Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

võlgnevus 17 852.80 krooni. 48 liimpuitkilpi jäid hagejale tarnimata põhjusel, et hageja ei tasunud kostjale arvet nr 2530315 summas 17 855.80 krooni (tasumise tähtaeg 22.08.2005). Kuna hageja oli kostja ees viivituses juba üleantud kauba eest tasumisega, siis oli kostjal õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Ka ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega 48 liimpuitkilbi üleandmiseks, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja ei ole hinda alandanud. Kostja on andnud hagejale kauba üle, millest tulenevalt ei saa hageja hinda alandada, kuna kohustus on kostja poolt nõuetekohaselt täidetud. Samuti ei saa hilinemisega täidetud kohustuse eest hinda alandada, selle eest saab nõuda kahju hüvitamist. Hinna alandamise avaldus tuleb teha mõistliku aja jooksul mittevastavusest teada saamisest, praktiliselt aasta aega peale kauba kättesaamist ei ole see tehtud mõistliku aja jooksul. Hinna alandamise avaldus peab olema teisele poolele mõistetav kui hinna alandamise avaldus, hageja märge saldoteatisel seda ei ole. Hinna alandamiseks peavad olema õiguslikud põhjendused, mis antud juhul puuduvad. Hagejal väidetavalt tekkinud kahju ning kostja väidetava kohustuse rikkumise vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei olnud teadlik hageja tarnetähtaegadest AS Lasita Aken ees ning poolte vahel puudus kokkulepe tarnetähtaegade osas, seega ei saanud kostja näha ette hagejale AS Lasita Aken tarnetähtaegadest mittekinnipidamisest tekkivat kahju. Kostja kohustus kaupa valmistama hakkama alles peale ettemaksu, seega ei oleks hageja suutnud niikuinii tähtaegselt täita esimese ja teise tarnetähtaja kohustust AS Lasita Aken ees, kuna AS Lasita Aken ja hageja vahelised tarnetähtajad olid 03., 14. ja 21.06.2005. Hageja ei ole esitanud tõendeid väidetavate lisakulutuste kohta.

MAAKOHTU LAHEND

VÕS § 82 lg 1, 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus leidis, et poolte poolt kokkulepitud 224 kilbi valmistamise tähtajaks tuleb lugeda esimese koguse 118 liimpuitkilbi hagejale üleandmise aeg juunis 2005. Tunnistaja R. Raitari ütlustest nähtuvalt oli mõlemapoolne soov täita kogu tellimus ära korraga, kuid materjalis olid sisemised defektid, mida nägi alles tootmisel, mistõttu ei olnud korraga võimalik tellitud kogust valmistada; R. Raitar pakkus hagejale välja teisi puiduettevõtteid, et tellimus saaks ära tehtud. E-kirjast (tl 93) nähtuvalt on hageja pöördunud 04.07.2005 ühe puiduettevõtte poole hinnapäringuga. VÕS § 83 lg 1 kohaselt, kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja keelduda kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest. Asja materjalidest nähtuvalt võttis hageja kohustuse ositi täitmise kostja poolt vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja sai 28.07.2005 kätte veel 58 kilpi ning tellimusest jäi üle andmata 48 kilpi. Seega jättis kostja hagejale kokkulepitud tähtajaks üle andmata 106 liimpuitkilpi, millega rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et hageja teatas asja lepingutingimustele mittevastavusest suuliselt kostjale koheselt ja nõudis kohustuse täitmist, nähtub tunnistaja R. Raitari ütlustest, et R. Raitar pakkus hagejale välja teisi puiduettevõtteid, kuid siis viis täiendava koguse materjali töötlemiseks. Asjakohane ei ole kostja väide, et ta ei tarninud 48 kilpi, sest hageja ei tasunud talle 22.08.2005 arvet, sest kostja pidi kõik 224 kilpi üle andma esialgu kokkulepitud ajaks. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav; eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema kohustuse rikkumine on vabandatav. Tunnistaja R. Raitari ütlustest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt lepingu täitmist, mille tulemusena on kostja 28.07.2005 hagejale üle andnud teise koguse, 58 liimpuitkilpi. Seega võib lugeda, et kostjale oli kohustuse täitmiseks antud VÕS § 114 lg 1 mõttes täiendav tähtaeg. Kohus nõustus hagejaga, et ebamõistlik on eeldada, et hageja ei olnud seotud tähtaegadega kolmanda isiku tellimuse täitmisel, sest tunnistaja R. Raitari ütlustest nähtuvalt oli kostja teadlik hageja lepingulistest suhetest kostjalt saadud kilpide tarnimisel kolmandale isikule, mistõttu pidi kostja ette nägema ka asjaolu, et kui ta oma kohustust kohaselt ei täida, võib hagejale sellega seonduvalt tekkida kahju. Hageja on kostjale esitanud pretensiooni 30.11.2006 ja määranud kostjale kahju hüvitamise tähtajaks 08.12.2006. VÕS § 127 lg 3 kohaselt ei kuulu lepinguliste kohustuste rikkumise puhul hüvitamisele selline kahju, mida ei olnud lepingu sõlmimise ajal võimalik rikkumise võimaliku tagajärjena ette näha või mida mõistlik isik ei pidanuks sellise tagajärjena ette nägema, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui üks lepingupool lepingu sõlmimise hetkel näeb, et teise poole võimalik lepingu rikkumine tekitaks talle suurt või ebatavalist laadi kahju, siis peaks ta selle teisele poolele teatavaks tegema ning vaid sellisel juhul vastutaks teine pool lepingu rikkumise korral taolise kahju eest. Ei ole oluline, kas võlgnik nägi lepingu sõlmimisel ette või pidi ette nägema lepingu rikkumist, vaid üksnes see, kas ta oleks pidanud arvestama lepingu rikkumise selliste tagajärgedega (sellise kahju tekkimisega).

