Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Viktor Petkevitš ja Galina Petkevitš on abielus ja elavad alates 1985. a. korteris asukohaga Tallinnas x. Korteriomandi omanikuks on kinnistusraamatu kande kohaselt Viktor Petkevitš (tl 10). Tallinnas x asuvad mitteeluruumid on ehitatud 1973. a. kaupluseks, mida kostja MAXIMA Eesti OÜ kasutab alates 2004. a. aprillikuust, esmalt tehes remonti ja alates 2004. a. sügisest töötava kauplusena (tl 168-169). 14.03.2005 esitatud hagis palus Viktor Petkevitš välja mõista MAXIMA Eesti OÜ-lt varalise kahju hüvitamiseks 120 000 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 70 000 krooni. Hageja tugines VÕS § 128 lg-tele 3 ja 5, §-le 1043, § 1045 lg 1 p-dele 2 ja 4 ning § 1046 lg-le 1. Galina Petkevitš palus 05.03.2007 esitatud hagis kostjalt välja mõista 70 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja tugines VÕS § 128 lg-tele 3 ja 5, §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 2. Hagiavalduse kohaselt asub hagejate korter teisel korrusel ja omab kauplusega ühist välisseina. Korteri aknad asuvad samal poolel, kust kauplusesse tuuakse kaupa ja kaup laaditakse kaubaautodelt. Kauplusesse tuuakse kaupa igapäevaselt alates 6.30 kuni 21.00-ni õhtul ja kauba mahalaadimise platvorm asub hagejate korteri akende lähedal. Kaupa toovad päevas 30-40 kaubaautot (osad külmutusseadmetega), mis mahalaadimise ootel seisavad töötavate mootoritega järjekorras hagejate korteri akende all. Kaubaautod tekitavad müra ja saastavad heitgaasidega õhku. Müra on igapäevaselt üle lubatud normi ja see häirib hagejaid, kuna selline olukord on kestnud juba pikemat aega. Pidev müra ja vibratsioon ei anna võimalust puhkuseks ega magamiseks, mis omakorda mõjub halvasti hagejate ja nende laste tervisele. Kauplusetöötajatele on korraldatud suitsetamiskoht otse hagejate akende all. Lisaks on kaupluse laadimisplatvormi juurest vaba pääs kaupluse katusele, kuhu avanevad hagejate korteri aknad, millega on häiritud nende turvalisus. Mürataseme määramiseks on Tervisekaitseinspektsiooni poolt läbi viidud mõõtmised, mis tuvastasid, et müratase on üle lubatud normi (tl 11-23). Kostjal puudus kaupluse rekonstrueerimiseks kehtiv projekt. Kostja ehitas projektile mittevastava metallist platvormi, mis on üheks põhiliseks müra allikaks. Kostja paigaldas kompressori hagejate eluruumiga sama seina juurde ja paigaldas hulgaliselt ventilatsiooniseadmeid kaupluse katusele vahetult hagejate korteri akende juurde. Kõik kokku põhjustavad lubamatult suure tugevusega müra. Hagejad tõendavad eelnimetatut kohtule esitatud foto- ja videosalvestistega (tl 31, 32, 91-101, 154, 226). Hagejad on pöördunud alates 2004. a. sügisest korduvalt kostja, kohaliku omavalitsuse, munitsipaalpolitsei, Tervisekaitseameti poole probleemi kõrvaldamiseks (tl 27-31,76, 77). Hageja Viktor Petkevitš on seisukohal, et kostja on talle põhjustanud varalist kahju vastavalt VÕS § 128 lg-le 3. Hagejale on tekitatud varalist kahju kokku summas 120 000 krooni, sealhulgas korteri müügihinna alandamine 90 000 krooni võrra seisuga 01.05.2005, korteri hindamisakti tellimine 1 300 krooni, korteri müra mõõtmine 2 408,10 krooni, uue eluruumi leidmiseks tehtud kulutused (telefon, internet, bensiin) 1 000 krooni, 100 000 krooni laenu saamiseks tehtud kulutused (lepingutasu 1 % laenusummast, intress 5 % aastas)

