Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Saare Finants (edaspidi hageja) ja H K (edaspidi laenusaaja) 10.02.2005.a. laenulepingu nr 2561 (edaspidi leping) (Lisa nr 1), mille alusel hageja andis

2-07-48073 laenusaajale laenu summas 18 134 Eesti krooni, intressimääraga 16 % laenusummalt aastas. Laenu -ja intressi tagastamise lõpptähtajaga 28.08.2007.a. Laenusumma anti üle laenusaajale 10.02.2005.a. sularahas, mille kohta koostati sularaha vastuvõtmise akt. (Lisa nr 2). Lepingu punkti 2.1.1 ja lepingu lisa 1 graafiku kohaselt (Lisa nr 1) kohustus laenusaaja maksma laenu - ja intressisummat hagejale igakuiste maksetena (605 krooni laenusummat ja 236 krooni intressimakset) kokku 841 krooni iga kuu 28. kuupäevaks. Lepingu punkti 4 kohaselt on kostja kohustatud hagejale maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata makse (laenu põhiosa) eest. Leping oli tagatud R L käendusega (edaspidi käendaja) (lepingu p. 5), kes kohustus vastutama laenusaajaga solidaarselt laenusaaja täitmata kohustuste eest (lepingu p. 5.1). Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 27 201 krooni. Hageja tegi ettepaneku sõlmida kostjal ja käendajal notari juures sundtäitmisele allumise kokkulepe. Käendaja reageeris ettepanekule ja temaga sõlmiti 09.11.2007.a. notariaalne kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta ( vt Lisa nr 5). Kostja lubas 03.11.2007.a. notarisse sundtäitmisele allumise kokkulepet sõlmima tulla, aga lubadust ei täitnud. Laenusaaja on teinud tagasimakseid panga kaudu 7 korral, kokku summas 13 594.40 krooni. Selle summaga loeb hageja tasutuks 16 intressimakset (16 x 236 = 3 776 krooni), laekunud summast 13 594.40 - intressimaksed 3 776 = 9 818.40 krooni, mille hageja arvestab maha laenu põhiosast. Vaatamata korduvatele võlanõuetele ja kirjavahetusele 05.07.2005, 04.05.2006, 01.12.2006, 29.07.2007, 03.07.2007.a., 03.01.2007.a. ja 29.08.2007.a. (Lisa nr 4) kostja oma lubadusi ei täitnud. Lepingust nr 2561 tulenev kostjate võlgnevus hageja ees moodustab kokku 19 934. 60 Eesti krooni, millest laenu põhiosa võlg on 8 315.60 Eesti krooni (tasutud laenu põhiosast 9 818.40 krooni, 18 134-9 818.40 = 8 315.60), intressivõlg 3 304 Eesti krooni (laenu kasutatud 30 kuud , tasutud 16 kuud, 14 x 236 = 3 304) ning viivis 8 315 Eesti krooni. Viivist hakkas hageja arvestama iga laenumaksega viivitatud päeva eest alates 28.03.2005.a. kuni 06.11.2007.a. s.o. päevani kui kostja lubas vabatahtlikult tulla notarisse vormistama sundtäitmisele allumise kokkulepet. Vastavalt graafikule on viivisesumma 41 962.06 krooni (vt Lisa nr 3). Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3- 2-1-66- 05) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud põhivõlast väiksemas ulatuses s. o. 8 315 kroonist. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS § -le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 kohustuste rikkumise korral vastutavad põhi võlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.

2-07-48073 Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asi lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-dele 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340, 363 ja VÕS §-dele 8 lg-le 2, 76 lg-le 1, 94, 100, 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, 108 lgle 1, 145 lg 1, 113 lg 1, 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja riigilõivuseaduse §-dele 3 lg 1, 2 p. 1 ja 33 palub hageja välja mõista kostjalt H Kuuselt AS-i Saare Finants kasuks võlgnevus 19 934.60 Eesti krooni ja kõik menetluskulud s. o. hageja poolt tasutud riigilõiv 650 Eesti krooni jätta kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 21-24/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 11.12.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 23-24/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud TsMS § 327 lg 2 alusel hoiustamise teel maakohtu kantseleis 15.12.2007.a. /t.l. 24/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 650 krooni jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

2-07-48073 jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.