Vaheotsus aegumise kohaldamiseks
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
25.jaanuar 2008. a. Kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-39567
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS N hagi INvastu 22 000 krooni saamiseks Hageja: AS N (registrikood xxx, asukoht xxx); seaduslik esindaja juhatuse liige A Valjaikin Hageja lepinguline esindaja S Bilden (Business Law Firm OÜ, xxx) Kostja: IN (isikukood xxx; elukoht xx) Kostja lepinguline esindaja M Proos (Eesti Transpordi- ja teetöötajate Ametiühing, xxx)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
2-06-19055
27.12.2006.a. AS N esitas kohtule hagi IN vastu 22 000 krooni tekitatud materiaalse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja I. N töötas AS N juures alates 29.07.2005.a. töölepingu nr 41 alusel autojuhina. Kostja töö põhisisuks oli sõidukiga kaubaveo teostamine, hageja andis kostja kasutada sõiduki ning sõlmis kostjaga ka täieliku individuaalse vastutuse lepingu. 2005.a. I. N, juhtides AS N poolt renditavat sõidukit XXX registrimärgiga xxx, põhjustas Tallinnas liiklusõnnetuse. I. N sõidukit juhtides ei kohandanud sõiduki kiirust vastavaks oma sõidukogemustele, teeoludele, liikluse tihedusele, ilmastikutingimustele ning muudele liiklusoludele, mille tõttu sõiduk kaldus teepeenrale ning sõitis otsa manöövri võimalust ootavale sõiduautole Xxx, seejärel kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa vastutulevale sõiduautole Xxx, mille tagajärjel paiskus vastu posti. Samuti kostja rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, põgendedes peale avariid sündmuskohalt. Selle liiklusõnnetusega tekitas I. N AS-le N otsese varalise kahju 22 000 krooni, mis seisneb isikliku vastutuse summas 10 000 krooni (kahjustatud sõiduki remontimiseks) ja igakuine kindlustuse boonuse suurenemises 1000 krooni 12-ks kuuks kokku 12 000 krooni. 24.11.2005 otsusega väärteoasjas nr 2314,05,028790 karistati I. N liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga. AS N direktori 17.10.2005 käskkirjaga mõisteti materiaalse kahju tekitamise eest kostjale distsiplinaarkaristus 22 000 krooni. Kostja tutvus käskkirjaga ning oli nõus kinnipidamisega vastavalt maksegraafikule, mida kinnitab tema allkiri nimetatud dokumendil. Käskkirja nr 7 alusel peeti I. N kinni 13 314 krooni. 07.04.2006 kostja esitas lahkumisavalduse. I. N võlgnevus sellel ajal oli 8686 krooni. 27.06.2006 esitas I. N Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse – palga, lähetuse päevarahade ning puhkusekompensatsiooni hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas nõude osaliselt, leides, et kuna kostja töölepinguline töötasu oli Vabariigi Valitsuse poolt 2006.a. kehtestatud palga alammäär, olid hageja poolt kostja töötasust tehtud kinnipidamised täitemenetlluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel ebaseaduslikud. Töövaidluskomisjon otsustas tagastada kinnipeetud summa I. N . Seoses sellega hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt kahjusumma 22 000 krooni suuruses, mida IN oli nõus hüvitama AS N. Hagejale on tekkinud ka õigusabikulud summas 7000 krooni OÜ Translawyer õigusbüroo poolt hagejale 28.06.2006 – 30.09.2006 seoses käesoleva vaidlusega osutatud õigusabi eest. Hageja taotleb need summad välja mõista kostjalt.
Kohtul õnnestus hagimaterjalid kostjale kätte toimetada 16.11.2007.a. 10.12.2007 kirjalikus vastuses hagile kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ning taotleb kohaldada aegumist. Kostja tugineb vastuses individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg-le 1, mille kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise üldine tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks 4 kuud. Kostja leiab, et poolte vahel oli ITLS § 2 lg-le 1 vastav individuaalne töövaidlus. Hagis nimetatud sõiduk XXX, reg.nr xxx, oli I. N usaldatud seoses tööülesannete täitmisega. Hageja tugineb oma nõudes nii kostjaga sõlmitud töölepingule, täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingule ning
2-06-19055 töötajale määratud distsiplinaarkaristuse käskkirjale. Seega on tegemist töösuhtest tuleneva vaidlusega ning sellele tuleb kohaldada ITLS. Hageja taotleb hagis talle tekkinud kahju hüvitamist, mis tekkis 26.10.2005.a. toimunud avariiga. Hageja pidi tekkinud kahjust olema teadlik vähemalt 18.11.2005.a., kui töötajalt võeti allkiri distsiplinaarkaristuse käskkirjale. Hagi on kohtule esitatud 2006.a. detsembris, s.t. ilmselgelt pele ITLS § 6 lg-s 1 toodud hagi esitamise 4 kuulise tähtaja möödumist. Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata.
