Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

15.09.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on SÕLE x KORTERIÜHISTU vastavalt ühistu põhikirja p-le 1.3 tulu mittetaotlev korteriomanike ühendus. Tema tegevuse eesmärk on elanu ja selle juurde kuuluva Sõle tn x maatüki ühine majanduslik haldamine (välja arvatud korterid kui reaalosad) ja seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele elamu kasutamisega seotud teenuste osutamine. Hageja vahendab kommunaalteenuseid Tallinnas Sõle x asuva maja elanikele. Kommunaalteenuste vahendamine toimub hageja poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel: soojusenergia ostu-müügileping nr 1308, elektrienergia ostu-müügileping nr 143289001/01.08.2000; olmejäätmete äraveo leping Eriautobaasi AS-ga; veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste leping nr 001251/01; liftide tehnohoolduse ja remondi leping nr 790 AS-ga Eesti Otis. Kostjale Mira Sukhanovale kuulub korteriomand asukohaga Tallinnas x ja kostja on SÕLE x KORTERIÜHISTU liige. SÕLE x KÜ põhikirjast tuleneb korteriomaniku kohustus tasuda sihtotstarbelisi makseid ja osutatud teenuste eest juhatuse määratud tähtaegadel ja summas. Vastavalt KÜ põhikirja p-le 5.3 tasuvad ühistu liikmed kütte, külma ja sooja vee, kanalisatsiooni ja teiste kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse müüjatele vastavalt nendega sõlmitud lepingutele ja teatab järgmisel kuul ühistu liikmetele nende makse suuruse vastavalt üldkoosoleku otsusega kehtestatud korrale. Ajavahemikul 2004. a. detsembrist kuni 2006. a. augustini ei ole kostja nõuetekohaselt tasunud korteriühistu poolt esitatud arveid. Kostja tasub arveid osaliselt ja ebakorrapäraselt. Kostja omavoliliselt võttis maha veearvestid, millega seoses korteriühistu juhatus võttis vastu otsuse arvestada M. Sukhanova veetarbimist keskmise tarbimismäära järgi, s. o 18,6 m3 kuus. Juhatuse otsuse kinnitas ühistu 12.03.2006 üldkoosolek. Kostja sellele vaatamata ei tasu vee tarbimise eest, ka ülejäänud teenuste eest. Kostja kas ei maksa üldse või maksab osaliselt. 2006. a. augustikuu seisuga kostja võlgnevus hageja ees on 6 239,20 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista, tuginedes korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-le 1 ja korteriühistu põhikirja p-dele 3.2.6 ja 3.2.7. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagiavalduses hageja võttis omaks, et kostja täidab majandamiskulude tasumise kohustust. Hageja oletus, et kostja ei täida seda kohustust kohaselt, on hageja poolt põhjendamata. Hageja poolt esitatud ja 29.10.2005 koostatud akt oli koostatud ilma kostja juuresolekuta tagaselja ja seetõttu ei ole võimalik lugeda aktis toodud andmeid õigeks. Maksevõla arvestus (hagiavalduse lisa 3) on arusaamatu. Sellest ei nähtu, millest on võlg tekkinud. Kostja arvates on hageja arvete koostamisel eksinud. Arve ei tõenda tegelikke kulusid, vaid peegeldab hageja hinnangut sellele. Arvete koostamise aluseks olevaid algdokumente ei ole hageja esitanud. Seetõttu kostjal puudus võimalus kontrollida arvetel kajastatu tegelikkusele vastavust. Kostja arvates ei ole arved kulupõhised. Kostja tasus kõik vajalikud kulud, aga vajalikest kuludest suuremaid kulusid ei pea ta tasuma. Hageja ei ole esitanud arvete aluseks olevate kulude arvestust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 04.06.2007 otsusega ja mõistis Mira Sukhanovalt SÕLE x KORTERIÜHISTU kasuks välja 6 239,20 krooni võlga. Harju Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja Mira Sukhanova kanda. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand aadressil Tallinn, x. Korteriomanikud on elamu ja selle juurde kuuluva Sõle tn x asuva maatüki haldamiseks moodustanud korteriühistu. SÕLE x KORTERIÜHISTU on registrisse kantud 24.05.2000. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 2.1 on korteriühistu liikmeteks kõik Sõle tn x asuva elamu korteriomanikud ühistu

2(7)

