Eesti Energia AS hagi S.K. vastu 12 739,89 krooni nõudes S. K. vastuhagi Eesti Energia AS vastu varalise ja mittevaralise kahju 100 000 krooni nõudes V.K. hagi Eesti Energia AS vastu mittevaralise kahju 100 000 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
06. detsember 2007. a Hageja (vastuhagis Kostja):
Eesti Energia AS (RK xxx; asukoht: Laki 24, Tallinn 12915)
Hageja esindaja:
S.V., volikirja alusel
Kostja (vastuhagis Hageja):
S. K. (IK xxx; elukoht: xxx)
Hageja:
V. K. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja ja hageja VK. esindaja:
S. B., volikirja alusel
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Energia AS hagi S.K. vastu 12 739,89 krooni nõudes rahuldamata.
2.Jätta S.K. vastuhagi Eesti Energia AS vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 100 000 krooni rahuldamata.
3.Jätta V.K. hagi Eesti Energia AS vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 100 000 krooni rahuldamata.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Asjaolud
1.25.10.2002.a. on Eesti Energia AS ja S.K. sõlminud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr xxx tarbimiskoha asukohaga xxx. Lepingu järgi kohustus Eesti Energia AS müüma S. K. elektrienergiat ja osutama võrguteenust ja viimane kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks osaks loeti Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused, hinnakiri ja hinnakirja rakendamise tingimused. Tüüptingimusi, hinnakirja ja hinnakirja rakendamise tingimusi võis võrguettevõtja muuta poolte vahel sõlmitud lepingut muutmata ning muudatusi käsitletakse müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu osana. Kasutatava elektrienergia mõõtmine toimub elektriarvesti alusel, mis on paigaldatud väljapoole kinnisasja piire, näidud edastas elektrienergia ostja.
2.11.11.2004. a kontrollisid Eesti Energia AS töötajad mõõtesüsteemi korrasolekut tarbimiskohal xxx ning koostasid akti nr xxx olukorra fikseerimise kohta. Akti kohaselt oli abonent rikkunud arvesti riiklikud plommid ja arvesti numeraatorit tagasi kerinud. Kontrollimise ja akti koostamise juures ei viibinud turuosaline (S. K.). Akti koostas Eesti Energia AS töötaja vanemelektrik A.M. ja tunnistajana viibis juures Eesti Energia AS töötaja vanemelektrik A.V.
3.23.11.2004. a koostas A.M. 11.11.2004. a akti alusel omavolilise elektrienergia tarbimise arvestuse summale 13 234,37 krooni, mille alusel S.K. esitati tasumiseks 29.11.2004. a arve summas 13 234,80 krooni, maksetähtpäev 13.12.2004. a.
4.08.02.2005. a saatis Eesti Energia AS S.K. tähitud kirjaga väljalülitamishoiatuse. Hoiatuse kohaselt on S.K. tasumata 29.11.2004. a arve summas 13 147,20 krooni 08.02.2005. a seisuga. Võlgnevuse mittetasumisel on Eesti Energia AS sunnitud katkestama tarbimiskoha elektriga varustamise. Elektrienergia väljalülitamine toimub peale 26.02.2005. a. Hageja poolt esitatud AS Eesti Post vastuse kohaselt anti väljalülitamishoiatus S.K. allkirja vastu üle 15.02.2005. a.
5.01.03.2005. a suleti tarbimiskohal xxx vool peakaitsest (OÜ Jaotusvõrk tööülesanne nr 0542811). 01.03.2005. a esitas Eesti Energia AS S.K. tasumiseks arve nr xxx summale 12 757,40 krooni, maksetähtpäev 15.03.2005. a.
II Eesti Energia AS hagi
6.Eesti Energia AS esitas 13.06.2005. a kohtule hagi S.K. vastu võla väljamõistmiseks summas 12 739,89 krooni.
7.Hagi põhineb omavolilise elektrienergia tarbimise eest esitatud arve tasumata jätmisel. 05.04.2005. a saadeti kostjale hoiatus kohtumenetluse algatamise kohta, millele kostja ei vastanud. Samuti ei tasunud kostja oma võlgnevust. III Vastus hagile
8.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on kostja tasunud elektrienergia eest igal kalendrikuul ning talle on arusaamatu võlgnevuse tekkimise alus. Hageja ei täida oma lepingujärgset kohustust elektrienergiaga varustamisel. IV S.K. vastuhagi
9.24.08.2005. a esitas S.K. vastuhagi Eesti Energia AS vastu. Vastuhagis taotles S.K., et kohus kohustaks Eesti Energia AS täitma lepingutingimusi ja lülitaks sisse elektrienergia tarbimiskohal xxx, välja mõista 100 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks.