Kahju hüvitamise lahendamiseks on vaja tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjale etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja väidetav kahju seisneb kõigepealt hageja lepingupartneri AS Lasita Aken poolt hageja 39 748.30 kroonise arve tasumisest keeldumises, kuna hageja hilines oma tellimuse täitmisega, sest kostja ei täitnud hageja tellimust tähtaegselt ja täielikult. Kohus nõustus kostjaga, et sellise väidetava kahju tekkimine hagejal ei olnud kostjale ettenähtav. Tunnistaja R. Raitar andis ütlusi, et teadis, et kilbid läksid Lasitale, kuid konkreetsetest tähtaegadest ta teadlik ei olnud. Kohus leidis, et kostja ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha, et hageja lepingupartner pärast hageja poolt oma kohustuste täielikku täitmist keeldub talle tasumast ja hageja ei rakenda lepingupartneri suhtes õiguskaitsevahendeid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks oma lepingupartnerile kostjast tulenevatest asjaoludest tekkinud kahju hüvitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik peatuda neil asjaoludel. Hageja väitel on kostja lepingurikkumisega seoses tekkinud lisakulutused lennutranspordile summas 5517.66 krooni. AS Schenker arvest ja veokirjast nähtuvalt on hageja saatnud 02.08.2005 lennukiga Iirimaale Üllar Vaherile 143 kg paki, mille saatmise tasu on 5517.66 krooni. Saatelehest nähtuvalt on hageja Ü. Vaherile 02.08.2005 saatnud 50 kattelauda ja 36 aknalauda. Kohus nõustus kostjaga, et sellise kahju tekkimine ei olnud kostjal lepingu sõlmimisel ettenähtav ja tõendatud ei ole sellise kahju põhjuslik seos kostjapoolse lepingurikkumisega. AS Lasita Aken tellimiskirjast (tl 12) nähtuvalt oli hageja tellimuse täitmise kohaks Tartu Tähe 116. Hageja on ainult ühel korral saatnud laudu lennutranspordiga Iirimaale, kuigi hageja on ka hiljem sama lepingu täitmiseks kaupa lepingupartnerile korduvalt üle andnud. VÕS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja pidi ise saatma kauba lennutranspordiga Iirimaale kostjast tulenevate asjaolude tõttu. Hageja väitel seisab kostja tekitatud kahju ka muudes lisakuludes (autotransport Võrru ja tagasi, telefonikõned ning töötajatele makstud lisatasud) kokku 15 000 krooni. Kuna kostja vaidleb kahjule vastu, on hageja kohustuseks tõendada väidetava kahju olemasolu. Kuna kahju olemasolu on tõendamata, ei peatu kohus kostjale etteheidetava teo ja väidetava kahju vahelise põhjusliku seose asjaoludel. Hageja avaldab, et teatise esitamisega (tl 60) esitas hageja kostjale hinna alandamise avalduse. Kuna kohtu poolt ei ole tuvastatud kostja poolt kohustuste rikkumisega hagejale kahju tekitamist, siis ei ole vaja käsitleda väidetava hinna alandamisega seotud asjaolusid. See ei ole otstarbekas ka seetõttu, et Harju Maakohtus on menetlemisel samadel asjaoludel OÜ Hansa Inkasso hagi S. Piirsalu vastu 17 855.80 krooni ja viivise väljamõistmiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

tekkimine, et hagejale tekkinud kahju ei olnud lepingu sõlmimisel kostjale ettenähtav ning et kostja kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Tulenevalt sellest, et hageja on oma kahjusumma osaliselt kostja nõuetega tasaarvestanud ning kostja ei ole tasaarvestust vaidlustanud, seega on see kehtiv, puudub vajadus muude lisakulude summas 15 000 krooni hindamiseks. Kohtul tuli hinnata hageja kahjuna üksnes saamata jäänud tulu ja kulusid lennutranspordile. Kuna kostja ei vaielnud, et nimetatud kahju on hagejal tekkinud, siis ei pidanud kohus tuvastama