Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg Hagi õigeksvõtul põhinev otsus ja koht, liik 24.01.2008, Tallinnas Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei, Tsiviilasja number
2-06-22085
Tsiviilasi
ET hagi KÜ vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud
Avalik kohtuistung 18.01.2008, Kentmanni kohtumaja
isikud
Tallinn,
Hageja ET(XXX, XXX), esindaja ET Kostja KÜ XXX, esindaja VT (XXX)
Resolutsioon Hagi rahuldada. Tuvastada, et ET’il ei ole kohustust tasuda KÜ-le arve 0206-30 17.02.2006 alusel 350 krooni arvel märgitud korteris teostatud remondi eest. Jätta ET’i menetluskulud KÜ kanda. Menetlusosaline võib asja lahendanud esimese astme kohtult nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole otsuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Nõue ja põhjendused ET(sünd XXX) on XXX asuva korteriomandi XXX omanik ja KÜ liige. Hageja palub tuvastada, et temal puudub kohustus tasuda KÜ poolt talle esitatud arvel 0206-30 17.02.2007 märgitud korteris teostatud remondi eest 350 krooni, menetluskulu palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kohtuistungil 18.01.2008 tunnistas kostja hagi. Kohtu põhjendused Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse puhul on kohus jätnud ära otsuse kirjeldava osa kooskõlas § 444 lg 1. KÜS § 2 järgi on korterühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehituste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete ühistu huvide esindamine. KÜS § 15 lg 1 p 1 ja 2 järgi koostab ühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ja korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Majandamiskulud sätestab sama seaduse § 15.1 järgmiselt: lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti ning lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Eelmainitud sätted tähendavad eelkõige seda, et kõik ühistu liikmed tasuvad vastavalt osa suurusele ühistule vastavaid sihtotstarbelisi makseid, koormatisi selleks, et majandada, hooldada, remontida, ennistada kaasomandi osa mõttelist osa, sj tehnosüsteeme. Kuivõrd kostja tunnistas hagi, on sellega leidnud tõendamist, et hageja ET on KÜ XXX asuva korteriomandi nr XXX omanik, et märgitud elamus toimus 19.06.2005 avarii selliselt, et purunes kaasomandis oleva veetorustiku ja hageja korteri veetorustiku ühenduskohal asuv sulgur ning et avarii likvideerimiseks tehtud remondi näol oli tegemist asuva elamu, antud juhul korteriomandi kaasomandi mõttelise osa remondiga, mille maksumus oli 350 krooni ja mille tasumise kohustus pidi olema ühistu kõigil liikmetel, kuid pandi arvega 0206-30 28.02.2006 alusetult tasumiseks üksnes hagejale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist on sellise remondiga, mille tegemise kohustus oli kostja kohustus tulenevalt KÜS § 2 ning seega ei olnud kostjal õigus nõuda hagejalt sellise remondi eest eraldi tasumist, kuivõrd selliste remontide tegemine ja selliste remondikulude kandmine toimub kooskõlas KÜS § 15 ja 15.1 sätestatud ja kinnitatud majandamiskava alusel. Eeltoodu tõttu on hageja nõue põhjendatud ja seega tuleb tunnustada, et hagejal ei ole kohustust tasuda KÜ-le arve 0206-30 17.02.2006 alusel 350 krooni arvel märgitud korteris teostatud remondi eest. Hagi tunnistamisega seoses ei pea kohus andma täiendavat hinnangut ja poolte esitatud tõenditele. Kooskõlas TsMS § 162 jäävad hagimenetluses menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd ET hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud KÜ kanda.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.