AS Kohtla-Järve Soojus hagi J.D. vastu 583,15 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx; asukoht: Ritsika 1, Kohtla-Järve 31027)
Hageja esindaja:
P. P. (volikirja alusel)
Kostja:
J.D. (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebe kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
on
(5) 1
I Hagiavaldus
1.Viru Maakohtule 01.06.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt on jätnud kostja õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.04.2006. a on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 583,15 krooni. Kostja on oma kohustused hageja ees jätnud õigeaegselt täitmata.
2.Hageja palub välja mõista kostjalt alusetult säästetud 583,15 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13.
II Kostja vastus
3.Kirjalikus vastuses hagile (tl 13) kostja hagi ei tunnistanud. Soojusenergia eest tekis kostjal võlg aastatel 2000-2001. Võla kustutamiseks sõlmisid pooled 27.01.2003. a kokkuleppe, milles fikseeriti, et 27.01.2003. a seisuga on võlasumma 1 965,08 krooni. Kostja on kokkuleppe nõuetekohaselt täitnud ja maksnud hagejale võla osamaksetena perioodil 25.02.2003. a kuni 25.01.2004. a.
4.Kostja lisas oma vastusele kokkuleppe ja tõendid kokkuleppe täitmise kohta (maksekorraldused, panga väljavõtte) (tl 14-33).
5.Kostja märkis, et ostis mitteeluruumi xxx 2000. a augustis, mitteeluruumis puudus keskkütte, soe vesi, vannitoas puudub kuumavee toru. Kostja pole saanud hagejalt mingeid teenuseid, kuid on maksnud hageja esitatud arved. Kostjale on esitatud nõue arusaamatu.
III Hageja seisukoht kostja vastusele
6.Hageja esitas 20.11.2006. a kohtule seisukoha (tl 36), milles märkis, et kostja poolt viidatud kokkuleppe puudutab võlgnevust perioodil september 2000 kuni juuli 2001. a, mil hageja arvestas soojust kostjale kuuluvale korterile kui eluruumile, st käibemaksuga 5%. Mitteeluruumidele rakendatav käibemaksu määr on 18%. 2001. a juulikuu lõpus teatas kostja hagejale korteri kasutamisest mitteeluruumina ja seetõttu avas hageja kostjale uue arvelduskonto, millel arvestatakse käibemaksu 18%. Uuel kontol ei saanud hageja kajastada vana võlgnevuse olemasolu erinevate maksumäärade tõttu. Hagetaval perioodil on hageja soojusenergia hulga arvestamisel võtnud arvesse keskkütteradiaatorite eemaldamist korteris ja arvestanud ainult 15% jääkkoormust.
IV Kostja seisukoht
7.Kostja 05.12.2006. a esitatud vastuse (tl 39) kohaselt on haginõue aegunud.
V Lihtmenetluse teade ja menetlusosaliste avaldused
8.Kohus saatis 19.12.2007. a menetlusosalistele teate, et lahendab asja lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1). Kohus määras täiendavate tõendite ja avalduste esitamise tähtaja 31.12.2007. a ning kohtuotsuse teatavaks tegemise aja 23.01.2008. a. (5) 2
9.Kostja taotles 27.12.2007. a avalduses (tl 45) aegumise kohaldamist.
10.Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud, sest tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 esimese ja teise lõike kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole käesolevas asjas välja toonud vääramatu jõu olemasolu (tl 49).
VI Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Hageja poolt esitatud hagihinna arvestuste (tl 8) kohaselt moodustus kostjale korteri xxx keskkütte kasutamise eest perioodil 01.12.1993. a kuni 30.10.2002. a võlgnevus seisuga 30.10.2002. a 583,15 krooni. Arvestatud on kütte septembrist 2000. a kuni juulini 2001. a – küte maksumus 539,95 krooni ja käibemaks 43,20 krooni. Hageja on arvestanud võlgnevust seisuga 30. oktoober 2002. a.