11 000 krooni, vana korteri müügi ja uue korteri ostmisega seotud notaritasud ja riigilõiv kokku 7 500 krooni ning kolimine uude korterisse 3 800 krooni. Viktor Petkevitš leidis, et kostja on talle tekitanud ka mittevaralist kahju, mis hõlmab temale põhjustatud kannatusi. Müra ja heitgaaside tõttu puudub võimalus inimväärsele elule, puudub võimalus välja puhata. Hagejat häirivad akende all laialiloobitud kauplusejäätmed ja roiskunud puuviljadest-juurviljadest leviv ebameeldiv lõhn. Hageja hindas mittevaralise kahju suuruseks 70 000 krooni. Hageja Galina Petkevitši avalduse kohaselt on kostja tekitanud talle mittevaralist kahju, mis hõlmab temale põhjustatud kannatusi meeleolulanguse, unehäirete ja peavalu näol. Hagejal puudub kodune rahu ja vaikus, mida häirib varahommikust hilisõhtuni pidevalt akende all seisvate töötavate mootoritega kaubaautode müra, eluruumi õhutamise võimaluse puudumine. Pidev stressisituatsioon on tekitanud hagejale tervisekahjustuse, s. o pikaajalise depressiivse reaktsiooni, mille tagajärjel on talle psühhiaatri poolt määratud ambulatoorne ravi, mis on tõendatud 06.01.06 ja 20.02.2007 konsultatsiooni otsustega. Hageja hindas mittevaralise kahju suuruseks 70 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejatele väidetava kahju tekkimise vahel ning kostjapoolne süü kahju tekitamises. Kostja ei ole tegutsenud õigusvastaselt, vaid on järginud kaubandustegevuses kehtivaid seadusi ja määrusi ning rakendanud piisavat hoolsust. Kostja leidis, et hagejale oli 1985. a. teada, kuhu ta elama asus ja missugused hooned ümbruses paiknesid, sest x on tegutsenud kauplus alates 1973. aastast. Elamu, kus hageja elab, on ehitisregistri andmetel registreeritud elamu koos kaupluseruumidega (tl 170-173). See, et kaupluse juures puudub eraldi kauba vastuvõtukoht, ei ole kostja süü, kuna kauplus projekteeriti 1973. a. sellisena. Enne 2004. a. oli detailplaneeringuga ette nähtud kaupluse asukoht ning korraldatud vastav liikluslahendus, mis tagab kauplust teenindavate veokite sissepääsu Vindi tänava ning väljapääsu Tedre tänava kaudu. Kostja on proovinud liikluslahendust muuta ja olnud valmis kaupluse ümberehitamiseks selliselt, et kaubaautodele oleks ligipääs Nõmme teelt ja ka kauba vastuvõtt toimuks sealt, kuid Tallinna Transpordiamet ei andnud liiklusohtliku olukorra tekkimise võimaluse tõttu selleks luba. Seega on kauplusesse võimalik kaupa tuua ainult Vindi tänava kaudu. Laadimisplatvormi ehitamise tingis asjaolu, et ilma laadimisplatvormita pidid autod kauba laadimiseks sõitma x maja ette, kuid laadimisplatvormi ehitamisega viidi kauba vastuvõtt kaugemale x maja akendest. Kostja ei ole kauba vastuvõtu asukohta muutnud, nagu hageja väidab. Hageja esitatud tõendid puudutavad lisasissekäigu loomist Tedre tänavale (tl 128, 129, 130, 131). Kostja ei eita, et talle tehti 20.12.2004 ettekirjutus kaubaplatvormi katmiseks mürasummutava materjaliga. 08.12.2006 järelevalve käigus tuvastati, et kostja on ettekirjutuse täitnud. Lisaks on kostja müra vähendamiseks ehitanud käesolevaks ajaks müratõkkeseina ja -katuse (tl 75, 117, 118, 119). Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud nõuete kohaselt on kaubandusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase päevasel ajal 60 dBA ja piirtase 65 dB. 07.11.2005 ja 02.04.2007 teostatud mõõtmistest selgub, et kauba laadimisel estakaadil tekkiv müra on lubatud normi piirides, s. t ei ületa piirtaset ega taotlustaset, samuti kompressori müratase ei ületa piirtaset ega taotlustaset. Eelnimetatu on eeldusel, et samaaegselt ei ole mõlemaid müraallikaid koostoimes. Kostja teeb omalt poolt kõik, et

kompressor ei töötaks, kui kaubaautod sisenevad. Kostja on paigaldanud kaupluse ja majaseina vahele mürakaitse, mille kohta on kohtule esitatud asendiplaan (tl 137, 138). Arvestades elanike huve, on kostja andnud kaubatarnijatele korralduse, et laadimise ajal tuleb mootor välja lülitada, kuigi liikluseeskiri selleks ei kohusta. Alates 2005. a. novembrist kuni 2006. a. maini ei ole x elanikud esitanud ühtegi kaebust autodelt laadimisel tekkiva müra kohta. Samas on vastavate ametite poolt teostatud ka kontrolle, mille käigus ei tuvastatud logistilistest lahendustest kõrvalekaldeid. Kostja leidis, et müra hagejate korteris on tunduvalt väiksem lubatud piirnormist kui väljas, kus teostati müra mõõtmine. Kostja on tellinud välisterritooriumi müra mõõtmise (tl 200-205), mis oli normi piirides. Kostja kauplus on avatud 8.00-22.00, seega kostja ei ole rikkunud öörahu (kell 23.00-7.00), mille on Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määruse nr 43 § 3 p-s 2 kehtestanud. Kostja püüab arvestada majaelanikega, mistõttu oli kauba vastuvõtmine 7.00 kuni 18.00 ja käesoleval ajal on 7.30 kuni 17.00 (tl 176-178), kuigi Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 määrus nr 18 lubab kaupa laadida kuni kella 23.00 õhtul. Kostja selgitas, et jäätmevedu korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus, mistõttu puudub kostjal võimalus selle korraldamiseks. Kostja on sõlminud jäätmeveo lepingu kuueks veoks nädalas Ragn-Sells AS-ga (tl 180), kes veab kostja territooriumilt jäätmeid vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele nr 203-k p 4.2.4 ja 4.2.5 ja nr 202-k p 4.2.4 ja

tõendanud kostja süüd. Hageja Galina Petkevitš ei ole tõendanud, et kostja tegevus põhjustas talle depressiivse reaktsiooni. Hageja pöördus arsti poole abikaasa poolt hagi esitamise ajal kahel korral. Enne hagi esitamist ega hiljem ei ole hageja vajanud arstiabi, mistõttu väide, et tal on depressiivne reaktsioon kuni käesoleva ajani, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja käitumine põhjustas arsti poole pöördumise. Hageja ei ole selgitanud, milles moraalne kahju seisneb, s. t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas 22.06.2007 otsusega Viktor Petkevitši ja Galina Petkevitši hagid osaliselt ning mõistis MAXIMA Eesti OÜ-lt Viktor Petkevitši kasuks välja 2 408,10 krooni varalise kahju hüvitamiseks ning Galina Petkevitši kasuks 25 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ülejäänud osas jättis kohus hagid rahuldamata. Harju Maakohus mõistis enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt välja kohtukulud 300 krooni Viktor Petkevitši kasuks ja 3 000 krooni Galina Petkevitši kasuks. Otsuse põhjenduste kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla vastavalt VÕS § 128 lg-le 1 varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas ka kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, s. t tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, s. t tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahju hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kostjale tehti Tallinna Tervisekaitsetalituse poolt 2004. a. sügisel ettekirjutus kaupluse ümbruse korrastamiseks (tl 73, 74) ja 20.12.2004 ettekirjutus kaubaplatvormi katmiseks mürasummutava materjaliga. Hageja Viktor Petkevitši 20.12.2004 avalduse alusel on Tervisekaitseinspektsioon teostanud Nõmme tee 23 korteri 63 välisterritooriumil, korteri kõrgusel, umbes 1 meetri kaugusel majaseinast müra mõõtmisi ajavahemikus 27.12.2004 kuni 11.01.2005 (tl 11-23). Mõõtmise tulemuste kohaselt on vaidlusaluses kohas keskmine müratase ajavahemikus 7.00-19.00

