Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
Kohtunik Hageja Kostjad
24. jaanuar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas nr 2-07-51449 Jaan Lääts versus Kiira Soosaar ja Viven-Gaja SoosaarKuningas, Kalev Kuningas Jaan Lääts (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx) Kiira Soosaar; Viven-Gaja Soosaar-Kuningas.
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused.
Asjaolud Viljandi Maakohtu 04. juuni 2003 otsusega, mis jõustus 15.septembril 2003, on kriminaalasjas nr 1-77/02 Jaan Läätselt välja mõistetud Keskkonnainspektsiooni kasuks tsiviilhagi katteks 60759 krooni. Keskkonnainspektsioon loovutas nõude (osaliselt) hageja poolt kostjatena nimetatud isikutele. Algatatud (20. novembril 2007) on täiteasi, kus sissenõudjateks on Keskkonnainspektsioon ja hageja poolt kostjatena nimetatud isikud. Hageja esitas kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avalduse-hagi. Hageja leiab, et metsaraie toimus hädakaitseseisundis; metsaraie teisel pool piiri juhtus mittetahtlikel ja avariilistel asjaoludel; täitemenetlust võiks tõlgendada kui Kiira Soosaare
alusetut rikastumist; katastriüksuse moodustamine sai algtõuke metsaraidele järgnenud ja kohtuprotsessile eelnenud tõese kaardimaterjali väljanõudmisest Rahvusarhiivist; kriminaalasja toimikutes sisalduv sündmuskoha kaart on tegelikult tugevasti erinev; Kiira Soosaart külastades 6 aastat tagasi jõulude paiku selgus, et tagastamata talu kaardi piirid olid värskelt üle värvitud. Hageja lisas avaldusele järgmised dokumendid: Hagejale märtsis 2000 postiga saadetud aerofoto koos talupiiridega; Laane-Siku katastriüksuse asendiplaan; Keskkonnainspektsiooni teade (01.02.2002); Kannatanu-tunnistaja allkiri; Katastriüksuse plaan seisuga august 2007; Rahvusarhiivi vastus päringule 07.05.2003; Tartu Halduskohtu otsus, 01.10.2004 koos protokollidega 4 lehel; Avaldus Riigikohtu esimehele 03.02.2004; Avaldus EV Riigiprokuratuurile 12.10.2003; Avaldus EV Riigiprokuratuurile 06.11.2003, koos kommentaaridega. Tartu Maakohtu 12. detsembri 2007 määrusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt Jaan Läätse poolt kohtule esitatud avaldusel on järgmised puudused: märkimata on hageja aadress; märkimata on kostja(d); märkimata on andmed tema (nende) suhtes; märkimata on hageja selgelt väljendatud nõue olukorras, kus hagiavaldus on pealkirjastatud – sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus-hagi - ja esimeses lauses palub hageja täiteasi peatada; märkimata on asjaolud, mis tulenevad täitemenetluse seadustiku § 221 lg-st 1; märkimata on tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid; nimetamata on hagi hind; tasumata on riigilõiv. Hageja kõrvaldas puudused osaliselt. Hageja esitas kaks avaldus, mida hageja nimetab hagi-täiendusteks. Hageja oma 08.jaanuaril 2008 esitatud hagi-täiendustes palub: peatada täitemenetlus menetlusosaliste nõudel; haarata sundtäitmise protsessi ka teise menetlusosalise, siiani kohtutäituri juures hoiul olev täitmisotsus; kaasata tsiviilasja menetlusse kostjana Ülo Viilup; algatada väärteomenetlus Ülo Viilupi suhtes § 48 alusel; hüvitada 40000 krooni õigusabi ja teisi kulutusi. Hageja leiab esimeses hagi-täienduses, et Kiira Soosaare alusetul rikastumisel ehk oma tagastatava talu katastripiiridest salajase väljumisele põhinev projekt on hageja algatusel ja maavanema korraldusega jaanaurist 2004 ümber lükatud. Hageja on avalduse lisadena nimetanud: Hansapanga maksekorraldus 17/2007/1922 (saaja Janek Pool); Metsaressurssi arvestuse riikliku registri täpsustav kaart; Maamõõdubüroo Sirkel kiri 20.02.2000; Maavanema vastus jaanuar 2004; Maksekorraldus 08.01.2008. Hageja leiab teises hagi-täienduses, et Ülo Viilup on 5 aastat kestnud kohtuloo ideeline autor; Ülo Viilup muutis salajaseks mittesalajased algandmed; hageja on langenud kohati sügavasse depressiooni, mille kohta on kogunenud psühhiaatriliste konsultantsioonide käigus piisavalt