13.AS Kohtla-Järve Soojus ja J. D. on 24. jaanuaril 2003. a sõlminud kokkuleppe (tl 15). Kokkuleppest nähtub, et J. D. võlgneb AS-le Kohtla-Järve Soojus seisuga 01.01.2003. a tarbitud soojusenergia eest 1 965,08 krooni ning nimetatud võlgnevuse tasumise tähtpäev on möödunud.
14.Kostja poolt esitatud tõenditest (tl 14, 17-21, 26-31) nähtub, et kostja on kokkuleppe täitnud.
15.Hageja väidab, et hagetav summa on tegelikult ümberarvestus (võla korrigeerimine), mis tulenes erineva käibemaksumäära rakendamisest teenusele. Korrigeerimine on teostatud perioodi eest september 2000 kuni juuli 2001. a ning võlg on välja toodud seisuga 30.10.2002. a. Hageja sai teada korteri kasutamisest mitteeluruumina (*sellest tulenes korrigeerimine) 2001. a lõpus. (vt tl 36, 8).
16.Kohus nõustub kostjaga, et kostja võlasumma ja arvelduste seis on toodud välja poolte vahel sõlmitud kokkuleppes (vt tl 13, 15, 39). Hagejale ei saanud kokkuleppe sõlmimisel (24.01.2003. a) olla teadmata asjaolu, et kostja kasutas korterit mitteeluruumina (vt kohtuotsuse p 16) ning kostjal oli võimalus õige võlasumma juba kokkuleppes fikseerida.
17.Hageja leiab, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldada TsÜS § 149 lg 4, mille järgi aegumistähtaeg on 10 aastat, sest võlgnik on oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja rikkumine ei ole vabandatav. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud (*3-aastane aegumistähtaeg) ning palub kohaldada aegumist.
18.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002. a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
19.Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemikuks on september 2000 kuni juuli 2001. a, seega perioodil, mis eelneb 01.07.2002. a ajale, mistõttu kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele kehtinud TsK § 477, mis sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse. TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama; sama paragrahvi lg (5) 3
3 kohaselt kui vara ei ole võimalik tagastada tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas.
20.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002. a kehtinud seadust.
21.Kohus leiab, et kuna hageja väitel on võlgnevus tekkinud alates 2000. aastast, hageja sai teada korrigeerimise alusest 2001. a lõpus, algas hagi aegumine TsK § 116 järgi (kuni 01. juulini 2002. a kehtinud redaktsioon) päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust.
22.Enne 01. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgne aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem. TsÜS § 151 lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi 1. lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Vaadeldavas asjas on seega rakendatavad VÕSRS § 9 lg 1 ja 2. Viidatud paragrahvi 1. lõike järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
01.juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01. juulit 2002. a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01. juulit 2002. a. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002. a. Seega tuleb vaadeldavas asjas kohaldada kehtiva TsÜS § 151 lg 1. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes
01.juulil 2005. a (TsÜS § 135). Seega on hageja nõue aegunud, kuna kohtule on hagi esitanud
01.juunil 2006. a.
23.TsÜS § 114 lg 2 kohaselt kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudel. Kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist (hagi aegumist) ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist, jätab kohus hagi rahuldamata. Alates 01.07.2002. a. kehtiva TsK § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
24.Vastuseks hagejale TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise osas tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Näiteks kui isik tasub alusetust rikastumisest tekkiva (sooja)võlgnevuse, oleks vale seda käsitleda tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks. Vastuseks TsÜS § 149 osas märgib kohus, et § 151 on § 149 suhtes erisätteks. Kohus märgib, et ka juhul, kui nõude aegumine oleks 10 aastat, ei saa käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt teha järeldust, et kostja on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja üldse enne hagi kohtusse esitamist võla korrigeerimisest hageja poolt midagi teadis, et kostjale oleks asja üldse selgitatud või arveid korrigeeritud summade kohta esitatud või võla tasumist kohtuväliselt nõutud.
VII Menetluskulude jaotus
(5) 4
25.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
26.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Haginõue jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud hageja enda kanda.
27.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
(5) 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.