63,7 dBA. Vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud nõuetele on kaubandusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase päeva ajal 60 dBA. Seega müratase on lubatust kõrgem. Maakohus asus seisukohale, et kostja poolt kohustuslike õigusnormide rikkumine leidis tuvastamist eelmärgitud mõõtmistega. Müra mõõtmise läbiviimiseks on kostja [peab olema: hageja] pidanud tegema kulutusi ja tasuma 2 408,10 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele (tl 39). Seega on seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena tekkinud hagejal Viktor Petkevitšil kahju 2 408,10 krooni ulatuses, mille hüvitamise kohustus lasub kostjal. Kostja on tellinud välisterritooriumi müra mõõtmise 02.04.2007 Amecon OÜ-lt (tl 200-205), kes on teostanud müra mõõtmisi ühe päeva jooksul 11 korral kokku ajaliselt 52 minutit ja saanud mõõtmiste keskmiseks tulemuseks 61,4 ± 3 dB. Toimiku lk 204 olevas tabelis esineb vastuolu mõõtmise ajas: mõõtmistulemuste tabelis on märgitud mõõtmise ajaks 22.03.2007 ja seejärel 22.03.2005. Hageja palus eelmärgitud mõõtmisi mitte arvestada, kuna mõõtmised on teostatud lühikese aja jooksul. Mõõtmiste vajadust pikema aja vältel kinnitasid ka tunnistajad L- M ja E. S, kes on igapäevase tööna tegelnud müra mõõtmisega pikema aja vältel. Kohus leidis, et kostja esitatud mõõtmistulemused on kõlblikud tõendina kasutamiseks ja sellele hinnangu andmiseks. Antud mõõtmine näitab müra tugevust käesoleval ajal üle lubatud normi ka väga lühikese mõõtmise perioodi vältel. Kostja väide, et hageja eluruumis on müra tugevus alla lubatud normi, kuna mõõtmised on teostatud väljaspool eluruumi, on suhteliselt tõenäoline. Kindlat seisukohta ei saa selles osas kujundada, kuna hagejad ei soovinud oma korteris teostada mõõtmisi (vt kohtuistungi protokolli). Kohus on samas veendunud, et normi määramisel on arvestatud siseruumides oleva müra vähenemisega. Eeltoodule tuginedes asus kohus seisukohale, et probleemid müra tugevusega on käesoleval ajal endiselt olemas. Eelnimetatu leidis kinnitust ka tunnistaja T. A ütlustega, kes elab vaidlusaluses majas. Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määruse nr 43 § 3 p-s 2 on kehtestanud öörahu alates 23.00 kuni 07.00-ni: see on aeg, mil ei tohi häirida oma tegevusega teisi. Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 määruse nr 18 kohaselt ja kostjale 27.07.2004 väljastatud tegevusloa nr KJK002261 (tl 46) kohaselt on kostjal õigus tegelda kaubandustegevusega esmaspäevast pühapäevani alates kella 8.00 kuni 22.00-ni. Mõõtmistulemuste tabelist on näha, et müratugevus sõltub oluliselt sellest, kas auto mootor mahalaadimisel või selle ootel on välja lülitatud või ei ole. 07.01.2005 teostatud mõõtmise protokollist (tl 18) nähtub, et esimene kaubik on saabunud 7.34 ja viimane furgoon 16.15 ning 41 saabunud autost jättis mootori välja lülitamata 4 sõidukit kokku 40 minutit, millele lisandus 25 minutit töötavat mootorit (sõidukid, mis hiljem mootori välja lülitasid). 08.01.2005 oli registreeritud 22 kaubaauto saabumist, millest esimene 7.12, viimane 13.29, 3 ei lülitanud mootorit välja ja 1 sõiduk lülitas hiljem – kokku 37 minutit töötava mootoriga (tl 19). 09.01.2005 oli registreeritud 14 kaubaauto saabumist, millest esimene 7.20, viimane 12.47, millest 1 ei lülitanud mootorit välja ja 1 sõiduk lülitas hiljem – kokku 17 minutit töötava mootoriga (tl 19). 10.01.2005 oli registreeritud 47 kaubaauto saabumist millest esimene 6.45, viimane 17.54, millest 6 ei lülitanud mootorit välja ja 3 sõidukit lülitas hiljem – kokku 116 minutit töötava mootoriga (tl 20). 11.01.2005 oli registreeritud 45 kaubaauto saabumist, millest esimene 6.22, viimane 17.17, millest 6 ei lülitanud mootorit välja ja 2 sõidukit lülitas hiljem – kokku 77 minutit töötava mootoriga (tl 21). 12.01.2005 oli registreeritud 43 kaubaauto saabumist, millest esimene 4.57, viimane 18.04, millest 6 ei lülitanud mootorit välja ja 3 sõidukit lülitas hiljem – kokku 116 minutit töötava mootoriga (tl 22). 13.01.2005 oli registreeritud 36 kaubaauto saabumist, millest

