19.oktoobril 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt 01.04.2004.a sõlmisid pooled korteri xxx, üürilepingu, kehtivusega 1 aasta. Kostja vabastas eluruumi alles 30.10.2005.a, s.o lepinguga ettenähtust 7 kuud hiljem. Vähe sellest, kostja jättis tasumata kommunaalteenuste eest 3 548,50 krooni.
2.Peale selle, tekitas hagejale kahju, rikkudes korteri seadmeid ja siseviimistlust. 11.01.2006.a saatis hageja kostjale pretensiooni ja nõudis kahju hüvitamist. Kostja pretensioonile ei reageerinud. Hageja hindas tekitatud kahju 8 000 krooni. 3.. Hageja palus VÕS § 76 lg 1, § 132, § 276, § 279 alusel kostjalt välja mõista kommunaalmaksete võlgnevus ja tekitatud kahju kokku summas 11 548,50 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE

4.05. jaanuaril 2007.a. esitatud vastuses kostja võttis hagi õigeks osaliselt. Kostja väitel on tema tegelik võlgnevus hageja ees kommunaalmaksete osas 1 284,80 krooni, ülejäänud 2 263,70 krooni osas kostja võlgnevust ei tunnistanud.
5.Kostja ei nõustunud ka kahju hüvitamisega summas 8 000 krooni, sest kostja väitel ei ole ei lepingu sõlmimisel ega ka lõpetamisel vastuvõtu-üleandmise akti koostatud. Korteri seisundi kohta koostatud protokollist ja aktist sai kostja teada alles hagimaterjalidest. Hageja väitel üürilevõtmise hetkel oli vaidlusalune korter kasutuskõlbmatu, kostjal tuli enda kulul paigaldada vannituppa segisti, gaasivoolik, teha korda WC-pott.
6.Kostja leidis, et hageja nõue 8 000 krooni kahju hüvitamise osas on VÕS §338 lg1 alusel aegunud ja palus kohaldada aegumist.

MENETLUSE KÄIK

7.20. novembri 2007.a kohtuistungil hageja esindaja palus hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus arutas asja sisuliselt ja teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 05.detsembril 2007 kell 15.00. Viru Maakohtu 20.11.2007.a kohtumäärusega uuendati tsiviilasja arutamine, kuna kostjale ei olnud saadetud kohtukutset 20.novembri 2007.a kohtuistungile.

POOLTE SELETUSED KOHTUITUNGIL

8.17. jaanuari 2008.a kohtuistungil esitas hageja esindaja tõendina väljastusteate, mille kohaselt sai kostja pretensiooni kätte enne hagi esitamist. Hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Hageja seletuste kohaselt kohe pärast korteri soetamist, andis ta selle kostjale üürile. Kostja ei ole vastavalt üürilepingule korterit vabastanud ega korteri võtmeid hagejale üle andnud. Korteri vabastamisest sai hageja teada naabritel ja korteriühistu esimehelt. Korteri seisundi kohta akti koostamisele ei olnud võimalik kostjat kutsuda, sest kostja elukoht ei olnud teada. Hageja esindaja seletas, et aegumise kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna kostja kinnitas ise pretensiooni kättesaamist.
9.Kostja tunnistas hagi oma vastuses toodud ulatuses. Kostja teatas, et ta pole hagejaga mingit lepingut sõlminud, leping oli sõlmitud hageja esindajaga. Ka kommunaalmaksete eest maksis kosja hageja esindajale vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele. Korterit kostja üürlepingus

2 (4)

