Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
28. august 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-3570
Tsiviilasi
Sulev Piirsalu hagi AS RehPol vastu 42 412.20 krooni ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS RehPol määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Võru Maakohtu
Tartu Maakohtu 31.08.2007 otsusega jäeti rahuldamata Sulev Piirsalu hagi AS RehPol vastu 42 412.20 krooni ja viiviste väljamõistmiseks ning Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2008 otsusega jäeti Tartu Maakohtu 31.08.2007 otsus muutmata. Kohtuotsusega jäeti maakohtus ja
ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud hageja, s.o S. Piirsalu kanda. Kohtuotsus jõustus 29.02.2008. AS RehPol esitas kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on AS RehPol poolt kantud menetluskuludeks menetlusosalise esindaja kulu 68 705.50 krooni. Kostja on avaldusele lisanud Advokaadibüroo Concordia OÜ arved. Hageja vastuväite kohaselt ei saa FIE S. Piirsalu olla kohtukulude kindlaksmääramise menetluses pooleks, kuna ta on 16.02.2007 registrist kustutatud ning füüsiline isik S. Piirsalu ei saa olla kohtukulude kindlaksmääramise menetluses pooleks, kuna ta ei ole antud tsiviilasjas hagejaks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusest nr 306 (edaspidi määrus nr 306) on kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt piiratud summaga 14 000 krooni.
Tartu Maakohus mõistis 28. aprilli 2008 määrusega S. Piirsalult välja AS RehPol kasuks menetluskulud 14 000 krooni. Määruse kohaselt nähtub tsiviilasja materjalidest, et asjas on toimunud kaks kohtuistungit ja kirjalik menetlus ringkonnakohtus ning kuna käesoleva kohtuasja keerukusaste ei olnud nii kõrge, mis õigustaks õigusabikulude väljamõistmisel rakendada esindaja kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, luges kohus TsMS § 175 lg 1, 3 alusel kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks tsiviilasja hinnalt 42 412.20 krooni maksimaalselt sissenõutava kulu 14 000 krooni. Jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt on kohtuotsus tehtud füüsilise isiku S. Piirsalu suhtes ja AS RehPol menetluskulud on jäetud S. Piirsalu kanda. Seega on alusetu väita, et füüsiline isik S. Piirsalu ei olnud antud tsiviilasjas hagejaks.
AS RehPol esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28.04.2008 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada AS RehPol avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 68 705.50 krooni. Kui kohus leiab, et kaebuse rahuldamist takistab määrus nr 306, tuleb jätta nimetatud õigusakt asjas kohaldamata ja algatada selle suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti tõlgendatud määruse nr 306 § 1, leides, et piirmäära rakendamisel ei ole vaja arvestada menetluste arvu erinevates kohtuastmetes. Esitatud dokumentidest nähtub, et kaebuse esitaja menetluskulud moodustuvad osaliselt esimeses astmes kantud kuludest ja osaliselt teises astmes kantud kuludest. Maakohus oleks pidanud nendele osadele eraldi piirmäära rakendama ja neid eraldi käsitlema. Samuti on põhjendamatu järeldus, et asi ei olnud piisavalt keerukas määruse nr 306 § 2 kohaldamiseks. Maakohus pole arvestanud ega kaalunud seda, et istungid kestsid tavapärasest kauem (nt 09.08.2007 kl 11.00-15.45). Pooled esitasid menetluses tavapärasest rohkem argumente ja seisukohti, mida kinnitab muuhulgas asjas tehtud maakohtu otsuse pikkus ja põhjalikkus. Põhjendamatu on seisukoht, et kirjalik menetlus nõuab vähem ettevalmistusaega kui suuline menetlus. Määruse tegemisel pole maakohus arvestanud põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 25 tuleneva isiku subjektiivse õigusega talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse
kahju hüvitamisele. Juriidilisi teadmisi omavale esindajale makstav tasu, et kaitsta ennast seoses põhjendamatu hagi esitamisega, on käsitletav kahjuna PS § 25 mõttes (vrdl VÕS § 128 lg 3). Määruse nr 306 suhtes on vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, juhul kui leitakse, et see õigusakt takistab kaebuse esitaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses rahuldamisest. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tuleb määrase nr 306 suhtes algatada ka põhjusel, et PS §-s 25 sätestatud õiguse piiramine toimub täitevvõimu poolt vastuvõetud aktiga (määrusega nr 306). PS § 25 õiguse piiramine (sh nõude rahuldamise piirmäärade kehtestamine) on seadusandja otsustuspädevuses. Seadusandja oleks pidanud seadusega nimetatud küsimust lahendada, alust küsimuse täies ulatuses delegeerimiseks täitevvõimule määrase nr 306 puhul ei olnud. Määrus nr 306 võib olla legitiimne, kui seaduses oleksid teatud raamid (alam- ja ülemmäär) kehtestatud. TsMS selliseid raame ei sätesta, selle alusel välja antud määrus nr 306 on seega ebapiisavalt legitimeeritud ja põhiseadusega vastuolus.