esimene 7.11, viimane 15.42, millest 4 ei lülitanud mootorit välja ja 2 sõidukit lülitas hiljem – kokku 49 minutit töötava mootoriga (tl 23). Eeltoodut analüüsides leidis kohus, et kaubaautode ajaline liikumine ei ole vastuolus kohustuslike õigusnormidega. Mõõtmise tabelist nähtub, et üksikutel päevadel saabus enne öörahu lõppemist üks kaubik, mis on mootori välja lülitanud. Kohus juhtis tähelepanu, et õigusnormid ei keela öisel ajal sõidukite liikumist. Kohus nõustus kostjaga, et kaubaautode päevane arv ei ole reguleeritud, seega puudub arvuline piirang. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole süüdi selles, et jäätmevedu korraldav Ragn-Sells AS viib kostja territooriumilt jäätmeid öisel ajal (tl 90). Jäätmevedu korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus. Kostja on sõlminud jäätmeveo lepingu kuue korra veoks nädalas Ragn-Sells AS-ga, kes veab kostja territooriumilt jäätmeid vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele nr 203-k p 4.2.4 ja 4.2.5 ja 202-k p 4.2.4 ja 4.2.5. Seadus lubab prügi vedada ka öisel ajal. Hageja väide, et kostja prügi vedelemine põhjustab kahju, ei ole tõendamist leidnud. Juhul kui kostja ei järgi jäätmete hoidmise korda, siis on alati võimalus teavitada sellest Tervisekaitsetalitust, kelle pädevuses on teha ettekirjutusi ja vajadusel trahvida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kasutanud eelmärgitud võimalust ja teavitanud pädevaid asutusi, kes on omakorda ka karistanud kostjat. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on alates probleemi ilmnemisest tegelnud selle kõrvaldamise ja vähendamisega. Selle kinnituseks on Tallinna Tervisekaitsetalituse 14.12.2006 kiri nr 1-7/3/1301, millest nähtub, et seisuga 08.12.2006 oli osa ettekirjutusi täidetud ning tegeldi jätkuvalt probleemi kõrvaldamisega (tl 75). Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kostja viis laadimisplatvormi ehitamisega kauba vastuvõtu kaugemale Nõmme tee 23 maja akendest ja laadimisplatvorm kaeti müramattidega. Kostja püüab arvestada majaelanikega, mistõttu kauba [vastuvõtt] käesoleval ajal on 7.30 kuni 17.00 (tl 176-178). Kostja on kohustanud kaubaautodel mootorid välja lülitama kauba laadimiseks (sh ootel järjekorras). Eeltoodu on leidnud kinnitamist Kristiine LOV poolt teostatud kontrollimisega ajavahemikus november 2005 kuni mai 2006, mil oma kontrollkäikudel logistilistest lahendustest kõrvalekaldeid ei tuvastatud ja töötavate mootoritega kaubaautosid Nõmme tee 23 hoovis ei nähtud (tl 79). Jätkuvalt probleemiga tegelemist kinnitavad 23.10.2006 ja 30.10.2006 Kristiine LOV juhtkonna ja OÜ VP Market esindaja nõupidamised, kus arutati müra vähendamise võimalusi (tl 80-83). Kostja on käesolevaks ajaks paigaldanud kaupluse ja majaseina vahele mürakaitse, mille kohta on kohtule esitatud asendiplaan (tl 137, 138). Vaidlust ei ole selles, et kostja omandas vaidlusaluse korteri 1985. aastal, s. o 12 aastat pärast kaupluse Nõmme tee 83a avamist. Seega ei ole kostja, kes rendib alates 2004. aastast kauplust, saanud põhjustada hagejale kahju seoses korteri asukohaga ebasoodsas ümbruskonnas, mis ilmselgelt raskendab korteri müüki ja mõjutab selle hinda. Nendest mõjudest oli hageja teadlik juba korteri omandamise ajal 1985. a. Eeltoodule tuginedes asus kohus seisukohale, et kostja tegevuse ja hageja vara väärtuse muutumise vahel puudub põhjuslik seos. Kohtule esitatud ekspertarvamus hageja korteri turuväärtuse kohta ja tasu hindamisakti koostamise eest ei tõenda hagejal kahju olemasolu, mille oleks kostja põhjustanud oma õigusvastase tegevusega (tl 24-26, 38). Soovi korterit müüa ning müügi mitteõnnestumist ei saa pidada kostja süüks, liiatigi kui kinnisvaraturul on pakkumine suur (tl 37, 88). Kohus leidis, et väidetavad tulevikus tekkivad kulutused korteri notariaalse võõrandamislepingu sõlmimisele ja kolimisele ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks kandnud kulutusi korteri