registreerimise hetkest, ettenähtud korras ilma vastavat avaldust esitamata. Seega poolte vahel on liikmelisusel põhinev suhe. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ja §-st 151 tulenevalt on korteriühistu liige kohustatud võtma osa majandamiskulude tasumisest, maksma temale vahendatud kommunaalteenuste eest ja maksma maamaksu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. SÕLE x KORTERIÜHISTU põhikirja punkti 3.2.6. kohaselt ühistu liige on kohustatud regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtajast ja määratud summas, tasuma sihtotstarbelisi makseid maja jooksvate hoolduskulude (prügivedu, maja ja krundi korrashoid, ühiskasutatav elekter, võimalike kütte-, soojusvarustuse-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemide avariide likvideerimine) katteks. Põhikirja punkt 3.2.7 sätestab ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtajast ja määratud summas maja üldkommunikatsioonide kaudu kasutatavate teenuste (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus ja tehnovarustus) eest. Teenustasu suuruse määramise aluseks on kütteks kuluva soojusenergia eest – korteri köetava pinna suurus; vee, sooja vee ja kanalisatsiooni eest – vastavalt korteris elavate inimeste arvule või vastavate näidikute näitude kohaselt. Põhikirja punkti 5.3 kohaselt ühistu liikmed tasuvad kütte, külma ja sooja vee, kanalisatsiooni ja teiste kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub neile teenuseid osutanud organisatsioonidele vastavalt nendega sõlmitud lepingutes ettenähtud tähtajale, teatades järgmisel kuul ühistu liikmetele nende makse suuruse vastavalt üldkoosoleku otsusega kehtestatud korrale. Põhikirja punktist 5.7 tulenevalt ühistu peab raamatupidamislikku arvestust oma tegevuse kohta vastavalt kehtivale seadusandlusele. Raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollib ühistu revisjonikomisjon ja teised seaduses ettenähtud kontrollorganid (p. 5.8). Hageja väidetel kostja on talle esitatud arveid tasunud osaliselt ja ebaregulaarselt. Hageja on oma väidete tõendamiseks hagiavaldusele lisanud teenuste osutajatega sõlmitud lepingud ning kostjale 2004. a. detsembrist kuni 2006. a. juulini tarbitud teenuste eest esitatud arved. KÜ Sõle x raamatupidamise 31.08.2006 tõendis (tl 79) on esitatud kostja võlgnevuse arvestus, milles on kuude lõikes 2004. a. detsembrist 2006. a. augustini ära näidatud võlgnevus iga perioodi algul, perioodi eest määratud tasu suurus, perioodi jooksul laekunud summad ja võlgnevuse suurus iga kuu lõpuks. Kohus leidis, et esitatud tõenditega on kostja võlgnevus tõendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on arved kätte saanud. Kostja kohtuistungil kinnitas, et konkreetseid arveid ta vaidlustanud ei ole, kuid on esitanud korteriühistu juhatusele mitmeid avaldusi seoses erinevate probleemidega ühistu juhtimisel. Poolte seletustest kohtuistungil nähtus, et kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel on mitmeid erimeelsusi seoses korteriühistu juhtimisega ning kostja ei ole rahul hageja seadusliku esindaja Khodaki tegevusega kinnistu haldamisel. Kostja ei esitanud kohtule avaldusi, millest nähtuks, et kostja oleks vaidlustanud arvete koostamist ja esitamist. Kostja väide, et hageja on arvete koostamisel eksinud ning et kostja on tasunud arved vajalikus ulatuses, on paljasõnaline ja põhjendamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kostja ei ole kohtule esitanud mingit omapoolset arvestust, mille alusel kostja 3(7)

väidetavalt arveid tasus ning mille alusel ja millises ulatuses kostja on arvetes nõutud kulude vajalikkust hinnanud. Hagiavaldusest ja sellele lisatud arvetest nähtuvalt arvestati kostjale 2005. a. novembrist veekuluks 18,6 m3 kuus 29.10.2005 aktiga määratud keskmise veetarbimise järgi. Alusetu on kostja väide, et 29.10.2005 akti koostamiseks juhatuse liikmed tema korteris ei käinud. Akti on allkirjastanud juhatuse liikmed, aktile on kantud märkus, et kostja tutvus aktiga, kuid keeldus sellele alla kirjutamast. Kohtul puudub alus akti õigsuses kahtlemiseks. Kostja kohtuistungil kinnitas ka ise, et tutvus aktiga, kuid keeldus sellele alla kirjutamast, sest kostja veemõõtja ei töötanud ja seetõttu ei saanud olla akti kantud andmed õiged. Kohus leidis, et kostja väited, et tema veemõõtja akti koostamise ajal 2005. a. sügisel ei töötanud, on oletuslikud ja tõendamata. Kostja poolt kohtuistungil esitatud mõõtevahendi nõuetele mittevastavuse tõend nr 02-283 on väljastatud 10.10.2006 ja see ei tõenda, et kontrollitud veemõõtja ei töötanud 2005. a. oktoobris. Hageja väidetel 2005. a. kevadel kostja otsustas, et tema veemõõtja ei tööta ja keeldus edaspidi näitusid teatamast ja selle järgi tasumast. Kostja on kohtumenetluse käigus väitnud, et veemõõtja ei töötanud selle paigaldamisest peale, kuid 2001. a. saadud trauma tõttu