Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud BAS esitas 14.11.2007 hagi IK vastu 160 000 krooni saamiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 03.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0601263/25st, 10.08.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0601263/25st juurde kuuluvast kokkuleppest nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ja 17.10.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0601263/25st juurde kuuluvast kokkuleppest nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, milledest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Hagiavalduse kohaselt moodustab hageja nõue kokku 160 000 krooni, millest 84 363,34 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 13 130,99 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8 104,23 krooni viivis, 16 872,67 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 36 628,77 krooni kahjuhüvitis. 22.01.2008 määrusega jättis kohus läbi vaatamata hageja nõude kahju 36 628,77 krooni hüvitamise ja võla sissenõudmisega seotud kulude 900 krooni hüvitamise, kokku 37 528,77 krooni osas. Menetlus jätkus 122 471,23 krooni osas, millest 84 363,34 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 13 130,99 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8 104,23 krooni viivis ja 16 872,67 krooni leppetrahv. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 27.12.2007. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. BAS-i ja IK vahel 03.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0601263/25st, 10.08.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0601263/25st juurde kuuluvast kokkuleppest nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ning 17.10.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0601263/25st juurde kuuluvast kokkuleppest nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS-i § 12 lg-st 1 lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 122 471,23 krooni, millest 84 363,34 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 13 130,99 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8 104,23 krooni viivis ja 16 872,67 krooni leppetrahv. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.