Tsiviilasi nr 2-07-5637
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-5637
Tsiviilasi
E.W. Rahandusühsitu hagi E.E. ja H.N. vastu 8 032 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja E. W. Rahandusühistu (RK: 11230525; asukoht: Raatuse 20, 51009 Tartu); hageja esindaja Andro Roos; kostjad: - kostja I: E.E. - kostja II: H.N.
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Hageja ja E.E. sõlmisid 12.07.2006. a lühiajalise laenulepingu, mille alusel anti E.E. i kasutusse krediidisumma 5 100 krooni. Lepingu täitmise tagamiseks sõlmiti käendusleping H N. Arvestades asjaolu, et E.E. on oma lepingulised kohustused jätnud täitmata, on 2.10.2006 E.E. ile ja 29.09.2006 H.N. saadetud I meeldetuletuskiri palvega tasuda hagejale seisuga 2.10.2006 võlgnetav summa 2 700 krooni, millele lisandub I meeldetuletuskirja eest tasu 50 krooni vastavalt hageja kinnitatud hinnakirjale. Seega kokku 2 750 krooni hiljemalt 4.10.2006 ning ühtlasi informeeriti kostjaid, et II meeldetuletus kirja eest tuleb tasuda 200 krooni. 11.10.2006 on hageja E.E. ile ja H N saatnud II meeldetuletuskirja ja teinud kostjatele ettepanek tasuda hagejale 11.10.2006 seisuga võlgnetav summa 2 952 krooni. Samuti informeeriti meeldetuletuskirjas kostjaid sellest, et II meeldetuletuskirja eest tuleb kostjatel tasuda hagejale 200 krooni vastavalt hageja kinnitatud hinnakirjale. 16.11.2006 on hageja kostjatele väljastanud III meeldetuletuskirja, milles on välja toodud kostjate võlgnevuse tekkimine ajalises järjestuses ja välja on toodud, et tasumata on summa 782 krooni. III meeldetuletuskirjas hageja on teinud kostjatele ettepaneku tasuda võlgnetav summa 782 krooni hiljemalt 23.11.2006. Nimetatud meeldetuletuskirjas on kostjaid informeeritud, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral saadab hageja kostjatele lepingu ülesütlemise teate maksumusega 500 krooni ning sellele järgneb hagi esitamine kohtusse. 28.11.2006 väljastas hageja kostjatele lepingu ülesütlemise teate, milles oli märgitud kostjate poolt hagejale võlgnetav summa 2 083 krooni ning ühtlasi tehtud ettepanek tasuda võlgnevus hiljemalt 04.12.2006. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostjad hagejale mitte ühtegi makset tasunud, mistõttu on hageja sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista 8 032 krooni, millest 452 krooni on tagastamata krediidisumma, 612 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 564 krooni viivis, 117 krooni leppetrahv ja 6 287 (s.h. 4 720 krooni hagi esitamiseks sisseostetud juriidilise nõustamise teenuse kulu) krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud 28. novembril 2007. a. Samas ei ole kostjad määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. (VÕS § 402). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise
kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Hageja nõue sisaldas muuhulgas hagi esitamiseks sisseostetud juriidilise nõustamise teenuse kulu summas 4 720 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega saab hageja nõuda menetluskulusid pärast käesoleva lahendi jõustumist, mistõttu jätab kohus selles osas hageja nõude kostjate vastu rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud laenulepinguga, käenduslepinguga, lepingu ülesütlemise avaldusega ja kostjatele esitatud meeldetuletuskirjadega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja § 402, rahuldab kohus E.W. Rahandusühsitu hagi E.E. i ja H.N. i vastu osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja 3 312 krooni hageja kasuks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt ( TsMS § 165 lg 3). TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel kannavad kostjad antud asjas menetluskulud solidaarselt.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.