kahju tekkimist, vaid hindama põhjusliku seose olemasolu kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe tarnetähtaja osas, s.o esimese koguse 118 liimpuitkilbi hagejale üleandmise aeg juunis 2005. Kohus on jätnud hindamata AS Lasita Aken e-kirja koos kulude aruandega (tl 19, 85), millest nähtub, et AS Lasita Aken on esitanud kahjunõude hageja vastu summas 42 349.41 krooni ning nimetatud kahjunõudest tulenevalt keeldus tasumast hageja 31.08.2005 arvet summas 33 685 krooni + km. Seega toimus sisuliselt tasaarvestus hageja ja AS Lasita vastastikuste nõuete osas ja põhjendamata on kohtu seisukoht, et hageja ei ole AS Lasita Aken kahjusummat tasunud. Tasaarvestus oli tulenevalt hageja mittenõuetekohasest lepingu täitmisest põhjendatud ning hageja ei olnud kohustatud seda vaidlustama ja alustama perspektiivitut vaidlust. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejal saamata jäänud 39 748.30 krooni käsitleda hagejal kostja rikkumise tõttu tekkinud kahjuna. Kui kostja ei oleks kohustust rikkunud, oleks hageja saanud tellimuse täita tähtaegselt ning AS-l Lasita Aken ei oleks olnud põhjust esitada kahjunõuet. Seega on olemas põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Selline kahju pidi olema kostjale ettenähtav. Kostja teadis, et hageja on lepingulistes suhetes AS-ga Lasita Aken ning majandustegevuses on tavapärane, et lepingupooled on seotud tähtaegadega, seega oleks ebamõistlik eeldada, et hageja ei olnud seotud tähtaegadega ning et kui kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täida, siis hageja ja tema lepingupartneri vahel ei ole sanktsioone lepingu mittenõuetekohase täitmise puhuks. Kostja ja AS Lasita Aken tegutsevad ühel tegevusalal (aknatootmine) ja sellised kahju hüvitamise nõuded on majandustegevuses tavapärased. Kostja ei ole väitnud, et talle ei olnud ettenähtav, et hageja lepingupartner võib hageja vastu kahjunõudeid esitada. Hageja kahjunõue ei ole tavapärast ulatust ületav. Kuna kostja juba lepingu sõlmimisel teadis, et hageja müüb kauba viimistletud kujul edasi AS-le Lasita Aken, siis on põhjendatud arvamus, et kostja määras lepingu hinna vastavalt sellele teadmisele, täiendavalt oli tal võimalik välistada oma vastutus võimaliku lepingu rikkumise puhuks. Hageja ja kostja vahelised lepingutähtajad olid kokku lepitud eesmärgiga, et hageja jõuaks kauba viimistletud kujul õigeaegselt lepingupartnerile tarnida. Lennutranspordi kulu (5517.66 krooni) osas ei ole kostja väitnud, et ei teadnud, et kaup läheb Iirimaale ja et täiendav hilinenud kauba transportimise kulu ei olnud talle ettenähtav. Seega ei ole kohus lähtunud kostja vastuväidetest. Tellimuse täitmise koht Tartu Tähe 116 oli kokku lepitud tellimuse tähtaegse täitmise korral, mil AS Lasita Aken poolt oli organiseeritud kaubaauto Iirimaale. Hilinenud tarne tõttu pidi hageja kauba tarnima omal kulul ja kõige kiiremal viisil AS Lasita Aken objektile Iirimaale. Viimase osa kaubast tarnis hageja Tartu Tähe 116, kus AS Lasita Aken oli organiseerinud osale kaubale täiendava autotranspordi Iirimaale ning teise osa kaupa saatis AS Lasita Aken lisalennuga Iirimaale. Nimetatud täiendavad transpordikulud on kahjunõudena esitatud hagejale ja tasaarvestatud hageja 31.08.2005 arvega. Kui kostja ei oleks kohustust rikkunud, oleks hageja saanud tellimuse täita tähtaegselt, millest tulenevalt ei oleks hageja kandnud lisakulusid täiendavale transpordile. Selline kahju pidi olema kostjale ettenähtav, kuna kostja teadis, et hageja on lepingulistes suhetes AS-ga Lasita Aken ning oleks ebamõistlik eeldada, et hageja ei olnud seotud

