Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (2)

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik 03.12.2007 maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 24.08.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0604830/96st tuleneva võla summas 77 000 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 39 825.40 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 9 762.69 krooni, viivis 3 784.98 krooni, leppetrahv 7 965.08 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 900 krooni, kahjuhüvitis 14 761.85 krooni ning menetluskulud. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused, millega anti kostjale täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Hageja ütles lepingu üles 18.07.2007. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Hagimaterjalid on edasiandmiseks kostjale vastu võtnud 08.01.2008 kostja ema. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses taotleb hageja tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ning õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga tarbijakrediidilepingu. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 25.01 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 25.01 % põhivõlalt aastas. Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.3. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma 39 825.40 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 9 762.69 krooni, viivise perioodil alates 19.07.2007

2 (2)

kuni 03.12.2007 summas 3 784.98 krooni ning leppetrahvi 7 965.08 krooni osas ning hagi tuleb selles osas tagaseljaotsusega rahuldada. Võla sissenõudmisega seotud kulu on käsitatav kahjuna. VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kuna hageja nõutav kahju ei ületa viivist, on võla sissenõudmisega seotud kulu nõue summas 900 krooni õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 14 761.85 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-12207). Kohus jätab juhindudes VÕS § 416 lg 3 § 421 rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise osas summas 14 761.85 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab kahjuhüvitamise nõuded rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta 80 % ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.