müümisel. Kahju olemasolu hageja Viktor Petkevitšil ei tõenda ka AS SEB Ühispangast saadetud elektrooniline hinnapakkumine. Eelnimetatud on hageja võimalused, mis ei oma puutumust kostjaga ja tema tegevusega. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaraliseks kahjuks on ka isiku heaolu langus, mis on tinginud piiranguid isiku tegevuses ning elukorralduses. Füüsilise ega vaimse valu ning kannatuste puhul ei ole nende mõõtmine objektiivselt võimalik, kuid kohus eeldas, et hagejatel tekkis mittevaraline kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise ja kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Deliktiõiguse eesmärgid on kannatanule kahju heastamine ning kahju lepinguvälise tekitamise juhtumite välistamine tulevikus. Deliktiõigus ei ole kahju tekitaja karistamine. Kahjuhüvitise arvestamisel tuleb võimalusel välistada kannatanu rikastumine (VÕS § 127 lg 5). Hageja Viktor Petkevitš ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise kohta. Viktor Petkevitš kohtuistungil antud selgituste kohaselt käib ta tööpäevadel tööl 7.00 kuni 17.00-18.00. Kohus asus eeltoodule tuginedes seisukohale, et hagejale ei ole võimalik kostja poolt põhjustada ebamugavusi seoses müraga, kuna ta viibib tööl ajal, mil kostjale kaupa tuuakse. Seega Viktor Petkevitši hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja Galina Petkevitši ajutise tervisekahjustuse olemasolu luges kohus tõendatuks. Selle kinnituseks on talle psühhiaatri poolt määratud ambulatoorne ravi, mis on tõendatud 06.01.2006 ja 20.02.2007 konsultatsiooni otsustega (tl 87, 149). Hageja sagedasem arsti külastus on kulukas, kuna hageja ei ole haigekassa liige. Kuna Galina Petkevitš on pikemat aega töötu ning kodune, siis eeltoodule tuginedes saab väita, et hagejal puudub kodune rahu ja vaikus – varahommikust õhtuni pidevalt akende all kaubaautode müra. Kuna tuvastamist on leidnud, et kostja tegevus on õigusvastane (s. t müratase üle lubatud normi), siis leidis kohus, et osa tervisekahjustusest on põhjustatud kostja tegevusega, kuid depressiivse seisundi tekkimist on mõjutanud ka teised tegurid (töötus, vanus jne). Galina Petkevitši mittevaralise kahju hüvitamiseks on eeltoodust tulenevalt piisav hüvitis suuruses 25 000 krooni. Viktor Petkevitši ja Galina Petkevitši apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hagejad paluvad tühistada Harju Maakohtu 22.06.2007 otsuse osas, millega kohus jättis hagid rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista kostjalt MAXIMA Eesti OÜ-lt Viktor Petkevitši kasuks 117 591,90 krooni varalise kahju hüvitamiseks ja 70 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ning mõista kostjalt MAXIMA Eesti OÜ Galina Petkevitši kasuks 45 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Apellandid paluvad kostjalt välja mõista Viktor Petkevitši kasuks 14 600 krooni ja Galina Petkevitši kasuks 2 000 krooni õigusabikulu. Apellandid ei nõustu vaidlustatud otsusega Viktor Petkevitši ja Galina Petkevitši hagide rahuldamata jätmise osas ning leiavad, et nende nõue kahju hüvitamiseks MAXIMA Eesti OÜ vastu oli täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ning oleks tulnud täies ulatuse rahuldada. Tsiviilvastutuse tekkimise koosseis oli täidetud mõlema hageja suhtes. Tõendamist on leidnud kostja süüline käitumine ja hagejatele tekitatud kahju ning põhjuslik seos nende vahel. Esimese astme kohus on alusetult jätnud tähelepanuta osa hagejate väiteid ja asjas esitatud tõendeid. Apellandid nõustuvad kohtu seisukohaga, mille kohaselt Tervisekaitseinspektsiooni poolt ajavahemikus 27.12.2004 kuni 11.01.2005 x välisterritooriumil läbiviidud müra

mõõtmise tulemustega on tõendatud lubatud normist kõrgem keskmine müratase hagejate korteris. Samas ei ole apellandid nõus, et kaubaautode liikumine nimetatud ajavahemikul ei ole vastuolus kohustuslike õigusnormidega. Oma seisukohas tugineb maakohus Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määruse nr 43 § 3 p-le 2, millega on kehtestatud öörahu alates 23.00 kuni 07.00-ni. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 määrusele nr 18 ja kostjale 27.07.2004 väljastatud tegevusloale nr KJK002261 on kostjal õigus tegelda kaubandustegevusega esmaspäevast pühapäevani alates kella 8.00 kuni 22.00-ni. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et osundatud Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määruse nr 43 § 3 p 4 keelab tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud normtasemed. Tervisekaitseinspektsiooni mõõtmise protokollist (tl 13) ilmneb, et iga C-kategooria kaubaauto tekitab lubatust suuremat müra, 65,0 dB kuni 76,3 dB. Müra kauba laadimisel on 68,5 dB kuni 87,3 dB. Sama mõõtmisega on tuvastatud, et laotöödega, mis algavad kell 7.00 ja lõpevad kell 23.00, põhjustatud müratugevus on keskmiselt 62,7 dB, seega üle lubatud normi. Kauplusel puudub kaubaautode liikumist reguleeriv logistika. Kauba vastuvõtmise graafiku olemasolu kindlustaks kaubaautode normaalse liikluse, mitte mitme auto üheaegse saabumise kaupluse juurde, kusjuures kostja andmetel toob kaupa kuni 60 autot päevas. Apellandid nõustuvad, et autode öisel ajal liiklemine ei ole keelatud, kuid liikluseeskirja § 207 ja liiklusseaduse § 49 lg 5 keelab C-kategooria sõidukite (kaubaautode) sõitmise ja parkimise õuealal. Samas on reguleeritud, et õuealal võib töötava mootoriga liiklusvahend seista mitte üle kahe minuti. x Tallinnas ja seda ümbritsevate elamute vaheline ala on vastavate liiklusmärkidega tähistatud õueala. Nimetatud sõidukitest põhjustatud keskmine müratase (63,7 dBA) ületab mõõtmistulemuste põhjal lubatud normtaseme 60 dBA. Apellandid ei nõustu kaevatava kohtuotsuse põhjendustega osas, mille kohaselt kostja ei ole süüdi selles, et jäätmevedu korraldav Ragn-Sells AS viib kostja territooriumilt jäätmeid öisel ajal (tl 90). Nii kostja kui kohtu viited Tallinna Linnavalitsuse korraldustele nr 202-k ja 203-k on eksitavad ja ebaõiged, kuna nimetatud korraldused reguleerivad jäätmevedu Nõmme linnaosas, mitte x teel, mis asub Kristiine linnaosas. Samas tuleb arvestada, et Tallinna linna avaliku korra eeskirja kehtestanud Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määrusega nr 43 ja sama küsimust reguleeriva varasema 06.03.2003 määrusega on sätestatud, et keelatud on häirida öörahu (kella 23.00 kuni 07.00), välja arvatud Tallinna Keskkonnaameti loal olmejäätmete vedamiseks, ning tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid. Kostjal puudub vastav Keskkonnaameti luba olmejäätmete vedamiseks. Samuti on vastuoluline kohtu seisukoht, et hagejatele prügi vedelemisega kahju põhjustamine ei ole tõendamist leidnud. Maakohus on kaevatavas otsuses ise tuvastanud, et kostjat on jäätmete hoidmise korra mittejärgimise eest väärteomenetluse korras trahvitud. Esimese astme kohtu järelduse kohaselt on kostja alates probleemi ilmnemisest tegelnud selle kõrvaldamise ja vähendamisega, mida väidetavalt kinnitab Tallinna Tervisekaitsetalituse 14.12.2006 kiri nr 1-7/3/1301 kostja poolt osa ettekirjutuste täitmise kohta. Apellandid eeltooduga nõus ei ole ja väidavad, et tegelikult olukord paranenud ei ole: endiselt töötatakse öösel, võetakse kaupa vastu öösel, plaanilised inventuurid ja suurkoristused toimuvad öösel (02.02.2006, 16.02.2006, 23.11.2006, 30.01.2007, 28.02.2006, 27.05.2006, 25.04.2006), taarapressi vahetused on toimunud öisel ajal 16.05.2006, 31.05.2006, 16.05.2007 jne. Endiselt saabuvad üheaegselt mitu kaubaautot, mis seisavad töötavate mootoritega hagejate akende all; kostja on paigaldanud küll müratakistava seina, kuid tegelikult see müra ei vähenda. Kostja väide, et ta on viinud kauba vastuvõtukoha Nõmme tee 23 elamu akendest eemale, ei vasta tegelikkusele ja seda ei ole võimalikki teha, kuna pärast 2004. a. toimunud kaupluseruumide ümberehitust jäi ainult üks koht kauba vastuvõtuks, mis asub hagejate akende all. Kohus on tähelepanuta jätnud hagejate esitatud tõendid selle kohta, et aasta jooksul kasutas kauplus