tähtaegadega ning kauba tarnimise klausliga. Täiendavad kulutused kauba tarnimisel, kui kaupa ei tarnita sihtkohta õigeaegselt, on majandustegevuses tavapärased. Kostja ei ole vaidlustanud, et teadis, et kaup läheb Iirimaale. Kohus, kohaldades VÕS § 127 lg 3, oleks pidanud hindama ka seda, kas kahju võis olla tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja esitas viimasel kohtuistungil tõendi – R. Raitari 29.08.2005 e-kirja, kus on kirjas, et „kogu tellimus oli minu poolt organiseeritud, et saada seisvast (kohati astmelisest, sinisest) sõrmjätkust lahti“. Tunnistaja A. Jõgeda ütluste kohaselt „hagejale toodeti seda tootmisjääkidest...ei olnud tema jaoks ootamas materjali, see tekkis vastavalt aknatootmisele“. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus ei ole tuvastanud, kas kostja, jättes lepingu sõlmimisel välja selgitamata, kas tal on piisavalt kvaliteetset materjali tellimuse täitmiseks, on jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Kostja ei teavitanud hagejat, et ta andis tööde teostajale Ibis Puidule ebakvaliteetse materjali, teadmata, kas sellest materjalist jätkub hageja tellimuse täitmiseks, ning ei arvestanud asjaoluga, et juhul, kui ebakvaliteetse materjali töötlemisel ilmnevad täiendavad puudused, puudub tal lisamaterjal ja Ibis Puidul võimalus hageja tellimust tähtaegselt täita. Lähtuvalt R. Raitari 29.08.2005 e-kirjast oli kostja juba lepingu sõlmimisel teadlik, et Ibis Puidule antav materjal on ebakvaliteetne. Tulenevalt eeltoodust tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas kostja rikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos, kas nimetatud kahju oli või pidi olema kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav või kas kahju võis olla tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus ei ole piisavalt täpselt tuvastanud kostja kohustuse täitmise tähtaega. Kohtu tuvastatud tähtaeg juuni 2005 ei võimalda hinnata, kas hageja oleks saanud oma kohustuse AS Lasita Aken ees täita tähtaegselt. Hageja on kostja poolt üle antud 118 liimpuitkilpi viimistletuna AS-le Lasita Aken üle andnud 16.06.2005 (tl 92). Arvestades, et selleks kulub ületunde tehes vähemalt nädal, siis tuleb lugeda usaldusväärseks esimese osa üleandmise aeg 10.06.2005. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, et esimene kogus kauba, s.o 118 liimpuitkilpi, anti hagejale üle mingil muul ajal kui 10.06.2005. Kui kohus leidis, et täpset kohustuse täitmise tähtaega ei olnud määratud ja see ei tulenenud ka võlasuhte olemusest, siis oleks kostja tulenevalt VÕS § 82 lg 3 pidanud pärast lepingu sõlmimist kohustuse täitma kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Nimetatud mõistliku aja tuvastamisel saab lähtuda ka tunnistaja R. Raitari ütlusest, et „töö võtab alla nädala, kui nad oma töid ei tee“. Tulenevalt eeltoodust oli tellimus võimalik täita alla nädala ja seda tuleks lugeda pärast lepingu sõlmimist kohutuse täitmiseks mõistlikult vajalikuks ajaks. R. Raitari nimetatud ütlus toetab ka hageja väidet, et tavapäraselt täideti tema tellimused ühe nädalaga. Kostja on käitunud pahatahtlikult, keeldudes hageja vande all ülekuulamisest seoses lepingu asjaoludega (mh tähtaeg), jättes samas märkimata ja tõendamata, mis kuupäeval esimene osa kaubast hagejale juunis 2005 üle anti. Tulenevalt eeltoodust tuleb ringkonnakohtul tuvastada ka pooltevahelisest lepingust tuleneva kohustuse täpne või mõistlik täitmise tähtaeg.

kohtuotsuses esitatud seisukohti ja põhjendusi. Apellant ei ole märkinud, milliste asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebuses on lähtutud üksnes emotsioonidest ning täielikult eiratud apellatsioonkaebuse esitamise nõudeid ja aluseid (TsMS § 631 lg 1, 2). Kostja on kogu menetluse vältel väitnud, et hageja ja kostja vahelistes suhetes ei olnud kokku lepitud tellimuse täitmise konkreetsetes tähtaegades, et kostja ei olnud teadlik hageja ja AS Lasita Aken vahelisest koostööst ning sellest tulenevalt ei saanud olla teadlik hageja ja AS Lasita Aken vahel kokku lepitud tähtaegadest. Nimetatud asjaolu on muuhulgas tuvastatud ka hageja enda tunnistaja R. Raitari ütlustega. Kohtumenetluse käigus on pigem leidnud tõendamist asjaolu, et pooled ei leppinud kokku konkreetses tähtajas ning pooltevahelises praktikas oli tavapärane, et hageja esitab tellimuse ning kostja täidab tellimuse nii kiiresti kui võimalik, arvestades sellega, et hageja tellimusi täideti jääkidest ning siis, kui tootmises tekib „auk“, kuivõrd liimpuitkilpide valmistamine ei olnud ei kostja ega kostja koostööpartneri Ibis Puit põhitegevus ning kostja oli valmis hageja tellimusi täitma üksnes seetõttu, et kõik toomisjäägid ära kasutada. Selleks aga, et toomisjäägid ära kasutada, on vajalik kõigepealt nimetatud tootmisjääkide olemasolu. Eeltoodu tõendab aga üksnes seda, et hageja ei teavitanud kostjat lepingu sõlmimisel oma koostööst AS-ga Lasita Aken ega tähtaegadest AS Lasita Aken ees, mistõttu ei saanud kostja lepingu sõlmimisel nimetatud riskidega arvestada. Kuivõrd kostjal ei olnud võimalik lepingu sõlmimise hetkel kahju tekkimist ette näha, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust see, kas kostja rikkus lepingut ja kas kostjale sai lepingu täitmise või lepingurikkumise käigus ettenähtavaks kahju tekkimine, kuivõrd nimetatud asjaolust ei piisa kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks tulenevalt VÕS § 127 lg 3 sätestatud kahju ettenähtavuse reeglist. Kohus ei ole VÕS § 127 lg 3 kohaldanud ebaõigesti, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingu sõlmimisel olnud teadlik hageja kohustustest AS Lasita Aken ees ning nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel tekkivatest kahjudest. Apellatsioonkaebuses märgitud seisukoht, et tasaarvestust ei ole kostja käesoleva ajani vaidlustanud ja seega on see kehtiv, on väär. VÕS § 197 tulenevalt on tasaarvestuse eelduseks asjaolu, et kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Käesoleval juhul ei eksisteeri kostjal hageja ees kohustust, seega ei saa hageja midagi ka tasaarvestada. Kostja on esitanud hageja vastu võlgnevuse sissenõudmiseks hagiavalduse, milline menetlus on hetkel pooleli ning millest tulenevalt esitas hageja vastukäiguna nö tasaarvestuse avalduse ja kahju hüvitamise nõude. Samuti on kostja, vastupidiselt apellatsioonkaebuses märgitule, korduvalt seadnud kahtluse alla ka hageja väidetava kahju koosseisu. Hageja esitatud väited ning tõendid ei tõenda asjaolu, et kostja poolt väidetavalt tellimuse hilinemisega täitmisest tulenev vastutuskohustus on põhjuslikus seoses hagejal väidetava kahju tekkimisega. Isegi juhul, kui kostja ja hageja vahel olnuks kokku lepitud, et kauba tarnetähtaeg on 08.06.2005, ei oleks hageja suutnud tähtaegselt täita esimese ja teise tarnetähtaja kohustust AS Lasita Aken ees, kuna AS Lasita Aken ja hageja vahelised tarnetähtajad olid 03.06.2005, 14.06.2005 ja 21.06.2005. Hageja ei ole, hoolimata tähelepanu juhtimisest, esitanud AS Lasita Aken tellimiskirja nr AH-267 lisa, milles on sätestatud täpsed kogused, mistõttu ei ole kostjal võimalik võtta seisukohta selles, kas kostja poolt esimeses osas hagejale üle antud 118 liimpuitkilbist jätkus hageja poolt AS Lasita Aken ees 03.06.2005 ja 14.06.2005 tarnetähtaja koguseliseks täitmiseks või mitte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

täitmise tähtpäevadest, aga samuti, et ta oleks kostja suhtes sanktsioone rakendanud või vahetult pärast väidetavat tähtpäeva rikkumist pretensiooni esitanud põhjusel, et kostja rikkus väidetavalt kokkulepitud tähtaegu.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.