Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja N S (edaspidi põhivõlgnik) sõlmisid 06.03.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0600242/45kt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 60 000 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 600 krooni. Lepingu järgi kohustus põhivõlgnik maksma intressi 25% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 150 499.20 krooni. J L `ga (edaspidi käendaja) sõlmis hageja 06.03.2006.a. tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 270 499 krooni ning käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.04.2018.a. Kuna kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oli hageja sunnitud saatma kostjatele 22.03.2006, 24.08.2006, 22.09.2006, 29.11.2006 ja 22.12.2006 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostjad kirjadele ei reageerinud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja saatis 09.01.2007, 22.03.2007 ja 14.06.2007 kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused ja 05.07.2007 ülesütlemisavalduse põhivõlgnikule ning teavitas sellest käendajat. Hageja nõudis kostjatelt 84 925.04 krooni tasumist, millest tagastamata krediidisumma moodustas 59 118.61 krooni, intress 13 112.63 krooni, viivis 20.08 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 850 krooni ja leppetrahv 11 823.72 krooni. Võlgnevust kostjate poolt tasutud ei ole. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 60 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Põhivõlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2- nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjaid lepingu üleütlemisest, samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostjad sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostjad on lepingu kehtivuse ajal tasunud 881.39 krooni krediidi põhiosast, on kostjate poolt tagastamata krediidisummaks 59 118.61 krooni. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25% krediidisummast ühe aasta kohta, kokku 150 499.20 krooni. Lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata intress moodustab 13 112.63 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on lepingu järgselt viivise määraks 25% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvestab viivist alates 06.07.2007 ja viivise summa seisuga 07.12.2007 moodustab 6 296.37 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Kuna lepingu ülesütlemise hetkel oli tagastamata krediidisumma 59 118.61 krooni, on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 11 823.72 krooni.

Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud summas 850 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 26 798.67 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud asjaoluga, et peale lepingu ülesütlemist ei ole kostjad tasunud mitte ühtegi makset. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu alusel piiratud 270 499 krooniga. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 118 000 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 59 118.61 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13 112.63 krooni, viivis 6 296.37 krooni, leppetrahv 11 823.72 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 850 krooni ja kahjuhüvitis 26 798.67 krooni. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatused, laenuteenuste hinnakiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 14.12.2007.a. kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressidele ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest alates. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjate poolt on materjalid isiklikult vastu võetud 15.12.2007.a., mille kohta nad on andnud allkirjad. Seega vastuste andmise viimaseks tähtajaks oli 31.12.2007.a. Kostjad kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise takistustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt kuulub solidaarselt välja mõistmisele 118 000 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 59 118.61 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13 112.63 krooni, viivis 6 296.37 krooni, leppetrahv 11 823.72 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 850 krooni ja kahjuhüvitis 26 798.67 krooni.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 13. mail 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.