Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

köetavad. Samuti ei ole õige arvutada viivist – arvete osaline mittetasumine on tingitud ebaõigete arvete esitamisest. Hageja ei ole kostjale esitanud siiani arvet jaanuari 2007a eest. Kostja leiab, et hageja ei ole osutanud selles ulatuses teenust, mille eest hageja on esitanud arveid. Näiteks oli kostja korter kütteta. Hageja on arvestanud teenustasu 2 prügikoti äraviimise eest, mida kostja ei ole tekitanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostjale kuulub Tallinnas, XXX asuv korteriomand nr XXX (t lk 17-19). Seega on kostjal kõik korteriomaniku õigused ja kohustused. Antud vaidluse kontekstis on kostjal kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest. Viimatinimetatu tuleneb korteriühistuseaduse (KÜS) §-st 15’. KÜS § 15’ lg 1 sätestab:“ Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.” Kostja on tasunud hageja poolt esitatud arveid enda arvestuse järgi. Seda põhjendab kostja järgmiselt: arvetel on ebaõiged andmed, hageja nõuab tasu mitteköetava pinna eest, kütteteenust ei ole osaliselt osutatud, ei ole osutatud prügi viimise teenust ning rohkem on makstud tegelikult tarbitud elektri eest (t lk 85-89). Kohus asub neid väiteid analüüsima. Kõigepealt heidab hageja kostjale ette ebaõigeid andmeid arvetel. Need seisnevad arvutusvigades. Kostja on igal arvel teinud õige arvestuse (t lk 57-60, 62-67). Hageja on seda seletanud sellega, et hagejale esitatakse soojatootjate jt poolt üks arve, mida hageja jagab kõigi korteriomanike vahel. Arvel ei ole võimalik esitada piisaval määral komakohti, et matemaatiline tehe alati korrektne oleks. Kohus leiab, et arvetel esitatud arvestatavad ühikud võivad olla ümardatud ning ümardamisest tingitud ebatäpsused võivad esineda mõistlikkuse printsiibi alusel. Vastavalt võlaõigusseaduse § 7 lg 1 „võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.“ Korteriühistute poolt esitatavatel arvetel andmete esitamine ümardatult on tavapärane praktika. Antud juhul jääb ümardamine mõistlikesse piiridesse. Näiteks 17.09.2006 arvel on märgitud tasumisele kuuluvaks summaks 27,98 krooni, kostja arvestuse kohaselt pidanuks olema 27,81 krooni; märgitud 72,90 krooni, pidanuks olema 72,77 krooni jne. Kohus leiab, et hageja poolt ümardatud andmetega esitatud arve ei anna alust kostjal tasuda arve osaliselt. Kostja leiab, et hageja nõuab tasu mitteköetava pinna eest. Jutt käib panipaigast (t lk 55). Kostja väitel ei ole panipaigas radiaatorit. Hageja esitatud arvetest nähtub, et hageja arvestab soojusenergia eest tasu lähtudes hageja korteriomandi reaalosade üldpinnast 38,1 m2, mis vastab kinnistusraamatu väljavõttele. Selline arvestus on igati tavapärane antud võlaõiguslikes suhetes ning kooskõlas KÜS § 15’ lg-ga 1, mille kohaselt eluruumi ja elamu majandamise eest kuulub tasu maksmisele arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu põhikiri teisiti ei sätesta (t lk 42-44, 49-50, 52-54). Lisaks sellele ei tähenda radiaatori puudumine panipaigas seda, et seda ruumi ei köeta. Ruumi paiknemise plaanist (t lk 55) nähtub, et panipaik asub koridoris ja on majasisene ruum. Seega võib asuda seisukohale, et seda ruumi köetakse kaudselt. Seega on hageja esitanud arve selles osas õigesti.