07.01.2008 esittud seisukohas hageja ei nõustu kostja seisukohaga hagi aegumise osas. Hageja leiab, et hagiavalduses toodu asjaolude ja hagile lisatud distsiplinaarkaristuse käskkirja kohaselt tunnistas kostja ennast enanst kahju tekitamises süüdi ning pooled on kahju summa tasumise ajatamises kokku leppinud, mida kinnitab kostja allkiri koos juurdekirjutusega “nõustun”. Antud kokkulepe on samastatav eraldi lepinguga VÕS § 30 lg 1 mõistes, s.t. leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastavalt poolte kokkulepitud graafikule pidi kostja kahju korvamiseks maksma aprillini 2006.a. igakuiselt 1200 krooni. Kostja maksis välja 5 kuu jooksul kokku 7000 krooni. Kostja ei ole käesoleva ajani nimetatud kokkulepet koos maksegraafikuga vaidlustanud. Käskkirjas sisalduv kahjusumma väljamaksmise maksegraafik on käsitletav kostjapoolse võlatunnistusena, mille puhul ei ole ka ITVS § 6 tähtaeg kohaldatav. Kohaldamisele tuleb tehingust tulenev nõude aegumistähtaeg, mis on vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 3 aastat. Juhul, kui nimetatud võlatunnistuse suhtes oleks kohaldatav ITVS, ei oleks ka kostja seda järginud, sest tasus maksegraafikujärgseid makseid 5 kuu jooksul.
21.01.2008 kirjalikus vastuses kostja märgib, et hagile lisatud distsiplinaarkaristuse käskkirjast nähtub, et tööandja on võtnud endale kohustuse töötajalt sisse nõuda 22 000 krooni ning see töötaja palgast kinni pidada. Käskkirjaga ei ole IN endale võtnud ega tunnistanud kohustust tööandjale materiaalset kahju hüvitada. Nõusolek on antud töötaja kui töösuhte nõrgema poole poolt palgaseaduse § 36 lg 2 alusel tema palgast kinnipidamise teostamiseks.
2-06-19055 kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel. Hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et kostja kohustus hüvitada tööandjale liiklusõnnetusega tekitatud kahju tuleneb töökoodeksi (TööK) § 128 lg 1 p-st 7, mille kohaselt töötajad kannavad materiaalset vastutust tööandjale tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui kahju tekitati töövälisel ajal. Seega hagi asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue pooltevahelisest töösuhtest.
2-06-19055 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et selle käskkirjaga ei ole kostja endale võtnud ega tunnustanud kohustust tööandjale materiaalset kahju hüvitada, vaid on andnud palgaseaduse (PaS) § 36 lg-s 2 ettenähtud nõusoleku. PaS § 36 lg 2 kohaselt tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Kostja, andes kahjusumma kinnipidamist käsitlevale käskkirjale allkirja koos märkusega “nõus”, nõustus tema palgast tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summa kinnipidamisega. Seega sisuliselt kostja nõustus tööandjale tekitatud kahju hüvitama. Kohus leiab, et kostja IN on allkirjaga käskkirjal andnud tööandjale deklaratiivse võlatunnistuse, mille eesmärk ei ole luua iseseisvat kohustust, vaid üksnes tunnistada kohustuse olemasolu. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hagi aluseks on pooltevaheline töösuhe ning nõude aegumisele tuleb kohaldada ITVS vastavaid sätteid.
2-06-19055 kinnipeetud kahjusumma hagejalt välja mõistetud ainult osaliselt ning 2005.a. oktoobrist kuni jaanuarini 2006 kostja palgast kinnipeetud kahjusumma kokku 4800 krooni osas on hageja kahjuhüvitise nõue kostja vastu jätkuvalt rahuldatud. Tuginedes hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele, ei ole hageja õiguste rikkumine 4800 krooni osas üldse võimalik ning TsMS § 423 lg 2 alusel kohus jätab selles osas hagi läbi vaatamata.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.