omavoliliselt ehitatud metallist estakaadi, Linnaplaneerimise Ameti sekkumist.

mis

likvideeriti

alles

pärast

Tallinna

Apellandid leiavad, et nende korteri väärtus on vähenenud ja kahju on tekkinud selle perioodi jooksul, kui kauplust rendib MAXIMA Eesti OÜ, s. t alates 2004. aastast. Apellandid omandasid korteri küll 1985. a. ja kauplus asus Nõmme tee 23a veelgi varem, kuid varem ei olnud kauplusega probleeme. Kauba vastuvõtt toimus 20 m kaugusel apellantide korteri akendest, kaubaautod ei parkinud kauba mahalaadimise ootel apellantide akende all, kauplus ei hoidnud oma jäätmeid apellantide akende all. Kohtule esitati dokumentaalse tõendina ekspertarvamus korteri turuväärtuse kohta ja tasu hindamisakti koostamise eest, mida kohus ei lugenud tõendiks hageja Viktor Petkevitšil kahju tekkimise kohta. Kohus jättis täiesti tähelepanuta OÜ Adiantum 09.01.2007 väljaantud õiendi (tl 88), mille kohaselt korteri algne müügihind 580 000 krooni langes 2004. a. novembrist 2005. a. detsembrini 500 000 kroonini, kuid korterit ei õnnestunud selle ebasoodsa asukoha tõttu müüa, vaatamata sellele, et müügihind oli 20 % alla turuhinna. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 oli Viktor Petkevitšil õigus nõuda korteri müügiga seotud kulutuste ja otsese varalise kahju hüvitamist, mis hõlmab muuhulgas vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Apellandid vaidlustavad mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist Viktor Petkevitši puhul täielikult ja Galina Petkevitši puhul osaliselt. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Maakohus eeldas, et hagejatel tekkis mittevaraline kahju. Hagi rahuldamata jätmisel asus maakohus seisukohale, et Viktor Petkevitš ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise kohta ning kuna ta käib tööpäevadel tööl 7.00 kuni 17.00-18.00, siis ei saanudki talle kahju tekkida. Apellantide arvates jättis kohus tähelepanuta, et kauplus töötab nädalaringselt ning hagejal on õigus puhkepäevadele ja puhkusele. Viktor Petkevitšil puudub kodune rahu ja vaikus ning puudub võimalus end välja puhata, kuna ka puhkepäevadel ja riigipühadel ning öösiti seisavad tema akna all töötavate mootoritega kaubaautod, mis tekitavad üle sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega lubatud normi müra ja heitgaase. Lisaks häirivad hagejat tema akende all laiali loobitud kauplusejäätmed ja roiskunud puuviljadest-juurviljadest leviv ebameeldiv lõhn. Pidevalt manööverdavate autode tõttu on häiritud hagejate julgeolek. Eeltoodu oli tõendatud müra mõõtmise tulemustega ning kohtule esitatud fotode ja videosalvestistega. Apellant Galina Petkevitš vaidleb vastu sellele, et tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldati ainult 25 000 krooni osas ja jäeti 45 000 krooni osas rahuldamata. Esimese astme kohus leidis, et hagejal tervisekahjustuse (depressiooni) tekkimist on mõjutanud nii kostja tegevus kui teised tegurid nagu vanus, töötus jne. Viimane kohtu väide on alusetu, kuna Galina Petkevitš ei ole tuginenud hagis töötusele. Hageja on teinud kõiki töid ja viimastel aastatel on olnud kodune omal vabal tahtel ja perekonna nõusolekul, selleks et tegelda laste kasvatamisega. Oma vanust haiguse põhjusena ei ole hageja kunagi rõhutanud, vaid on vastupidiselt väitnud, et kuna tal on suhteliselt noored lapsed, siis ei ole tal põhjust oma iga rõhutada ning ennast vanana tunda. Seega kohtu põhjendused hagi osalisel rahuldamata jätmisel ei ole asjakohased. MAXIMA Eesti OÜ apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 22.06.2007 otsuse Galina Petkevitši hagi osalise rahuldamise ja hageja kasuks kostjalt 3 000 krooni kohtukulude väljamõistmise osas ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus

ei saa ise asja lahendada, või tunnistada Galina Petkevitši mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhjendamatuks ja jätta see rahuldamata. Muus osas (Viktor Petkevitši hagi lahendamise osas) palub kostja jätta Harju Maakohtu 22.06.2007 otsuse muutmata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole põhjendatud hageja Galina Petkevitšil depressiivse seisundi (tervisekahjustuse) tuvastamine, mis oli aluseks antud isikul mittevaralise kahju tekkimise tuvastamisele ja tema suhtes hagi osalisele rahuldamisele. Kaevatavas kohtuotsuses on ebaõigesti tuvastatud faktid, et hagejale määrati 06.01.2006 ja 20.02.2007 ambulatoorne ravi. Neil kuupäevadel väljastati hagejale konsultatsiooni otsus, milles on ära näidatud, millal hageja käis arsti vastuvõtul. Hageja pöördus valvearsti poole 07.03.2005. 22.04.2005 ja 23.05.2005 käis hageja psühhiaatri vastuvõtul, kus diagnoositi depressiivne reaktsioon ja määrati ravi. Rohkem ei ole hageja psühhiaatri poole pöördunud, nagu nähtub arsti kirjast. Antud tõenditest ilmneb, et Galina Petkevitš pöördus arsti konsultatsioonile ainult paaril korral samal ajal, kui abikaasa Viktor Petkevitš esitas kahju hüvitamise hagi kohtusse. Pikaajaline depressiivne reaktsioon on hageja paljasõnaline väide nagu ka väide, et enne kohtusse hagi esitamist ravis ta ennast koduste vahenditega. Samuti pidi hageja tõendama, et just kostja tegevus põhjustas talle depressiivse reaktsiooni. Põhjuslikku seost kostja käitumise ja G. Petkevitšil väidetava kahju tekkimise vahel ei ole hageja tõendanud. Esimese astme kohus on asjas õigesti märkinud, et hageja depressiivse seisundi tekkimist on mõjutanud ka teised tegurid (töötus, vanus jne). Kostja arvates puudub põhjuslik seos tema käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel. Kostja on oma tegevuses igati arvestanud elanike huvidega ja rakendanud vajalikku hoolsust. Hageja ei ole tõendanud, et tema korteris oleks normtasemest tugevam müra, kuna antud juhul on müra mõõdetud ainult väliskeskkonnas ning ei ole alust väita, et välismüra segas hageja elu korteris. Esimese astme kohtu otsuses on tuvastatud, et hagejad keeldusid toas müra mõõtmisest ning seetõttu ei saa võtta kindlat seisukohta kostja väite osas, et hageja eluruumis on müra tugevus alla lubatud normi, mis on aga tõenäoline. Hageja ei ole selgitanud, milles moraalne kahju seisneb, s. t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Moraalse kahju hüvitamine on võimalik üksnes juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase tegevusega, kusjuures on vajalik põhjusliku seose olemasolu. Antud juhul ei ole aga hageja tõendanud, et moraalne kahju on tekkinud või et kahju on tekkinud just kostja süül. Vastused apellatsioonkaebusele Hagejad Viktor Petkevitš ja Galina Petkevitš vaidlevad MAXIMA Eesti OÜ apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostja on oma apellatsioonkaebuses alusetult seadnud kahtluse alla Galina Petkevitšile eriarsti poolt pandud diagnoosi, milleks on pikaajaline depressioon. Järelikult oli hagejal tekkinud tervisekahjustus ning hagi rahuldamine oli põhjendatud. Samuti on meelevaldne Galina Petkevitši arsti poole pöördumise seostamine Viktor Petkevitši hagi esitamisega. Kostja õigusvastane tegevus ja selle seos G. Petkevitšil mittevaralise kahju tekkimisega on Harju Maakohtu 22.06.2007 otsuses tuvastatud, kuivõrd kostja tegevusest põhjustatud müra tase ületab sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 lubatud normi. Kostja MAXIMA Eesti OÜ vaidleb Viktor Petkevitši ja Galina Petkevitši apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuses hagejate apellatsioonkaebusele täpsustab kostja oma apellatsioonkaebuse taotlust ning palub jätta menetluskulud vastaspoole kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsust ei ole vaidlustatud osas, millega mõisteti MAXIMA Eesti OÜ-lt varalise kahju hüvitamiseks 2408,10 krooni, mistõttu ringkonnakohus antud nõude osas otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 tuleb ringkonnakohtul kontrollida otsuse seaduslikkust ja põhjendatust Viktor Petkevitši ja Galina Petkevitši mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas ning osas, millega Viktor Petkevitši hagi varalise kahju osas rahuldamata jäeti. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatud osas hagi rahuldamiseks mõlema hageja puhul puudub seaduslik alus. Toimiku materjalidest ilmneb, et hagejad ei ole rahul MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluva kaupluse, asukohaga Tallinnas x, töökorraldusega, mis häirib neid, kuivõrd toimub kaubaautode liikumine öisel ajal, mootorite välja lülitamata jätmine tekitab heitgaaside paiskumise õhku ning seetõttu ei saa korteris aknaid avada, laadimisplatvorm tekitab müra ning kaupluse ümbrus on korrastamata. Pidev müra ja vibratsioon ei võimalda hagejate väidetel välja puhata ja tekitab stressi. Hagejate väidetel kostja õigusvastase käitumise tagajärjel on nende korteris lubatust kõrgem müratase. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et antud asjaolu kohta puuduvad usaldusväärsed tõendid. Toimiku materjalidest ilmneb, et MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluva kaupluse olukorda on korduvalt arutatud kohalikus omavalitsuses ning Tallinna Tervisekaitsetalituses, viimane on kostjale ühtlasi teinud ettekirjutuse kaubaplatvormi katmiseks mürasummutava materjaliga. Järelkontrolli akti järgi on see ettekirjutus täidetud. Kolleegium nõustub hagejatega selles, et majaelanikud ei pea nõustuma kaupluse ümbruses oleva müra, heitgaaside ega ka elamu ümbruse ebaesteetilise olukorraga. Samas kui probleemiks on kostja suutmatus tagada kaupluse tegevuse vastavus kehtestatud eeskirjadega, siis on võimalik õiguskaitsevahendeid kasutada, kuid selleks tuleks esitada vastav nõue. Hagejad on valinud õiguskaitsevahendina mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõude esitamise, kuid antud nõudeid ei ole võimalik rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. Esmalt võtab kolleegium seisukoha mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et mittevaraliseks kahjuks on ka isiku heaolu langus, mis on tinginud piiranguid isiku tegevuses ning elukorralduses, ning sellega, et füüsilist ja hingelist valu, kannatusi ei ole võimalik mõõta. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusena on hagejad toonud VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule/ kannatanule/ õigusvastaselt kahju tekitanud isik/ kahju tekitaja/ peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et VÕS § 1043 kohaldamiseks on vajalik nelja elemendi olemasolu: 1.kahju olemasolu, 2.kahjutekitaja õigusvastane käitumine, 3.kausaalse seose olemasolu tekkinud kahju ja kahjutekitaja õigusvastase käitumise vahel,

