Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Narva Linnakohtu 29. oktoobri 2004.a otsusega nr. 2-1651/02 mõisteti V. R.’ilt AS Eesti Maapank kasuks välja 44 232, 76 krooni ja riigi tuludesse riigilõiv 3150 krooni. V. R. esitas Narva linnakohtu

2-07-1676 täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni, kohtutäituri tasu summas 1274 krooni. V. V. R. poolt oli tasutud 31.12.2006.a Viru Ringkonnakohtu otsuse alusel 1250 krooni. Võlgnik esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles palub kohustada kohtutäiturit lõpetada täitemenetlus ja tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tasu väljamõistmine. Võlgnik väidab, et täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult ning kuulub lõpetamisele. Võlgnik põhistab kaebust järgmiste väidetega:

KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 15 on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi. Hagita asja vaatab kohus TsMS § 477 lg 1 alusel läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Pooled soovisid asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. TsMS § 477 lg 4 sätestab, et kohus ei ole hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-07-1676 TsMS § 477 lg 5 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Otsuse tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seaduse § 28 kohaselt võis kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus oli tehtud 08.12.2006, V. R. esitas kohtule kaebuse 10.01.2007 ehk tähtajast kinni pidades. Kohtutäituri poolt kohtule saadetud vastusest nähtub, et kohtutäitur on ekslikult algatanud täitemenetluse 072/2006/3628 Narva Linnakohtu 29. oktoobri 2004.a otsuse alusel ja edastanud täitmisteate koos kohtutäituri tasu väljamõistmine otsusega V. R., oleks pidanud algatama Viru Ringkonnakohtu otsuse alusel. Seega algatas kohtutäitur 08.12.2006.a-l täitemenetluse Narva Linnakohtu 29.10 2004.a otsuse alusel, mis ei olnud jõustunud ja ei kuulunud viivitamatult täitmisele, seega polnud täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Kohtutäituri seaduse § 23 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohtutäituri tasu oli küll formaalselt muutunud sissenõutavaks, kuid kohtutäitur oli algatanud täitemenetluse ekslikult ja lõpetanud täitemenetluse TMS § 48 p 3 alusel 20.02.2007.a otsusega samuti ekslikult. Täitemenetlus oleks tulnud lõpetada TMS § 48 p 7 alusel, kuna täitemenetlust oli alustatud põhjendamatult, täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu st. puudus täitedokument, mis oleks täitemenetluse alustamise aluseks. Sellest tulenevalt pole kohtutäituril alust nõuda ka tasu. Täitemenetluse eesmärgid sissenõudja ja võlgniku huvide kaitsmisel ei oleks kohtu arvates täidetud, kui kohtutäitur saaks nõuda tasu tema poolt ekslikult alustatud täitemenetluse eest. TMS § 48 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust täiteasja alustamise osas seaduses ettenähtud kohtueelses menetluses, seega tuleb kaebus kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel ja täitetoimingute läbiviimisel jätta läbi vaatamata. Vastavalt TMS § 218 lg 1 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 1 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. TsMS § 478 lg 2 alusel jõustub määrus, mis on tehtud hagita menetluses päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti.

Menetluskulude jaotus

2-07-1676 TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes TsMS §-st 423 lg 1, 172 lg 1, 423 lg 1 p 1, 475 lg 1 p 15, 477 lg 1, 2, 4, 5, 478 lg 2, 660 lg 1, 661 lg 2.

Pavel Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.