Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
04.juuni 2008. a. kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-39567
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS N hagi INi vastu 22 000 krooni saamiseks Hageja: AS N (registrikood xxx, asukoht xxx); seaduslik esindaja juhatuse liige Aleksander Valjaikin Hageja lepinguline esindaja Svetlana Bilden (Business Law Firm OÜ, xxx) Kostja: IN (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Mariliis Proos Transpordi- ja teetöötajate Ametiühing, xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
15.05.2008
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja S. Bilden, kostja esindaja M. Proos
(Eesti
27.12.2006.a. AS N esitas kohtule hagi INi vastu 22 000 krooni tekitatud materiaalse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja I. N töötas AS N juures alates 29.07.2005.a. töölepingu nr 41 alusel autojuhina. Kostja töö põhisisuks oli sõidukiga kaubaveo teostamine, hageja andis kostja kasutada sõiduki ning sõlmis kostjaga ka täieliku individuaalse vastutuse
lepingu. 2005.a. IN, juhtides AS N poolt renditavat sõidukit XXX registrimärgiga xxx, põhjustas Tallinnas liiklusõnnetuse: IN ei kohandanud sõiduki kiirust vastavaks oma sõidukogemustele, teeoludele, liikluse tihedusele, ilmastikutingimustele ning muudele liiklusoludele, mille tõttu sõiduk kaldus teepeenrale ning sõitis otsa manöövri võimalust ootavale sõiduautole Xxx, seejärel kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa vastutulevale sõiduautole xxx, mille tagajärjel paiskus vastu posti. Samuti kostja rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, põgenedes peale avariid sündmuskohalt. Selle liiklusõnnetusega tekitas IN AS-le N otsese varalise kahju 22 000 krooni, mis seisneb isikliku vastutuse summas 10 000 krooni (kahjustatud sõiduki remontimiseks) ja igakuise kindlustuse boonuse suurenemises 1000 krooni 12-ks kuuks kokku 12 000 krooni. 24.11.2005 otsusega väärteoasjas nr 2314,05,028790 karistati INi liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga. AS N direktori 17.10.2005 käskkirjaga mõisteti materiaalse kahju tekitamise eest kostjale distsiplinaarkaristus 22 000 krooni. Kostja tutvus käskkirjaga ning oli nõus kinnipidamisega vastavalt maksegraafikule, mida kinnitab tema allkiri nimetatud dokumendil. Käskkirja nr 7 alusel peeti INilt kinni 13 314 krooni. 07.04.2006 kostja esitas lahkumisavalduse. INi võlgnevus sellel ajal oli 8686 krooni. 27.06.2006 esitas IN Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse – palga, lähetuse päevarahade ning puhkusekompensatsiooni hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas nõude osaliselt, leides, et kuna kostja töölepinguline töötasu oli Vabariigi Valitsuse poolt 2006.a. kehtestatud palga alammäär, olid hageja poolt kostja töötasust tehtud kinnipidamised täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel ebaseaduslikud. Töövaidluskomisjon otsustas tagastada kinnipeetud summa INile. Hageja taotles kostjalt kahjusumma 22 000 krooni välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda.
25.01.2008 kohus tegi kostja taotlusel vaheotsuse hagi aegumise kohaldamiseks. Vaheotsusega kohus jättis aegumise tõttu hagi osaliselt rahuldamata summas 8686 krooni. Samuti kohus jättis TsMS § 423 lg 2 alusel hagi osaliselt, summas 4800 krooni läbi vaatamata. Kohus jättis rahuldamata aegumise kohaldamise taotluse 8432 krooni osas ning jätkas selles osas menetlust. Vaheotsus jõustus edasikaebamiseta 04.03.2008.a.
15.05.2008 kohtuistungil hageja jäi hagi menetletavas osas oma nõude juurde ja taotles kostjalt välja mõista 8432 krooni ja menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osale. Hageja selgitas, et kahju tekitati töövälisel ajal, mistõttu tuleb kahju kostjalt välja mõista täies ulatuses. Kostja seletuse kohaselt läks ta peale tööaega hagejale kuuluva autoga reguleerima autoraadiot. Autoraadio ei olnud kostjale tööks vajalik raadiotelefon, vaid mugavusese. Kostja põhjustatud avarii tagajärjel kindlustusmakse suurenemine on otsene varaline kahju. Kostja leidis, et tööandja kindlustusmakse suurenemine ei ole otsene varaline kahju. Lisaks kostja leidis, et kahju on tekitatud töövahendiga, mistõttu töökoodeksist tulenevalt ei saa kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise määr ületada kostja keskmist palka.
järgmised asjaolud: - hageja nõue tuleneb pooltevahelisest töösuhtest; - INi allkirja käskkirjal ja selle juures olevat märget “nõus” ei saa käsitleda kostja poolt antud kirjaliku võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes. IN on allkirjaga käskkirjal andnud tööandjale deklaratiivse võlatunnistuse, mille eesmärk ei ole luua iseseisvat kohustust, vaid üksnes tunnistada kohustuse olemasolu, s.t. IN on tunnistanud kahju hüvitamise kohustust. Asjas menetluse jätkumisel ei ole pooled kohtu nendele seisukohtadele vastuväiteid esitanud.
töövälisel ajal. Nii nähtub kostja omakäelisest seletusest väärteoasjas, et 26.10.2005 peale reisi lõpetamist ja reisiaruande esitamist kell 11.00 oli ta lubatud koju puhkusele kuni 27.10.2005.a. Kostja otsustas viimasel reisil töötamast lakanud sõiduki raadiojaama viia reguleerimiseks Kadaka teele. Autobaasi territooriumilt sõitis kostja välja kell 16.15, mille järel Kadaka teel sõites toimus vaidlusalune liiklusõnnetus. Seega kostja sõitis hagejale kuuluva veokiga ja põhjustas liiklusõnnetuse töövälisel ajal. Kostja ei ole väitnud, et sai raadiojaama reguleerimiseks korralduse tööandjalt. Samuti nähtub kostja omakäelisest seletusest väärteoasjas, et ta otsustas iseseisvalt, et raadiojaama tuleb reguleerida, kuna tal on harjumus suhtuda tehnikasse suurendatud tähelepanuga. Kohus leiab, et kostja väited raadiojaama reguleerimise kohta on paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et raadiojaam tegelikult reguleerimist vajas. Siinkohal tuleb silmas pidada, et kostja kasutab väljendit „reguleerima“, mitte parandama, millest kohus järeldab, et raadiojaam tegelikult oli töökorras. Kostja ei ole ümber lükanud ka hageja väiteid, et raadiojaam ei olnud kostjale autojuhi tööks vajalik.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.