Viktor Petkevitši hagi rahuldamata jätmisel asus maakohus seisukohale, et hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise kohta ning kuna ta käib tööpäevadel tööl 7.00 kuni 17.00-18.00, siis ei saanudki talle kahju tekkida. Kolleegium nõustub apellandi Viktor Petkevitši väitega, et kauplus töötas nädalaringselt ning hagejal oli õigus puhkepäevadele ja puhkusele ning kodurahule, kuid toimikus puuduvad usaldusväärsed tõendid kostjal mittevaralise kahju olemasolu kohta, mistõttu ei saa tõusetuda küsimust kostja õigusvastasest käitumisest üldse. MAXIMA Eesti OÜ on põhjendatult juhtinud apellantide tähelepanu sellele, et hagejad ei ole selgitanud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hagejate jaoks. Mittevaralise kahju hüvitamine on võimalik üksnes juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase tegevusega. TsMS § 230 lg 1 järgi on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et maakohtu otsus Viktor Petkevitši mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud. Galina Petkeviši hagi on maakohus rahuldanud osaliselt 25 000 krooni osas, mida on vaidlustanud nii Galina Petkevitš kui ka MAXIMA Eesti OÜ. Kolleegium nõustub MAXIMA Eesti OÜ seisukohaga, et maakohus on ekslikult hagi osalisel rahuldamisel tuginenud asjaolule, et hageja ajutise tervisekahjustuse olemasolu on tõendatud 06.01.2006 ja 20.02.2007 konsultatsiooni otsusega. 06.01.2006 SA Põhja –Eesti Regionaalhaigla konsultatsiooni otsusest ilmneb, et G. Petkevitš on pöördunud dispanserisse pikaajalise depressiivse reaktsiooniga alates 07.03.2005 ning viimane pöördumine oli 23.05.2005/ t.lk. 87/. Nimetatud haigla 20.02.2007 otsusest ilmneb, et hagejal diagnoositi pikaajaline depressioon

Varalise kahju hüvitamise nõue Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga Viktor Petkevitši hagi rahuldamata jätmises varalise kahju osas, mis seisneb korteriomandi turuhinna vähenemises. Maakohus on otsust piisavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub otsuses toodud motiividega ning ei korda neid.

Asjaolu, et hagejal ei õnnestunud korterit müüa soovitud turuhinnaga, ei anna alust hagi rahuldamiseks. Turuhinnad on kõikuvad ning korteriomandi müügihinda võivad mõjutada mitmed faktorid. Toimikust ei ilmne, et hageja oleks korteriomandit võõrandanud, seega ei ole kahju tekkinud. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses viidatud VÕS § 128 lg 3 ei anna alust hagi rahuldamiseks ning MAXIMA Eesti OÜ on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et korteriomandite osas on toimunud turuhindade tõus, mistõttu hageja ei ole kahju kandnud. Menetluskulu jaotamine. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut TsMS § 60 lg1 järgi mõistab kohus menetluskulud poolele, kelle kasuks otsus tehti. MAXIMA Eesti OÜ on kandnud menetluskuluna 1750 krooni, mis kuulub hagejatelt välja mõistmisele. Viktor Petkevitši hagi on osaliselt rahuldatud, kuid arvestades menetluskulu jaotamisel proportsionaalsuse põhimõtet, puudub alus tema kasuks riigilõivu väljamõistmiseks. Seega otsus menetluskulu jaotamise osas kuulub tühistamisele ning hagejate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.