Eesti Energia AS hagi Sergei Komarovi vastu 12 739.89 krooni nõudes Sergei Komarovi vastuhagi Eesti Energia AS vastu varalise ja mittevaralise kahju 100 000 krooni nõudes Valentina Komarova hagi Eesti Energia AS vastu mittevaralise kahju 100 000 krooni nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Vastustaja (põhihagis hageja, vastuhagis kostja): Eesti Energia AS (registrikood: 10421629)
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning Maakohtu 28. jaanuari 2008 otsus muutmata.
Viru
Jätta menetluskulud maakohtus poolte kanda ja ringkonnakohtus apellantide kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.25.10.2002 on Eesti Energia AS ja Sergei Komarov sõlminud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 41552123-1 tarbimiskoha asukohaga XXX XX , KohtlaJärve. 11.11.2004 fikseerisid Eesti Energia AS töötajad mõõtesüsteemi rikkumise. 23.11.2004 koostas A.Mõik 11.11.2004 akti alusel omavolilise elektrienergia tarbimise arvestuse summale 13 234.37 krooni, mille alusel S. Komarovile esitati tasumiseks 29.11.2004 arve summas 13 234.80 krooni, maksetähtpäev 13.12.2004. S. Komarov arvet ei tasunud. 01.03.2005 suleti tarbimiskohal XXX XX Kohtla-Järve vool peakaitsest (OÜ Jaotusvõrk tööülesanne nr 0542811). Eesti Energia AS esitas kohtule hagi S. Komarovi vastu võla väljamõistmiseks summas 12 739.89 krooni.
2.S. Komarov hagi ei tunnistanud.
3.S. Komarov esitas Eesti Energia AS vastu vastuhagi, milles taotles elektrienergia tarbimiskohal XXX XX Kohtla-Järve sisselülitamist kostja poolt ja 100 000 krooni väljamõistmist mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vastuhagi põhjenduste kohaselt ei ole vastuhagi esitaja teinud mingisugusid toiminguid elektrienergia mõõteseadmetega. Lepingu olemasolust hoolimata ei varusta Eesti Energia AS objekti elektrienergiaga. Alates 01.03.2005 tekitatakse vastuhagi esitajale Eesti Energia AS tegevusega moraalset kahju. Alates 01.03.2005 ei saanud ta kasutada elektriboilerit ega süüa valmistada, külmikus olnud toiduained riknesid, samuti ei saanud ta lõpetada elamus alustatud remonti.
4.Eesti Energia AS vastuhagi ei tunnistanud.
Vastuväidete kohaselt on S. Komarov rikkunud tüüptingimuste punktides 1.1, 2.2 ja 2.3 sätestatud kohustusi ja vastutab tüüptingimuste punkti 10.1 kohaselt lepingus ja asjassepuutuvates õigusaktides sätestatud kohustuste rikkumise eest. Eesti Energia AS on oma tegevuses juhindunud õigusnormidega sätestatud korrast ja ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Tarbimiskohal lülitati vool välja 01.03.2005 võlgnevuse tõttu. ElTS § 90 lg 1 kohaselt võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunuid lepingus ettenähtud kohustust. Vastuhageja seisukoht, et Eesti Energia AS kohustus on mittevaralise iseloomuga, on ekslik.
5.Valentina Komarova esitas kohtule hagi Eesti Energia AS vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 100 000 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt elab hageja alaliselt eluruumis XXX XX Kohtla-Järvel, S. Komarov on kinnisasja omanik, elektrienergia tarbija vastavalt võrguteenuse osutamise lepingule, hageja on S. Komarovi abikaasa. Eesti Energia AS lõpetas 01.03.2005 omavoliliselt elektrienergia tarnimise ning oma ebaseadusliku tegevusega 01.03-09.09.2005 tekitas hagejale kui kostja pereliikmele mittevaralist kahju. Hageja leiab, et kostja oma ebaseaduslike tegudega kitsendas hageja õigust vabalt kasutada oma omandit eluruumina (PS § 32, VÕS § 1045 lg 5, § 1043, § 128 lg 1 ja lg 2). Hageja ja S. Komarov kasutavad elumaja XXX XX eluruumina, elavad seal alaliselt ning elektrienergiaga saab elamu valgustuse, kütte, majapidamises vajalike seadmete töö. Kostja ebaseaduslike tegude tagajärjel oli rikutud hageja ja tema abikaasa normaalne eluviis: ei olnud võimalik valmistada süüa, järgida isikliku hügieeni (pesta sooja veega), pesta pesu. Kostja sundis kasutama ühistoitlustust, tasulisi saunateenuseid, pesumaja teenuseid, millega hageja pole harjunud ja mis tekitasid hagejale hingepiinu ja täiendavaid kulutusi. Hagejale tekitati hingepiinu seoses talveperioodiks konservide tegemise võimatusega, teleri ja raadio kasutamise võimatusega. Kostja lülitas elektri välja talvisel ajal ning seetõttu kannatas hageja külma. Lisaks on hageja kandnud põhjendamata kulutusi, mis on seotud kodumasinate rikki minekuga (külmik, pesumasin). Vajalik oli soetada bensiiniga töötav muruniiduk.
6.Eesti Energia AS V. Komarova hagi ei tunnistanud. Kostja esitas hagile samasugused vastuväited nagu vastuses S. Komarovi vastuhagile. Lisaks märkis kostja, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit kahju tekkimise kohta ega tõendeid, mis tõendaksid põhjusliku seost.
7.24.05.2007 määrusega liideti tsiviilasjad 2-05-2694 (Eesti Energia AS hagi Sergei Komarovi vastu ja Sergei Komarovi vastuhagi) ja 2-06-39218 (Valentina Komarova hagi Eesti Energia AS vastu) ühte menetlusse.
8.S. Komarovi ja V. Komarova lõplikud nõuded ja hagihinna selgitus. S. Komarov taotleb Eesti Energia AS-ilt välja mõista 100 000 krooni. Elektri väljalülitamise tõttu tuli kanda põhjendamatuid täiendavaid kulutusi alljärgnevalt: •
kulutused toitlustamisele väljaspool kodu – 741.40 krooni kuus ühe inimese kohta (Statistikaameti andmed 2005. a kohta) – seega 741.40 x 2 inimest x 6 kuud (periood, mil elekter puudus) – 8 896.80 krooni;
•
kulutused ühistranspordile (olmeteeninduse kohtadesse sõitmiseks, sööklad, saun, pesumaja) – 161 krooni kuus ühe inimese kohta kuus – seega 161 x 2 x 6 – 1 932 krooni;
•
kulutused teenustele (saun, pesumaja) – 121 krooni kuus ühe inimese kohta – seega 121 x 2 x 6 – 1 452 krooni;
kokku 12 276 krooni.
Elektri väljalülitamise tõttu tuli osta uus muruniiduk – 4 300 krooni, läks rikki pesumasin – uue pesumasina hind oli 10 000 krooni, läks rikki külmik – uue külmiku ost 5 000 krooni. Kokku 19 300 krooni. Varaline kahju on kokku 31 576 krooni. Ülejäänud osa hagihinnast, s.o 68 424 krooni on mittevaraline (moraalne) kahju. Hageja arvestab eraldi ka mittevaralise kahju suurust: 18 424 krooni (harjumuspärase elulaadi rikkumise põhjustamise eest), 20 000 krooni (vaimsed ja füüsilised kannatused külmades ruumides viibimise eest, hingepiinad kinnistu seisundi tõttu, haiguse ägenemise eest), 30 000 krooni (elektri ebaseadusliku talveperioodil väljalülitamise eest). V. Komarova taotleb Eesti Energia AS-ilt välja mõista 100 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja arvestab eraldi mittevaralise kahju suurust: 40 000 krooni vaimsete kannatuste tekitamise eest isikliku diskomfordi tekitamisel (avalikud toitlustuskohad, isikliku hügieeni järgimise probleemid), 10 000 krooni (majapidamise diskomfordi tekitamise eest (toidu ja hoidiste valmistamise võimatus), 20 000 krooni (informatsiooni piiramise eest (TV, raadio), 30 000 krooni (külmades ruumides viibimisega tekitatud hingeline ja füüsiline valu, elektri väljalülitamise eest talveperioodil).
MAAKOHTU LAHEND
9.Viru Maakohus jättis 28. jaanuari 2008 otsusega Eesti Energia AS hagi Sergei Komarovi vastu 12 739.89 krooni väljamõistmiseks rahuldamata, jättis Sergei Komarovi vastuhagi Eesti Energia AS vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 100 000 krooni rahuldamata ja jättis Valentina Komarova hagi Eesti Energia AS vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 100 000 krooni rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole hageja menetluses tõendanud, et kostja omavoliliselt elektrienergiat tarbis, st et kostja arvesti plommid rikkus ja numeraatorit tagasi keris. Kuna akt olukorra fikseerimise kohta on koostatud ühepoolselt, ei saa see olla aluseks, et tõendada omavolilist tarbimist, teostada ümberarvestust ja esitada selle põhjal tasumiseks arve. Kohus oli seisukohal, et omavolilise elektrienergia tarbimise akti koostamise ajal kehtinud Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra (majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrus nr 107) § 2 nõuete rikkumisega koostatud akt ei saa turuosalise kaitseõiguse rikkumise põhjusel olla aluseks omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse määramise aluseks sama korra § 4 järgi, millest tulenevalt on alusetu ka arve nr 21582256 esitamine. Arve mittemaksmine ei ole eeltoodu tõttu käsitletav elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu, tüüptingimuste ja VÕS vastavate kohustuste täitmise sätete rikkumisena kostja poolt. Sama on leidnud ka Energiaturu Inspektsioon oma 02.09.2005 otsuses S. Komarovi kaebuse lahendamisel. S. Komarovi ja V. Komarova nõuete osas mittevaralise kahju hüvitamiseks leidis kohus, et mittevaralise kahju hüvitamine käesolevas asjas ei ole võimalik, kuna seadus välistab mittevaralise kahju hüvitamise. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus selgitas, et lepinguliigid, mida VÕS § 134 lg-s 1 silmas peetakse, on eelkõige pakettreisileping, autorileping, teatud juhtudel raviteenuse osutamise leping.
Kohus leidis, et S. Komarovi hagi varalise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise koosseisu peamiste elementide olemasolu (kahju tekkimine, kahju suurus, põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel). S. Komarov ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suur oli hageja kahju seoses toitlustamisega väljaspool kodu, millised olid kulutused transpordile, pesumaja teenustele, sauna kasutamisel. Kahju hüvitamisel ei saa arvesse võtta statistikaameti vastavaid andmeid teenuste hinna ja toidukorvi maksumuse kohta. Üldteada on asjaolu, et ka kodusel teel toidu valmistamisel, pesu pesemisel, sauna kasutamisel tekkivad vältimatud kulutused ning, et inimene peab igapäevaseid kulutusi söömisel ja hügieenil nii või teisiti kandma. Kõne alla saaks tulla hinna vahe, mille võrra avalikult pakutavad teenused kallimad olid. Kohtu eelistungil 25.09.2006 kinnitas S. Komarov kohtule, et töötas 2005. a kuni detsembrikuuni Tallinnas ning viibis kodus nädalavahetustel. S. Komarov ei esitanud tõendeid ka selle kohta, et pesumasina ja külmiku rikkimineku ja elektri puudumise vahel oli põhjuslik seos, mistõttu uute seadmete ostu ei saa lugeda Eesti Energia ASst põhjustatud kahjuks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.V. Komarova ja S. Komarov taotlevad apellatsioonkaebustes Viru Maakohtu 28. jaanuari 2008 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata S. Komarovi vastuhaginõuded varalise kahju 31 576 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning V. Komarova haginõuded mittevaralise kahju 100 000 krooni hüvitamiseks ning asja saatmist maakohtusse uuesti läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti kohaldatud VÕS § 134 lg 1 ja hinnatud poolte vahel sõlmitud lepingut. Tulenevalt VÕS § 134 lg-st 1 oleks vastustaja pidanud mõistma, et rikkudes oma kohustust tagada häireteta elektrivarustust, võib tekitada mittevaralist kahju nii omanikule kui ka omaniku perekonnaliikmetele. Eesti Energia AS on kohustatud hüvitama kahju vastavalt VÕS § 127 lg-le 3. Apellant V. Komarova ei ole Eesti Energia AS-iga lepingulistes suhetes. Järelikult V. Komarova mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei tulenenud lepingust ja seega tegi maakohus apellant V. Komarova suhtes ebaõige otsuse, jättes VÕS § 134 lg 1 alusel moraalse kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Kohus on jätnud arvestamata Riigikohtu seisukoha lahendis nr 3-2-1-111-96, mille kohaselt heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele. Apellant V. Komarova on oma haginõudes märkinud: ainuke energiaallikas, mis varustab nimetatud kinnistut, on elektrienergia. Elektrienergiast saadakse ehitises valgust ja soojust, samuti on elekter vajalik koduses majapidamises elektrimasinatega töötamisel. Hageja normaalne eluviis kinnistu valdamisel oli häiritud 6 kuud. Elamistingimustes ilmnesid takistused, mis moodustusid peale ebaseadusliku elektrienergia väljalülitamist ning mida oli vaja ületada tehes selleks põhjendamatuid lisakulutusi. Apellandi S. Komarovi varalise kahju suuruses 31 576 krooni hüvitamise nõude rahuldamata jätmise põhjendus ei ole kohtu poolt märgitud otsuse põhjendavas osas. Otsuse põhjenduste kohaselt ei esitanud S. Komarov tõendeid selle kohta, kui suur oli kahju, mis tekkis väljaspool kodu toitumisest, millised olid transpordikulud, saunakulud ja pesumaja kasutamiskulud. Apellant S. Komarov selgitas kohtule, et tal ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada igat kulutust ning seega esitas kohtule arvestuse, mis oli tehtud statistika keskmiste andmete alusel. Maakohus lükkas nimetatud tõendi põhjendamatult tagasi, viidates sellele, et kahju hüvitamisel
ei saa juhinduda Statistikaameti andmetest. Selline kohtu seisukoht on vastuolus menetlusseadustikuga. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 1 on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Samuti tegi esimese astme kohus valesti kindlaks apellandi S. Komarovi elukoha ajal, mil elektrienergia oli välja lülitatud. Apellant S. Komarov teatas kohtule, et töötab äriühingus, mille asukoht on Tallinnas, kuid faktiline töökoht asub Sillamäel, kuhu S. Komarov igal hommikul oma kodunt Kohtla-Järve linnast sõitis. Kohus sai aru, et S. Komarov töötas Tallinnas ja ei elanud kodus elektrienergia puudumise ajal. Kohtule oli samuti esitatud tõend selle kohta, et ebaseaduslikult välja lülitatud elektrienergia ajal omandas S. Komarov uue muruniiduki 4300 krooni, omandas uue pesumasina, kuna vana sai kahjustada ootamatult elektrienergia väljalülitamisel. Nimetatud asjaolude kohta andsid tunnistusi tunnistajad, kuid kohus ei andnud nende tunnistuste kohta hinnangut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata S. Komarovi vastuhagi Eesti Energia AS vastu varalise ja mittevaralise kahju 100 000 krooni väljamõistmiseks ja millega jäeti rahuldamata V. Komarova hagi Eesti Energia AS vastu mittevaralise kahju 100 000 krooni väljamõistmiseks. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas ning ei kontrolli otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata Eesti Energia AS hagi V. Komarovi vastu 12 739.89 krooni väljamõistmiseks.
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga oma otsuses kõiki esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendes esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki esitatud tõendeid ja asjaolusid, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud S. Komarovi vastuhagi ja V. Komarova hagi rahuldamata.
12.1.Mittevaraline kahju. Maakohus on õigesti leidnud ja apellatsioonikaebustes ei ole vaidlustatud asjaolu, et S. Komarovi ja Eesti Energia AS vahel oli sõlmitud leping elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise kohta, mille lahutamatuks osaks on tüüptingimused ning et ostja vastutus lepingu rikkumise eest on reguleeritud tüüptingimuste p-s 10, võrguettevõtja vastutus tüüptingimuste p-s 11 ning et võrguettevõtja vastutab lepingu rikkumise eest otsese kahju eest vastavalt tüüptingimuste p-le 11.3. Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti tuginenud VÕS § 134 lg-le 1, mille kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju.
Apellant V. Komarova väide, et kuna tema ja Eesti Energia AS vahel puudub lepinguline suhe, siis on maakohus tema suhtes kohaldanud ebaõigesti VÕS § 134 lg 1, ei ole põhjendatud. Nähtuvalt asja materjalidest on apellandid abikaasad ning nad mõlemad elasid 2005. a aadressil Kalda 11 a Kohta-Järve ning väidetavalt põhjustas neile mõlemale mittevaralist kahju Eesti Energia AS. Antud juhul tuleb juhinduda VÕS § 81 lg-s 1 sätestatud kolmandat isikut kaitsva lepingu regulatsioonist, millest tulenevalt kaitseb elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise leping ka V. Komarovat kui S. Komarovi pereliiget ja elektrienergia faktilist tarbijat. Kolmandat isikut kaitsev leping on seaduse alusel loodud pealepingust sõltumatu lepingulise iseloomuga õigussuhe, mis annab VÕS § 81 lg 2 alusel pealepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lisaks võlgnikule ka isikule, kes lepingu sõlmimisel ei osalenud. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et V. Komarova poolt esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt on tema nõude materiaalõiguslik alus VÕS § 134 lg 1. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Nimetatud sättest ja VÕS § 134 lg-st 1 tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu rikkumise korral ei hõlma kahju ärahoidmise eesmärk mittevaralise kahju nõude esitamise võimalust. Kõne alla saaks tulla ainult varalise kahju nõue. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et lepinguliste kohustuste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise nõuet üldreeglina esitada ei saa. Apellandid ei ole tõendanud, et lepinguline kohustus oli suunatud just mittevaralise huvi järgimisele ning et vaidlusalune leping oleks kohustanud Eesti Energia AS kaitsma apellante mittevaralise kahju eest. Seetõttu ei saanud mittevaraline kahju olla Eesti Energia AS-le olla ettenähtav ning apellantide tuginemine VÕS § 127 lg-le 3 ei ole põhjendatud. Seda, et lepinguline kohustus oli suunatud varalise huvi järgimisele, on möönnud ka apellandid, kinnitades kaebustes, et Eesti Energia AS eesmärgiks elektrienergia väljalülitamisel oli sundida neid tasuma võlgnevus. Asjakohane ei ole apellantide viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-111-96, kuna nimetatud lahendis käsitleti mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervisekahjustusega.
12.2.Varaline kahju. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli S. Komarovi kohustuseks tõendada, et elektrienergia väljalülitamine Eesti Energia AS poolt põhjustas talle varalise kahju. Maakohus on põhjendatult leidnud, et S. Komarov ei ole tõendanud varalise kahju 31 576 krooni tekitamist ning jätnud seetõttu õigesti hagi rahuldamata. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Statistikaameti veebileheküljelt saadud andmed, palju kulus Ida-Virumaal 2005. a keskmiselt ühe inimese kohta rahalisi vahendeid toitlustamiseks väljaspool kodu, majapidamiskuludeks ja teenusteks, ei tõenda, et apellant on nimetatud kulutused kandnud, s.t nimetatud andmed ei tõenda apellandile kahju tekitamist Eesti Energia AS poolt. Maakohus on õigesti märkinud, et põhimõtteliselt saaks kahjuna käsitleda hinna vahet, mille võrra on avalikult pakutavad teenused kallimad ja seda juhul, kui nimetatud teenuse kasutamine oli tingitud elektrienergia väljalülitamisest. Samas on apellant ise kaebuses märkinud, et eeltoodu kohta tal tõendeid esitada ei ole. Lisaks märgib ringkonnakohus, et apellant on nimetatud kulutuste põhjendamisel jätnud tähelepanuta enda seletuse maakohtu istungil (t.l 135, II kd), et tal oli elamus kamin ja elamu keldris saun. Külmiku ja muruniiduki kasutusjuhendid (t.l 11 ja 12, II kd) ei tõenda, et apellant oleks need ostnud, s.t saanud kahju. Isegi juhul, kui apellant oleks tõendanud nimetatud muruniiduki ja külmiku ostmist, oleks ta pidanud tõendama põhjuslikku seost kahju ja Eesti Energia AS tegevuse vahel. Ka nimetatud asjaolu ei ole apellant tõendanud.
Asjaolu, et eestlaetava pesumasina Brandt WFH1687K maksumus on 9750 krooni (t.l 49, II kd) ei tõenda apellandile kahju tekitamist Eesti Energia AS poolt. Samuti ei ole apellant tõendanud, et elektrienergia väljalülitamise tõttu sai ta kahju riknenud toiduainete ja kasutamiskõlbmatuks muutunud riietusesemete näol. Apellant ei ole tõendanud ja apellatsioonkaebuses ei ole ta tuginenud asjaolule, et töövõimetuslehel viibimine ajavahemikel 03.08.2005-16.08.2005 ja 29.08.2005-09.09.2005 oli põhjuslikus seoses Eesti Energia AS käitumisega ning et ta oleks saanud seetõttu varalist kahju.
13.TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 633 lg 2 p 2 kohaselt apellatsioonkaebuses märgitakse muu hulgas apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab. Ülalmärgitud sätetest järeldub üheselt, et apellatsiooniastmes saab vaidlustada vaid nõudeid, millised on esitatud maakohtusse ja milliste nõuete kohta on maakohus teinud otsustuse. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta S. Komarovi 06.01.2009 avalduses esitatud nõude Eesti Energia AS-lt kahju 11 793.60 krooni (4536 tundi x 2.60 krooni=11 793.60), kahju 6260.60 krooni (väidetav kahju seoses töölepingu lõpetamisega) väljamõistmiseks ning nõude Eesti Energia AS-lt 6560 krooni tagasisaamiseks ning tagastab apellandile nimetatud nõuetega seoses esitatud tõendid 5-l lehel. Eesti Energia AS esitas hagi maakohtusse 13.06.2005. Seetõttu tuleb menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele kohaldada enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. TsMS § 60 lg 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Nimetatud sätte alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab S. Komarovile tema poolt ringkonnakohtule 06.01.2009 esitatud kuludokumendid õigusabi kohta esimese astme kohtus 9-l lehel. Kuivõrd apellatsiooniastmes ei vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata Eesti Energia AS hagi S. Komarovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab S. Komarovile tema poolt ringkonnakohtule 06.01.2009 esitatud kirjavahetuse Eesti Energia AS-ga 9-l lehel. Samuti tagastab ringkonnakohus S. Komarovile töövõimetuslehe nr 9501347 koopia, kuna nimetatud tõend on tsiviilasja materjalide juures (t.l 22, II kd).
14.Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisega jäävad apellantide menetluskulud apellatsiooniastmes apellantide kanda.
Viivi Tomson
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.