Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
30.01.2008 .a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-06-8136
Tsiviilasi
AS E hagi AS vastu võla 851,75 krooni ja viivise 851,75 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS E (reg.kood XXX, asukoht XXX), esindaja Lindorff Eesti AS,
esindajad Menetluse liik
Kostja AS(XXX, elukoht teadmata) Lihtmenetlus kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista AS AS-i E kasuks põhivõlga 851,75 krooni ja viiviseid 851,75 krooni, kokku 1703,49 krooni ning jätta AS-i E menetluskulud AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses. Nõue ja põhjendused AS E (registrikood XXX) sõlmis kostjaga 19.08.2003 liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr V03105142865, B03094803227, B03084774604 kokku summas 851,75. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 27.03.2006. Kostja on olnud viivituses 859 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 1 099,52 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15%/päevas x 851,75 krooni = 1,28 krooni/päevas, 1,28 krooni x 859 päeva = 1099,52 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 851,75 krooni. Lepinguga võttis
kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on E teenuste kasutamise üldtingimused /tingimused/. Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved Lepingus märgitud aadressil XXX. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 3.4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste punktile 5.12. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Hageja ja kostja leppinsid Tingimuste punktis 5.13. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.10. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 1 703,49 krooni, millest rahaline põhikohustus moodustab 851,75 krooni ning viivis 851,74 krooni. Hageja tõendid: Liitumisleping, üldtingimused, võlanõue kostjale, koondarve võla kohta, arved V03105142865, B03094803227, B03084774604. Kostja vastuväited hagile Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud, tõendeid, taotlusi esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses, pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tuleb eeldada, et ta on hagis märgitud asjaolud omaks võtnud. Hageja on esitanud kohtule omalt poolt nii liitumislepingu kui selle üldtingimused ning nende tõenditega ning kostja omaksvõtuga on leidnud kinnitust asjaolu, et pooled sõlmisid 19.08.2003 liitmiselepingu, mille järgi osutas hagejale sideteenust ja esitas osutatud teenuste eest tasumiseks kostjale arved V03105142865, B03094803227, B03084774604 kokku summas 851,75 krooni. Märgitud arved on hageja ka oma nõude kinnituseks kohtule esitanud. Samuti on eelmärgitud lepingu üldtingimustega ja kostja omaksvõtuga tõendatud, et kostjal oli kohustus tasuda osutatud teenuste eest arvetel märgitud
ulatuses, kuid kuna ta seda ei teinud, siis on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust - tasuda saadud teenuse eest, mis ei ole lubatav VÕS § 8 lg 2 ja 76 ja on seega kohustuse rikkumine VÕS § 100 järgi. Hageja poolt kohtule esitatud lepingute ja selle üldtingimustega ning kostja omasvõtuga on tõendatud, et pooled leppisid kokku lepingu mittekohase täitmise tagamiseks üldtingimuse p-s 5.13 viivise määra 0,15% päevas tasumata arve summast. Kostja ei ole ümber lükanud hagis väidetut, et ta on makse tasumisega võlguolevalt summalt viivituses vastavalt viimase arve so V03105142865 24.10.03 maksetähtpäevale 07.11.2003 järgnevat päevast kuni 27.03.2006 859 päeva eest summas 1099,52 krooni ja mida hageja nõuab tegelikult 851,75 krooni ja seega on hageja tõendatud ja põhjendanud viivise nõuet kostja vastu kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1, 108 lg 1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg VÕS § 108 lg 1, 101 lg 1 p1 851,75 krooni, viivis 851,75 krooni VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1, 108 lg 1 järgi, kokku 1703,49 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostja kanda jäävad hageja menetluskulud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.