kostja ei olnud võimeline mõõtjat vahetama ega kontrollida laskma. Kohus asus seisukohale, et kostja väited on otsitud ja kostja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega Asjakohane ei ole kostja väide, et tema nõustajal puudus täisvolitus: volituse puudumine ei takista veemõõtja kontrollimise või vahetamise korraldamist, lisaks sõltus volituse andmine ainult kostjast endast. Kohtuistungil leidis hageja esindaja väidetega, millele kostja vastu ei vaielnud, tõendamist, et ühistu korduvalt pakkus kostjale võimalust, et kostja veemõõtja vahetatakse ühistu poolt tasuta, lõpuks 2007. a. talvel hageja esindaja seda tegigi. Vee võlgnevuse üle peetavas vaidluses ei puutu asjasse kostja väited, et mitmed remondiettevõtted keeldusid mõõtjat vahetamast püstiku halva olukorra tõttu. 15.03.2006 korteriühistu esindaja ja AS Nisurem esindaja koostatud aktist nähtub, et maja vee- ja kanalisatsioonitrassid ja püstikud on korras, lekkeid ei leitud. Akti kohaselt olid kostja korteris nr 66 veemõõtjalt eemaldatud tehase plommid, millega on võimalik kasutada teadlikult külma ja sooja vett selle eest maksmata. Kostja kinnitas, et tänaseks on tal veemõõtja vahetatud ja ta tasub nüüd vee eest vastavalt mõõdiku näitudele. Eelnevast järeldub, et väidetavalt lagunenud püstikud ei takistanud veemõõtja vahetamist. 29.10.2005 koostatud aktis (tl 53) on fikseeritud kostja korteris veemõõtjate näidud seisuga 29.06.2005 (viimane näit, mille kostja ühistule teatas) ja 29.10.2005. Aktis fikseeritud näitude ja nende võtmise vahelise 4 kuu järgi arvestati välja keskmine veekulu 18,6 m3 kuus, mille alusel hakati arvestama kostja veetarbimist ja talle selle eest arveid esitama. Asjaolu, et kostja esindaja kohtuistungil ei osanud selgitada keskmise arvutamise aluseks olnud matemaatilist valemit ja väitis ekslikult, et keskmise arvutamisel võeti aluseks ainult külma vee kulu, kuigi arvutustehe näitab, et tegelikult on lähtutud nii sooja kui külma vee kulust, ei muuda akti ega selle alusel esitatud arveid ebaselgeteks. Akti alusel korteriühistu juhatus 29.10.2005 protokollilise otsusega nr 6 (tl 55) otsustas, et kuni veemõõtja paigaldamiseni arvestatakse korteris nr 66 veekulu 18,6 m3 ühe kuu kohta. Juhatuse 29.10.2005 otsuse kinnitas 12.03.2006 üldkoosolek. KÜS § 13 lg 1 järgi korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tulenevalt KÜS § 13 lg-st 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 4(7)

lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kostja korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole ning seega on ta kohustatud korteriühistu üldkoosoleku otsust täitma ja vastavalt määratud keskmisele veetarbimisele esitatud arved tasuma. Muude kommunaalteenuste suurusele kostja ei ole vastu vaielnud. Kostja võlgnevuse arvestuse tõendist (tl 79) nähtuvalt kostja teeb makseid korteriühistule üldiselt iga kuu, 0-kroonine laekumine on perioodil 2004. a. detsembrist 2006. a. augustini fikseeritud viiel kuul. Võttes arvesse, et kostja ei ole esitatud arveid, juhatuse otsust ega üldkoosoleku otsust vaidlustanud ning on teinud esitatud arvete alusel osalisi makseid, tuleb nõustuda hageja esindaja seisukohaga, et kostja on esitatud arveid tunnistanud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et ta maksab vee eest oluliselt rohkem kui teised sama maja korteriomanikud, kellel on peres rohkem inimesi. Samuti ei puutu asjasse väidetavalt eelmise ühistu esimehe ajal tehtud veekulu ümberarvestus, kuna see ei käsitle käesoleva võlgnevuse tekkimise perioodi. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 04.06.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus tuginenud SÕLE x KÜ põhikirja punktile 3.2.7, mille kohaselt vee, sooja vee ja kanalisatsiooni eest teenustasu suuruse määramise aluseks on korteris elavate inimeste arv või vastavate näidikute näidud. Maakohus tuvastas, et kostjale ei arvestatud veekulu näidikute näitude kohaselt, kuna kostja veemõõtja ei töötanud ja näitusid võtta ei saanud. Ka tuvastas maakohus, et kostjale ei arvestatud veekulu vastavalt korteris elavate inimeste arvule. Eeltoodust saab teha järelduse, et hageja ei lähtunud veekulu arvestamisel põhikirja punktis 3.2.7 sätestatust. Maakohus jättis hagejapoolse põhikirja punkti 3.2.7 rikkumise tuvastamata ja leidis, et veekulu on arvestatud õigesti ja kooskõlas ülalnimetatud põhikirjaga. Harju Maakohus on kaevatavas