Sulev Piirsalu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebuse esitaja põhjendanud menetluskulude 68 705.50 krooni põhjendatust ja vajalikkust. Kindlasti ei ole põhjendatud ja vajalik esindaja võtmine Tallinnast ja temale sõiduaja eest tasu maksmine. 09.08.2007 istungil osalemine kajastub kahel arvel (arve 16.08.2007 nr 25638 ja spetsifikatsioon ning arve 07.08.2007 nr ja 25625 spetsifikatsioon). Esindajakulu 41 624.50 krooni (arved 25638 ja 25625) ühel istungil osalemise eest (sh ka ettevalmistus vastuse koostamise näol) ei ole vajalik ja põhjendatud kulu. Ebaõige on seisukoht, et määruses nr 306 märgitud piirmäära peaks kohaldama igas kohtuastmes eraldi. Nimetatud määruses on menetluskulude maksimummäär seotud hagihinnaga ja antud juhul ei saa see ületada 14 000 krooni. Isegi juhul, kui maksimummäära saaks rakendada igas astmes eraldi, siis kaebuse esitaja esindajakulu ringkonnakohtus oli maksimummäärast väiksem, s.o 11 033 krooni (arve 25788 ja spetsifikatsioon), seega maksimummäära väljamõistmine ei ole põhjendatud. Isegi, kui kohus leiaks, et on alust rakendada määruse nr 306 §-s 2 märgitud kõrgendatud piirmäära, ei saaks maksimumäär ületada 18 200 krooni (piirmäär 14 000 * koefitsient 1,3). Asjaolu, et üks istung, kus kuulati üle tunnistajaid, kestis kl 11.00-15.45, ei tee vaidlust olemuselt tavapärasest keerukamaks. Maakohtu otsust ei saa lugeda tavapärasest otsusest pikemaks ja/või põhjalikumaks. Asjakohane ei ole kaebuse esitaja viide PS § 25 arvestamata jätmise kohta menetluskulude kindlaksmääramisel. Nimetatud säte reguleerib igaühe õigust nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Vastustaja ei ole kaebuse esitajale õigusvastaselt ei moraalset ega materiaalset kahju tekitanud. Hagi esitamine kaebuse esitaja vastu ei olnud põhjendamatu, kuna kohus kohustuse rikkumise kaebuse esitaja poolt siiski tuvastas.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
Määruse nr 306 § 1 sätestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, mis on sõltuvuses tsiviilasja hinnast, mitte aga sellest, mitmes kohtuastmes asja menetleti. Seetõttu on ekslik määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud käsitlema määruse nr 306 §-s 1 sätestatud piirmäärasid eraldi esindaja kuludele esimese astme kohtus ja teise astme kohtus. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puuduvad alused määruse nr 306 §-s 2 sätestatud kõrgendatud piirmäära rakendamiseks. Asja materjalidest nähtub, et maakohtus toimus kaks kohtuistungit, milledest ühel kuulati üle tunnistajad, ning apellatsioonkaebus lahendati kirjalikus menetluses. Samas ei nähtu asja materjalidest, et pooled oleksid esitanud tavapärasest rohkem argumente ja seisukohti ning et tegemist oleks keeruka õigusvaidlusega. Kuivõrd puudusid määruse nr 306 §-s 2 sätestatud alused, on maakohus õigesti lähtunud lepingulise esindaja kulude sissenõudmisel määruse nr 306 §-s 1 sätestatud määrast. Põhjendamatu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et määrus nr 306 piirab tema põhiseaduslikku õigust nõuda kahju hüvitamist PS § 25 alusel. PS § 25 kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kohtumenetluses lepingulise esindaja kulude nõude näol on tegemist protsessiõigusliku küsimusega, mitte materiaalõigusliku kahjuhüvitusnõudega ning neid ei saa esitada kahjuhüvitusnõudena VÕS § 128 lg 3 kohaselt. Samuti puudub nimetatud kulude tekkimises määruskaebuse esitajale teise poole õigusvastasus. Seega ei ole määruses nr 306 sätestatud piirmäära ületavad lepingulise esindaja kulud käsitletavad kahjuna PS § 25 mõttes ning määruskaebuse esitaja taotlus määruse nr 306 kohaldamata jätmiseks ning selle suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.