10.Vastuhagi põhjenduste kohaselt ei ole vastuhagi esitaja mingisugusid toiminguid elektrienergia mõõteseadmetega teinud (ei ole lõhkunud plomme ega kerinud numeraatorit tagasi). 11.04.2004. a akti avastas vastuhagi esitaja elektrikilbist. Vaatamata lepingu olemasolule ei varusta Eesti Energia AS objekti elektrienergiaga. Eesti Energia AS hagis on märgitud, et elektrienergia väljalülitamine toimus eesmärgiga kustutada võlgnevus. Järelikult ei põhine hageja toiming seadusel, vaid on sunnivahendiks, et kostja tasuks rahasumma, mille kostja väidetavalt Eesti Energia AS-le võlgneb. Alates 01.03.2005. a tekitatakse vastuhagi esitajale Eesti Energia AS tegevusega moraalset kahju. Vool lülitati välja külmal ajal, mistõttu ei saanud kasutada elektriboilerit vee soojendamiseks. Elektri puudumisel on vastuhagi esitaja sunnitud viibima õhtuti pimedas, ei saa pesta ega süüa valmistada. Kõik külmikus olnud toiduained riknesid, elektri puudumise tõttu pole võimalik valmistada hoidiseid, ei saa lõpetada majas alustatud remonti. Eesti Energia AS rikub Põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust omandit vabalt kasutada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 1 kohaselt on vastuhagi esitajal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, sest lõpetades elektriga varustamise, sai Eesti Energia AS aru, et oma mittevaralise kohustuse rikkumisega võib ta põhjustada mittevaralist kahju. Vastuhagi esitaja nõuab kahju hüvitamist tulenevalt VÕS § 134 lg 1, § 209 lg 5, § 101 lg 1 p 1 ja p 3. V Vaidemenetlus Energiaturu Inspektsioonis
11.S.K. esitas 01.08.2005. a kaebuse seoses Eesti Energia AS tegevusega Energiaturu Inspektsioonile (ETI) vastavalt elektrituruseaduse (ElTS) § 99 lg 1. Kaebuse kohaselt koostati 11.04.2004. a akt omavolilise tarbimise kohta turuosalise (S.K.) osavõtuta, kaebuse esitaja pole mõõteseadmeid rikkunud. 01.03.2005. a lõpetati ootamatult elektrienergia tarnimine ning elektrienergiaga varustamist pole taastatud vaatamata kehtivale lepingule ning pöördumistele Eesti Energia AS poole palvega küsimus lahendada.
12.ETI 02.09.2005. a otsusega loeti S.K. kaebus põhjendatuks. ETI tuvastas, et Eesti Energia AS rikkus 11.11.2004. a akti koostamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003. a määrusega nr 107 kehtestatud Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia määramise korra § 2 nõudeid selles, et akt koostati ilma turuosalise esindaja või erapooletu tunnistaja juuresolekuta. OÜ Jaotusvõrk tegevus elektrienergiaga varustamise katkestamisel 01.03.2005. a loeti vastuolus olevaks ElTS § 90 lg 9 p 2. OÜ-t Jaotusvõrk kohustati täitma ElTS § 65 lg 1 p 3 nõudeid ning võimaldama kasutada S.K. võrguühendust liitumispunktis. OÜ-le Jaotusvõrk tehti ettekirjutus ElTS § 95 lg 1 alusel.
13.Elektrivarustus tarbimiskohal taastati 09.09.2005. a. VI Vastus vastuhagile
14.Eesti Energia AS vastuhagi ei tunnistanud.
15.Vastuväidete kohaselt on S.K. rikkunud tüüptingimuste punktides 1.1, 2.2 ja 2.3 sätestatud kohustusi ja vastutab tüüptingimuste punkti 10.1 kohaselt lepingus ja asjassepuutuvates õigusaktides sätestatud kohustuste rikkumise eest. Eesti Energia AS on oma tegevuses juhindunud õigusnormidega sätestatud korrast ja ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Tarbimiskohal lülitati vool välja 01.03.2005. a võlgnevuse tõttu. ElTS § 90 lg 1 kohaselt võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunuid lepingus ettenähtud kohustust. Hageja ei ole mitte ühelgi viisil takistanud kostjal vabalt oma omandit kasutada. Hageja leiab, et 11.11.2004. a kontrollakti alusel ja ElTS § 90 lg 9 p 2 alusel oli hagejal õigus ka viivitamatult võrguühendus katkestada, kuid hageja vastavat õigust ei kasutanud, andes tarbijale aega olukorra lahendamiseks. Kostja hoiatustele ei reageerinud ega ei püüdnud kokkulepet hagejaga saavutada. Poolte vahel sõlmitud leping on müügileping VÕS § 208 mõttes, mistõttu vastuhagi esitaja väide selle kohta, et Eesti Energia AS kohustus on mittevaralise iseloomuga, on absoluutselt väär. VII V.K. hagi
16.V. K. esitas 21.12.2006. a kohtule hagi Eesti Energia AS vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 100 000 krooni.