materjali; positiivse kohtulahendi korral ei soovi hageja kellelegi halba ja lisada tuleb märkus “mitte meedias menetlemiseks„. Hageja on avalduse lisadena nimetanud: Eesti Metsakorralduskeskuse OÜ vastus kirjale 21.10.2002; Takseerkirjeldus 23.09.2002; Otsus väärteoasjas 2840,02,002451; Hageja kiri keskkonnaministrile ja vastus 2004; Keskkonnaministri kiri – taotluse mitterahuldamine 2004; Metsaeksperdi kiri 02.12.2003; Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise akt nr 2000/1073; Ostueesõigusega erastatava maa hinna määramise koondakt 20.06. 2000; Metsaeksperdi metsa majandamise soovitused aastateks 2000-2009, 27.06.2000; Eesti haigekassa vastus taotlusele 27.04.2004; Maksu-ja Tolliameti teatis, 01.12.2004; Kiri EV õiguskantslerile 31.05.2004; Hageja pöördumine EV Riigikohtu esimehele 22.06.2005; Kohtumäärus osaliselt riigilõivu tasumisest vabastamine 08.11.2005; Omapoolne põhjendus kaebuse mitterahuldamise kohta 07.10.2004; Teistmisavaldus Riigikohtule 20.06.2006; Vastus lisa 14, kohtuotsus 20.12.2006; Hageja kiri Ülo Viilupile 25.01.2007; Vastus kirjale 09.02.2007; Vastus kirjale 11.04.2007; Metsaülema õiend 06.05.2004; Väljavõte tööraamatust; Viljandi maakonna Viiratsi riigimajandi takseerkirjeldused 1991; Ingrid Vinnali õigusbüroo arve nr 129 koos lisamärkustega; Omapoolsed lõppkommentaarid kriminaalasjas; Represseeritu tunnistuse koopia.
Avaldusel jäid kõrvaldamata järgmised puudused: märkimata on asjaolud, mis tulenevad täitemenetluse seadustiku § 221 lg-st 1; märkimata on tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et Ülo Viilupi suhtes ei saa tsiviilasja raames väärteomenetlust algatada, sest sellise taotluse lahendamine ei kuulu tsiviilasja lahendava kohtu pädevusse. Kohus leiab, et ka nimetatud avaldust tuleb keelduda menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg–le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Ükski hageja poolt esitatud väide ei esita põhjust, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ükski hageja poolt esitatud väide ei esita muud sarnast põhjust. Vastavalt TMS § 221 lg–le 2 TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Ükski hageja poolt esitatud väide, mida saaks seostada sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega, ei põhine alusel, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 381 lg-le 2 nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tuleb jätta tagamata, sest hagi tagamist ei ole põhistatud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. See tähendab, et hageja peab kohtule näitama, millised on need asjaolud, millele tuginevalt saab väita, et hagi tagamatajätmise korral võib olla kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatuks tehtud. Kuivõrd kohus leiab, et tuleb keelduda hagi tagamise avaldusele eelnevaid avaldusi menetlusse võtmast, siis puudub mõistlik alus anda avaldajale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks hagi tagamise avalduses olukorras, kus üks hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus tuleneb TsMS § 371 lg 2 p-st 1. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tasutud riigilõiv tuleb tagastada.
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.