2-06-20830 toodud tähtaja jooksul ei vabastanud, sest see oli hageja emale kasulik, kuna korteri ees maksis kostja. Kostja sõnul hoidis ta korterit puhtana, seda nägi ka hageja ema, kes pidevalt korteris käis. Korter oli normaalses seisundis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled üürilepingu eluruumi Xxxx kohta, tähtajaga 1. aasta. Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud kostja väidega, et ta esimest korda näeb hagejat ja lepingu ta sõlmis hageja emaga, kellele ka maksis kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole toimikus olevale lepingule antud hageja allkirja ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi läbiviimist taotlenud. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et omandiõigus eluruumile kuulub hagejale. Ei ole kostjal vaidlust ka 01.04.2004.a eluruumi enda valdusse saamise üle ja kuni 30.10.2005.a eluruumi kasutamise üle. Lepingu järgi oli üürileandjaks hageja. Kostja on võtnud hagi osaliselt õigeks. Sellega on tuvastatud, et tegelikult kostja kasutas hageja eluruumi.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §438 lg1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Üürilepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse §292 lg1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §75 lg kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. 01.04.2004.a sõlmitud üürilepingu punktide 2.1.2 ja 3.4 alusel kohustus üürnik tasuma üürileandjale üüri ja kommunaalmakseid järgmise kuu 5-kuupäevaks (t.lk. 6-9). Kostja seletuste kohaselt maksis ta korteri eest hageja emale kommunaalteenuste eest vastavalt korteriühistu poolt esitatud teatistele ja lisaks ka üüri kindlas summas ( t.lk. 96). Kostja ei ole üüritud asja pärast üürilepingu tähtaja möödumist (01.04.2005a) tagastanud, mistõttu vastavalt VÕS §310 lg1 muutus üürileping tähtajatuks. Sellega on tuvastatud, et pooltevaheline vaidlus tuleneb üürilepingust, mis kehtis 01.04.2004.a-30.10.2005.a.
14.Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, mille tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõenda ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Üürilepingu alusel tekkinud võlgnevuste või tekitatud kahju hüvitamise nõudmisel lasub tõendamiskoormis hagejal. Milliste tsiviilkohtumenetluse seadustiku lubatud tõenditega hageja oma nõuded tõendada, on hageja otsustada.
15.Hagiavalduse järgi kostja on jätnud tasumata kommunaalmaksete eest 3 548.50 krooni. Hageja poolt esitatud Korteriühistu Xxx tõendite kohaselt arvestati üüritud perioodil eluruumile vee tarbimise eest 1 771.25 krooni, soojusenergia eest 5 873.25 krooni ning hoolduskulud

3 (4)

2-06-20830 4 417.50 krooni (t.lk. 63, 64, 67). Hageja ei esitanud tõendeid kostja poolt tarbitud gaasi ja elektri kohta. Kuna üürilepingu punkti 3.5 järgi leppisid pooled, et kommunaalmakseid maksab omanik (üürileandja), eeldab kohus, et hagejal oli võimalik nimetatud maksete suurust tõendada. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid kostja poolt tasutud üüri ja kommunaalmaksete kohta, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui suures ulatuses kostjal kommunaalmaksete võlgnevus on tekkinud. Hageja nõudesuurust ei ole võimalik kontrollida. Tõendamatuse tõttu rahuldab kohus hagi kommunaalvõlgnevuste osas kostja poolt õigeksvõetud 1 284.80 krooni ulatuses.

16.Mis puudutab kostjalt eluruumile tekitatud kahju 8 000 krooni väljamõistmist, peab kohus vajalikuks märkida, et pooled ei ole koostanud akte korteri üleandmise-vastuvõtmise kohta ega fikseerinud eluruumi seisundit üleandmise-vastuvõtmise seisuga. Hageja on esitanud 25.03.2004.a ja 01.11.2005.a koostatud aktid küll, kuid kostjat nende koostamise juurde ei kutsutud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut sellele, kas ja millises suuruses kostja eluruumi kasutamisega seoses hageja kahju tekitas, sest VÕS §338 lg1 ja lg2 alusel üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud, mis algab asja tagasisaamisest. Hagiavalduse järgi kostja vabastas eluruumi 30.10.2005.a, akti korteri seisundi kohta koostas hageja 01.11.2005.a. Seega seadusest tulenevalt oli hagejal õigus esitada kostja vastu hagi üüritud asja halvendamise eest hüvitise väljamõistmiseks kuni 30.04.2006.a. Hagi on esitatud 19.10.2006.a, s.o rohkem kui 5-kuu möödumisel. Kostja on taotlenud sellele nõudele aegumise kohaldamist. Kohus vastavalt TsÜS §143 kohus rahuldab kostja taotluse ja kohaldab aegumist kostjalt 8 000 krooni nõudmisele. Kostja on taotlenud korteri seisundi kindakstegemiseks tunnistaja ülekuulamist. Kuna hagi kahju hüvitamise osas jäetakse rahuldamata, TsMS §438 lg 1 alusel tunnistaja ütlustel ei ole mingit tähtsust.
17.Hagi rahuldatakse summas 1 284.80 krooni, mis on 13.72% hagist. TsMS §163 lg1 esimese lause ja §173 lg1 alusel kohus jätab kostja kanda hageja menetluskulud 13.72% ulatuses ning jätab kostja menetluskulud tema enda kanda.
18.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §440 lg1, lg2, §467, §468 lg1, p1, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja