Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

I AVALDUSE SISU

Tartu Maakohtu 31.05.2005.a otsusega määrati M.K. ’u eestkostjaks Ü.K. ning anti luba paigutada M.K. ilma tema nõusolekuta tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega 22.10.2007.a anti luba pikendada M.K. ’u viibimist ilma tema nõusolekuta ööpäevaringsel hooldusel tugevdatud järelevalvega kinnist tüüpi erihoolekandeasutusse ühe aasta võrra, s.o. kuni 15. novembrini 2007.a. Reaalselt viibib M.K. Võisiku Hooldekodus ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusel alates 16.11.2005.a kuni käesoleva ajani. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond sai 20.11.2007.a Võisiku hooldekodu direktori ja psühhiaatri Ljudmilla Väre kirja, milles on toodud, et ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid M.K. u paigutamise ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolduse teenusele ja ta vajab hoolduse jätkamist nimetatud teenusel. Psühhiaatri arvamusest lähtuvalt ei ole vaatamata M.K. u pidevale ravile isiku tervislik seisund paranenud. Avaldaja palub paigutada M.K. ilma tema nõusolekuta hoolekandeasutusse tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsele hooldusele.

II KOHTUISTUNG

Avaldaja esindaja, Marju Mägi, poolt kohtule avaldatu kohaselt jäävad nad esitatud avalduse juurde kuna M.K. ’u tervislik seisund on selline, et ta vajab pidevat järelevalvet ning M.K. ei saa hakkama tavahooldekodus. Puudutatud isik, Ü.K., on seisukohal, et M.K. peaks viibima Võisiku Hooldekodus edasi, sest ta ei saa endaga hakkama ja vajab pidevat järelevalvet. Ta käib isa vaatamas, vahel tunneb isa teda ära, vahel mitte. Hooldekodusse pidid nad isa paigutama põhjusel, et alkoholi kuritarvitamise tagajärjel muutus isa agressiivseks. Puudutatud isik, V.K., kes on M.K. ’u abikaasa, leiab, et M.K. vajab pidevat järelevalvet. M.K. , ei tunne perekonnaliikmeid ära, ei tea kuupäevi. Arstid ütlevad, et tervenemist ei ole näha. Puudutatud isiku, M.O., poolt kohtule avaldatu kohaselt vajab M.K. pidevat järelevalvet, muutusi ta tervise paranemise osas täheldanud ei ole. Puudutatud isiku, M.K. ’u poolt kohtule antud seletusest nähtub (tl 18), et ta ei tea miks ta hooldekodus peab olema, tervis on tal korras, ravi ta ei saa. Tal ei ole abikaasat, ning ta ei tea, kes on Ü.K.. M.K. ’u esindaja advokaat Eve Laine poolt antud arvamusest nähtub, et asjaolud, mis olid aluseks M.K. ’u paigutamisel tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse, ei ole käesolevaks ajaks ära langenud. Esindatav on oma tervislikust seisundist tulenevalt võimetu oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Väljaspool ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutust ei ole võimalik tagada temale sellist hooldust ja järelevalvet, et oleks välistatud oht eelkõige tema enda elule ja tervisele. Seega leiab esindaja, et M.K. ’u paigutamine kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusele on põhjendatud.

III KOHTU SEISUKOHT

M.K. ’u suhtes viidi 17.12.2007.a. läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 65 (tl 42-45). Ekspertide Enna Ester ja Kadri Toomla arvamuse kohaselt M.K. ’l esineb dementsus, mis kujutab endast vaimsete võimete ja oskuste tagasilangust sel määral, et ta ei ole võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima. M.K. on tahte vastaselt ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral endale ohtlik, alkoholi võimaliku kasutamise või ravimite võtmata jätmise korral võib olla ka teistele ohtlik. Muu psühhiaatriline abi ei ole uuritava suhtes küllaldane, kuna vaimsete võimete tagasilangus on progresseeruv, käitumine sel puhul ei ole prognoositav ning kindlalt peavad tagatud olema rahustavate ravimite võtmine koos regulaarse meditsiinilise kontrolliga nende mõju suhtes ning ööpäevaringne järelevalve ja kõrvalabi seoses oskamatusega oma eluliste vajaduste eest hoolitseda ning vajadusel ise abi otsida. Uuritav vajab

eelnevast tulenevalt jätkuvalt psüühiliselt haige isikuna paigutamist tema tahte vastaselt ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega väljaspool hoolekandeasutust üksi ringi liikuda. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kohtuotsuse alusel järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 3 kohaselt loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta kaupa. Arvestades ekspertide arvamust (tl 42-45), avalduses (tl 3-4) toodut ning avaldaja esindaja Marju Mägi, puudutatud isikute Ü.K., V.K. ja M.O. seletusi ning M.K. ’u poolt avaldutut ja M.K. ’u esindaja advokaat Eve Laine seisukohta, leiab kohus, et tuvastamist on leidnud asjaolud, mis viitavad sellele, et isik vajab paigutamist hoolekandeasutusse, kuna eestkostja ise ei suuda korraldada eestkostetava pidevat järelevalvet sellises ulatuses, mis on talle vajalik. Seega tuleb M.K. paigutada tema tahte vastaselt hoolekandeasutusse, erihooldekodusse, üheks aastaks määruse tegemisest alates. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.