Kostja väitel ei ole temale kütteteenust osutatud ning tema korter on olnud külm (t lk 68). Hageja seda eitab. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt esines aga kütteprobleem oktoobris 2007, mis väljub hageja nõude ajalistest raamidest. Seetõttu ei saa kohus seda asjaolu arvestada. Kostja on maksnud märtsi 2007 arvest 300 krooni vähem mitteosutatud kütteteenuse eest, kuid antud faktiline asjaolu on jäänud tõendamata ja paljasõnaliseks. Kohtul puudub alus kostja seda väidet arvestada. Kostja väitel ei ole hageja osutanud prügi äraviimise teenust, mille eest hageja nõuab kostjalt 200 krooni (t lk 64). Kostja väitel ei ole kostja prügi koridori viinud, mille äraviimise eest jäätmeruumi saaks nõuda tasu. Hageja ei ole prügi tekitamist kostja poolt suutnud tõendada ning see summa jääb kostjalt välja mõistmata. Kostja on tasunud arveid lähtudes tegelikult tarbitud elektrist, mis erineb arvetel toodust. Näiteks 13.03.2007 arvel on märgitud elektri päevaseks näiduks 3517-4394, kostja on aga märkinud näiduks 3920-4394 ning maksnud vastavalt. Samas ei vaidlusta kostja lõppnäitu, s.o tegelikult tarbitud elektri hulka. Samuti on kostja oma arvestusega maksnud veebruaris 377,29 krooni rohkem seoses sellega, et arvel ei olnud toodud summat tarbitud elektri eest (t lk 73). Sellest on tekkinud järgmine lahkheli hageja ja kostja arvestustes, kuna hageja on rohkem makstud summa arvestanud varasema võlgnevuse katteks, kostja arvestab seda summat kui ettemaksu. Selles situatsioonis leiab kohus, et lähtuda tuleb mõistlikkuse põhimõttest. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et tasuda tuleb tegelikult tarbitud teenuse eest, kuid mõistlik oleks seda teha vastava arve järgi. Antud juhul on hageja arve esitanud kohe järgmisel kuul. Hagejal on õigus nõuda tarbitud kommunaalteenuse tasu kogu aegumistähtaja jooksul. Maksetähtpäeva möödumisel on hagejal õigus arvestada viivist. Samuti on hagejal õigus enammakstud summa arvestada varasemate võlgnevuste katteks. Viivist arvestatakse arve kui terviku tasumata jätmisel või osalisel tasumisel, mitte ei eristata üksikuid kululiike. Seetõttu on mõistlik tasuda kommunaalteenuste eest arve alusel, mis aitab vähendada vaidlusi teenuste arvestamise osas. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hagejal puudub alus nõuda prügikottide äraviimise tasu summas 200 krooni, ülejäänud osas on hageja nõue põhivõla suhtes põhjendatud. Hageja on arvestanud ka viivist 0,07% päevas maksmata jäänud summalt. Viivisele on kostja vastu vaielnud. Viivise tasumise kohustus tuleneb VÕS § 113 lg 1 alusel kohustuse kohase täitmisega viivitamise korral. Viivise konkreetne määr tuleneb KÜS § 7 lg 4. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja poolt arvete mittekohane täitmine ei olnud õigustatud, v.a prügikottide äraviimise tasu osas, tuleb asuda seisukohale, et kostja on kohustust täitnud mittekohaselt ning alus on välja nõuda viivist. Viivisenõue ei ole põhjendatud vaid prügikottide eemaldamise tasu nõudes summas 200 krooni. See nõue esitati 15.05.2007 arves nr 71558 (t lk 64). Arve tasumise tähtpäev oli 31.05.2007 ning seega sai viivist arvestada alates 01.06.2007. Summalt 200 krooni on viivise suurus (0,07%) 0,14 krooni päevas. Hageja nõuab võlga koos viivistega seisuga 15.08.2007. Seega on viivise suurus selleks tähtpäevaks 10.64 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates juunist 2007 33,39 krooni. Sellest viivise suurusest ja kogu nõudest tuleb maha arvestada viivis summas 10,64 krooni. Kohus rahuldab nõude osaliselt. Haginõudest summas 2 011,38 krooni on maha arvestatud prügikottide äraviimise tasu 200 krooni ja sellest tulenev viivis summas 10,64 krooni. Kohus rahuldab seega hagi summas 1 800,74 krooni. Kohus jaotab kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele. Kohus on rahuldanud hageja nõuda 90% ulatuses. Vastavalt sellele tuleb jätta menetluskulud 10% hageja kanda ja 90% kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.