kohtuotsuses leidnud, et 29.10.2005 hageja juhatuse liikmete koostatud akti ega selle alusel esitatud arveid ei muuda ebaselgeteks asjaolu, et kostja esindaja ei osanud kohtuistungil selgitada keskmise [veekulu] arvutamise aluseks olnud matemaatilist valemit ja väitis ekslikult, et keskmise arvutamisel võeti aluseks ainult külma vee kulu, kuigi arvutustehe näitab, et tegelikult on lähtutud nii sooja kui külma vee kulust. Maakohus on omistanud kostja esindajale hageja esindaja poolt kohtuistungil öeldu. Kostja esindaja väitis, et kostjale esitatud arved ei tõenda tegelikke kulusid ja hageja ei ole esitanud arvete aluseks olevate kulude arvestust. Hageja SÕLE x KORTERIÜHISTU esindaja ei põhjendanud hagiavalduses ega suutnud kohtuistungil seletada, millise matemaatilise arvutustehte alusel on saadud kostja keskmine veekulu 18,6 m3 kuus. 29.10.2005 akt ega kohtuotsus ei sisalda arvutustehet, millele kohus on viidanud veekulu arvutamise õigsuse alusena. Kohtuotsus ei ole ülalmainitud osas seaduslik ega põhjendatud ning kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut. Olukorras, kus maakohus leidis, et akt ja selle alusel esitatud arved ei olnud ebaselged, pidanuks kohus oma seisukohta põhjendama. Põhjendus oleks tingimata pidanud nähtuma kohtuotsusest, kuna hageja esindaja 22.05.2007 kohtuistungil nõude alust 5(7)

põhjendada ei suutnud. Kohtu seisukoht, et kostja ei ole arveid vaidlustanud, kuna ta on teinud osalisi makseid, ei tähenda iseenesest, et arved oleksid õigesti koostatud. Osaliselt arvete tasumisega ongi kostja tegelikkuses arvete õigsuse vaidlustanud. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub apellandilt välja mõista kõik menetluskulud. Vastustaja väitel on apellant kohtuotsust ebaõigesti tõlgendanud, nimetades kohtu poolt tuvastatuks, et kostjale ei arvestatud veekulu näidikute näitude kohaselt, kuna kostja veemõõtja ei töötanud ja näitusid võtta ei saanud. Kohus on tuvastanud, et arvestused olid tehtud nimelt 29.10.2005 akteeritud veekulu näidikute näitude alusel 4 kuu eest. Kostja ei vaidlustanud korteriühistu esitatud arveid ning tasus arveid täies ulatuses kuni 2005. a. jaanuarini. Keskmise veekulu arvestuse alusel 18,6 m3 ühe kuu kohta esitati kostjale arveid alates 2006. a. märtsikuust, kuid põhivõlgnevus tekkis enne seda ning moodustas 12.03.2006 seisuga 5 634,50 krooni. Seega ei ole kostja võlanõude aluseks olevaid arveid vaidlustanud ega esitanud omapoolseid arvestusi. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi, tema esindaja ja vastustaja esindajad, ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks puudub alus. Kolleegium ei tuvastanud materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi olulist rikkumist, mis annaks alust otsust tühistada. Maakohus on otsust seaduse nõuete kohaselt põhjendanud ning kohtu järeldus tugineb esitatud ja analüüsitud tõenditel, mistõttu kolleegium ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et hagejal on õigus nõuda kostjalt osutatud kommunaalteenuste eest tasumist. Vaidlusküsimuseks on võla olemasolu kostjal ning arvete õigsus, sealhulgas veekulu arvestuse alus. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et TsMS § 230 lg 1 järgi on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid, ning leidnud, et kostja vastuväited on jäänud paljasõnaliseks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Mitte nõustudes hagiga, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks tema arvestuse alus arvete osalisel tasumisel, ning seda ei ole tehtud ka apellatsioonimenetluses. Toimiku materjalidest ilmneb, et kostjale esitatud arvetes on toodud teenuseliikide lõikes teenuste kogus kui ka hind/ t.lk. 58-79/. Kohtule esitatud lepingutest ilmneb, et hageja oli sõlminud lepinguid kommunaalteenuste osutamiseks, mis toimus ka kostja huvides. Sõlmitud lepingud tuleb täita ning see on võimalik teha korteriühistu puhul korteriomanikelt laekunud summade arvelt. Apellandi väidetel on talle ebaselge osutatud teenuste arvestuse alus ning ta ei pea õigeks tasumiseks esitatud veekulu hulka. SÕLE x KÜ põhikirja punkti 3.2.7 kohaselt teenustasu suuruse määramine vee ja kanalisatsiooni eest pidi toimuma kas korteris elavate inimeste arvu järgi või vastavate näidikute näitude järgi, kuid korteriühistu võttis vee arvestamisel aluseks korteriühistu üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus põhikirjaga.