17.Hagi põhjenduste kohaselt elab hageja alaliselt eluruumis xxx, S.K. on kinnisasja omanik, elektrienergia tarbija vastavalt võrguteenuse osutamise lepingule, hageja on S.K. abikaasa. Eesti Energia AS lõpetas 01.03.2005. a omavoliliselt elektrienergia tarnimise ning oma ebaseadusliku tegevusega 01.03-09.09.2005. a tekitas hagejale kui kostja pereliikmele mittevaralist kahju. Hageja leiab, et kostja oma ebaseaduslike tegudega kitsendas hageja õigust vabalt kasutada oma omandit eluruumina (Põhiseaduse § 32, VÕS § 1045 lg 5, § 1043, § 128 lg 1 ja lg 2). Hageja ja S.K. kasutavad elumaja xxx eluruumina, elavad seal alaliselt ning elektrienergiaga saab elamu valgustuse, kütte, majapidamises vajalike seadmete töö. Kostja ebaseaduslike tegude tagajärjel oli rikutud hageja ja tema abikaasa normaalne eluviis: ei olnud võimalik valmistada süüa, järgida isikliku hügieeni (pesta sooja veega), pesta pesu. Kostja sundis kasutama ühistoitlustust, tasulisi saunateenuseid, pesumaja teenuseid, millega hageja pole harjunud ja mis tekitasid hagejale hingepiinu ja täiendavaid kulutusi. Hagejale tekitati hingepiinu seoses talveperioodiks konservide tegemise võimatusega, teleri ja raadio kasutamise võimatusega. Kostja lülitas elektri välja talvisel ajal ning seetõttu kannatas hageja külma. Lisaks on hageja kandnud põhjendamata kulutusi, mis on seotud kodumasinate rikki minekuga (külmik, pesumasin). Vajalik oli soetada bensiiniga töötav muruniiduk.
VIII Vastus hagile
18.Kostja, Eesti Energia AS V.K. hagi ei tunnistanud.
19.Kostja esitas hagile samasugused vastuväited nagu vastuses S.K. vastuhagile. Lisaks märkis kostja, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit kahju tekkimise kohta ega tõendeid, mis tõendaksid põhjusliku seost. Hageja väited, et avalikud söögikohad ja muid teenuseid pakkuvad asutused on ebasanitaarsed ja tekitavad hagejale hingepiinu, on arusaamatud.
20.Kohtu 24.05.2007. a kohtumäärusega liideti tsiviilasjad 2-05-2694 (Eesti Energia AS hagi S.K. vastu ja S.K. vastuhagi) ja 2-06-39218 (V.K. hagi Eesti Energia AS vastu) ühte menetlusse. IX S. K. ja V.K. lõplikud nõuded ja hagihinna selgitus
21.S.K. taotleb Eesti Energia AS-lt välja mõista 100 000 krooni. Elektri väljalülitamise tõttu tuli kanda põhjendamatuid täiendavaid kulutusi alljärgnevalt: •
kulutused toitlustamisele väljaspool kodu – 741,40 krooni kuus ühe inimese kohta (Statistikaameti andmed 2005. a kohta) – seega 741,40 x 2 inimest x 6 kuud (periood, mil elekter puudus) – 8 896,80 krooni;
•
kulutused ühistranspordile (olmeteeninduse kohtadesse sõitmiseks, sööklad, saun, pesumaja) – 161 krooni kuus ühe inimese kohta kuus – seega 161 x 2 x 6 – 1 932 krooni;
•
kulutused teenustele (saun, pesumaja) – 121 krooni kuus ühe inimese kohta – seega 121 x 2 x 6 – 1 452 krooni;
kokku 12 276 krooni. Elektri väljalülitamise tõttu tuli osta uus muruniiduk – 4 300 krooni, läks rikki pesumasin – uue pesumasina hind oli 10 000 krooni, läks rikki külmik – uue külmiku ost 5 000 krooni. Kokku 19 300 krooni. Varaline kahju on kokku 31 576 krooni. Ülejäänud osa hagihinnast e 68 424 krooni on mittevaraline (moraalne) kahju. Hageja arvestab eraldi ka mittevaralise kahju suurust: 18 424 krooni (harjumuspärase elulaadi rikkumise põhjustamise eest), 20 000 krooni (vaimsed ja füüsilised kannatused külmades ruumides viibimise eest, hingepiinad kinnistu seisundi tõttu, haiguse ägenemise eest), 30 000 krooni (elektri ebaseadusliku talveperioodil väljalülitamise eest).
22.V.K. taotleb Eesti Energia AS-lt välja mõista 100 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja arvestab eraldi mittevaralise kahju suurust: 40 000 krooni (vaimsete kannatuste tekitamise eest isikliku diskomfordi tekitamisel (avalikud toitlustuskohad, isikliku hügieeni järgimise probleemid), 10 000 krooni (majapidamise diskomfordi tekitamise eest (toidu ja hoidiste valmistamise võimatus), 20 000 krooni (informatsiooni piiramise eest (TV, raadio), 30 000 krooni (külmades ruumides viibimisega tekitatud hingeline ja füüsiline valu, elektri väljalülitamise eest talveperioodil).
X Kohtuistung
23.Kohtuistungil 06.12.2007. a jäi Eesti Energia AS esindaja hagi juurde ning taotles hagi rahuldamist. Hageja esindaja vastuhagi ning V.K. nõuet ei tunnistanud ning taotles nõuete rahuldamata jätmist.
24.Kostja taotles Eesti Energia AS hagi rahuldamata jätmist, vastuhagi rahuldamist.
25.Hageja V.K. taotles hagi rahuldamist ja Eesti Energia AS-lt 100 000 krooni mittevaralise kahju väljamõistmist.
26.S.K. ja V.K. esindaja S.B. leidis, et Eesti Energia AS hagi tuleks jätta rahuldamata ning rahuldada tuleks S.K. vastuhagi ja V. K. hagi, kuna nõuded on nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendatud ja tõendatud.
XI Kohtu põhjendused
27.Eesti Energia AS hagi.
Kohus leiab, et hagi ei põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
28.Hagi põhineb väidetavalt omavoliliselt tarbitud ja ümberarvestatud elektrienergia eest tasumata jäetud arvel.
29.Kohus leiab, et hageja ei ole menetluses tõendanud seda, et kostja omavoliliselt elektrienergiat tarbis, st et kostja arvesti plommid rikkus ja numeraatorit tagasi keris. Kuna akt olukorra fikseerimise kohta on koostatud ühepoolselt ei saa see olla aluseks, et tõendada omavolilist tarbimist, teostada ümberarvestust ja esitada selle põhjal tasumiseks arve.
30.Hageja ei tõendanud oma nõuet teiste tõenditega. Elektrienergia ja võrguteenuse omavolilise kasutamisega seonduv on reguleeritud ElS (kuni 01.05.2007. a kehtinud redaktsioon) §-s 68. ElTS § 68 lg 1 kohaselt elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on omavoliline, kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või kui mõõteseadme toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.
31.Kohus on seisukohal, et omavolilise elektrienergia tarbimise akti koostamise ajal kehtinud Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra (majandus – ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003. a määrus nr 107) § 2 nõuete rikkumisega koostatud akt ei saa turuosalise kaitseõiguse rikkumise põhjusel olla aluseks omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse määramise aluseks sama korra § 4 järgi, millest tulenevalt on alusetu ka arve nr 21582256 esitamine. Arve mittemaksmine ei ole eeltoodu tõttu käsitletav elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu, tüüptingimuste ja VÕS vastavate kohustuste täitmise sätete rikkumisena kostja poolt.
32.Sama on leidnud ka Energiaturu Inspektsioon oma 02.09.2005. a otsuses S. K. kaebuse lahendamisel.
33.S.K. ja V.K. nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks.
34.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on sõlmitud leping elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise kohta (Leping), mille lahutamatuks osaks on tüüptingimused (elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused).
35.Lepingu sõlmimise ajal kehtisid tüüptingimused, mis olid kinnitatud 08.04.2002. a Eesti Energia AS juhatuse otsusega (Tüüptingimused 2002), 2004. a kehtisid tüüptingimused, mis olid kinnitatud 04.11.2002. a (vt kohtuotsuse punkt 1). Tüüptingimuste punkt 1.2 sätestab, et tüüptingimused koos hinnakirja ja hinnakirja rakendamise tingimustega määravad kindlaks võrguettevõtja õigused ja kohustused ostjale elektrienergia müügil ja võrguteenuse osutamisel ning ostja õigused ja kohustused lepingute täitmisel ja tasude maksmisel. Tüüptingimused on lepingu lahutamatuks osaks. Ostja vastutus lepingu rikkumise eest on reguleeritud tüüptingimuste punktis 10 ning võrguettevõtja vastutus punktis 11. Võrguettevõtja vastutab lepingu rikkumise eest otsese kahju eest (punkt 11.3).
36.Kohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitamine käesolevas asjas ei ole võimalik, kuna seadus välistab mittevaralise kahju hüvitamise. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
37.Lepinguliste kohustuste rikkumise korral üldreeglina mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada ei saa, sest kehtib eeldus, et seaduses sätestatud juhud (isikuõiguste rikkumine, surma põhjustamine, asja hävimine erandlikke asjaolusid arvestades), millal mittevaraline kahju tekib, on ammendavad. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on eraldi toodud välja veel näiteks VÕS § 130 lg 2, 877 lg 2, AÜS § 19 lg 4, RVastS § 9 lg 1.
38.Majanduskäibes sõlmitavate lepingute, milleks müügileping kahtlemata on, eesmärgi hulka ei kuulu kaitsta kannatanut mittevaralise kahju tekkimise eest. VÕS § 127 lg 2 määrab kindlaks lepingulise kahju hüvitamise nõude ulatuse ning välistab lepingulise ja deliktilise nõude konkurentsi tulenevalt VÕS §-st 1044 lg 2. VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis (VÕS 53. ptk, kahju hüvitamine) sätestatud alustel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepinguliste kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alustel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
39.Kohus selgitab, et lepinguliigid, mida VÕS §-s 134 lg 1 silmas peetakse on eelkõige pakettreisileping, autorileping, teatud juhtudel raviteenuse osutamise leping.
40.Kohus ei nõustu vastuhagi esitaja ja hageja V.K. selles, et Eesti Energia AS rikkus õigust omandit vabalt vallata Põhiseaduse § 32 mõttes. Tsiviilõiguslikud kaitsevahendid, ka põhiõiguste kaitsevahendid saavad olla sätestatud üksnes tsiviilõiguses (vt RK 01.12.1997. a otsus 3-2-1-99-07).
Kohus märgib, et kohtumenetluses esmakordselt väitis elumajas elektriküte olemasolule V.K. oma 21.12.2006. a hagis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid et elektrienergia väljalülitamise eelselt (pärast väljalülitamise hoiatuse saamist) või peale seda teavitas turuosaline Eesti Energia AS-i elektriküte olemasolust (ElTS § 90 lg 7).
41.Nõue varalise kahju hüvitamiseks.
S.K. taotleb hagis varalise kahju hüvitamist 31 576 krooni.
42.Kohus leiab, et hagi varalise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise koosseisu peamiste elementide olemasolu (kahju tekkimine, kahju suurus, põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 5).
43.S.K. ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suur oli hageja kahju seoses toitlustamisega väljaspool kodu, millised olid kulutused transpordile, pesumaja teenustele, sauna kasutamisel. Kahju hüvitamisel ei saa arvesse võtta statistikaameti vastavaid andmeid teenuste hinna ja toidukorvi maksumuse kohta. Üldteada on asjaolu, et ka kodusel teel toidu valmistamisel, pesu pesemisel, sauna kasutamisel tekkivad vältimatud kulutused ning et inimene peab igapäevaseid kulutusi söömisel ja hügieenil nii või teisiti kandma. Kõne alla saaks tulla hinna vahe, mille võrra avalikult pakutavad teenused kallimad olid. Kohus märgib veel, et kohtu eelistungil 25.09.2006. a kinnitas S. K. kohtule, et töötas 2005. aastal kuni detsembrikuuni Tallinnas ning viibis kodus nädalavahetustel.
44.S.K. ei esitanud tõendeid ka selle kohta, et pesumasina ja külmiku rikkimineku ja elektri puudumise vahel oli põhjuslik seos, mistõttu uute seadmete ostu ei saa lugeda Eesti Energia AS-st põhjustatud kahjuks.
XII Menetluskulude jaotus
45.Hagi on kohtule esitatud 13.06.2005. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006. a alustatud menetluste puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
46.Seoses hagide ja vastuhagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, tulenevalt TsMS § 60 lg 1.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.