6(7)

Kolleegium nõustub vastustaja vastuväitega, et vee tarbimise arvestuse alus ei ole vastuolus KÜ SÕLE 47 KÜ põhikirjaga. Hageja tõi välja keskmise vee tarbimise koguse kostja poolt esitatud näitude alusel ning selle alusel saadi keskmiseks veekuluks kuus 18,6 m3. Apellandi väidetel maakohtu otsusest ei ilmne, kuidas on arvestatud veekulu suuruseks 18,6m3. Kolleegium nõustub apellandiga, et otsuses tõepoolest puudub keskmise veekulu matemaatiline arvestus, kuid kohus on viidanud 29.10.2005 aktile, milles fikseeriti 29.10.2005 näit ning kostja poolt 29.06.2005 esitatud näit ning nende alusel võeti nelja kuu keskmine näit. Kohus pidas sellist arvestust õigeks, millega nõustub ka kolleegium. 29.10.2005 aktist ilmneb, et 29.06. 2005 ja 29.10.2005 oli kostja tarbinud kokku sooja vett 10,54 m3 ja külma vett 63,8m3, seega kokku 74, 34 m3. Jagades selle arvu 4-ga, saame 18,6m3. Korteriühistu põhikirja punktide 3.2.6 ja 3.2.7 järgi oli korteriühistu liikmete kohustuseks tasuda regulaarselt kommunaalmakseid. Kui kostja ei nõustunud arvetes oleva veekulu hulgaga, siis oli tema enda huvides hoolitseda selle eest, et veemõõdik oleks üles pandud ning näidud õigeaegselt esitatud. Toimikust ei ilmne, et hageja oleks teinud kostjale takistusi veemõõdiku paigaldamiseks. Maakohus tuvastas, et SÕLE x KÜ raamatupidamise 31.08.2006 tõendis (tl 79) on esitatud kostja võlgnevuse arvestus, milles on ära näidatud võlgnevus kuude lõikes 2004. a. detsembrist 2006. a. augustini, ning selle tõendiga on tõendatud kostja võlgnevuse suurus. Kolleegium leiab, et kuivõrd kostja ei esitanud omapoolset arvestust tarbitud teenuse kohta ning väidet võla puudumise osas ei tõendanud, siis tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga. Toimikust ilmneb, et veekulu näidud fikseeriti kostja korteris 29.10.2005. SÕLE x KÜ üldkoosoleku otsus kostja suhtes veekulu arvestamiseks kuus 18,6 m3 võeti vastu 12.03.2006 /t. lk. 56/. Hageja tõendist võla arvestuse kohta ilmneb, et kostja maksis kommunaalteenuste eest ebaregulaarselt ning märtsis 2006.a. moodustas tema võlgnevus 6643,20 krooni. Hageja esitas nõude võla väljamõistmiseks seisuga august 2006 summas 6239,20 krooni. Eelnimetatud dokumentaalsest tõendist/ t.lk. 79/ ilmneb, et kostja maksis perioodil märts 2006.a. kuni august 2006.a. arveid osaliselt. Siit tuleneb, et veekulu arvestus 18,6 m3 ei mõjutanud oluliselt juba olemasoleva võlgnevuse suurust. Arvestades eeltoodut, kolleegium leiab, et apellandi väited ei võimalda apellatsioonkaebuse rahuldamist. Menetluskulu jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.