Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

ilma pankrotihalduri nõusolekuta

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Tsiviilasjas nr 2-17-11145 esitas XxxxOsaühing 21.07.2017 avalduse Osaühing XXXX (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Tsiviilasjas nr 2-17-11306 esitas 25.07.2017 Osaühing XXXX (likvideerimisel) ise avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Mõlemad tsiviilasjad on määratud kohtunik Tiia Mõtsniku menetlusse. Kohus liitis 15.08.2017 määrusega avaldused ühte menetlusse ja jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-17-11145 all. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et nimetatud võlausaldajal on võlgniku vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue summas 46 000 eurot, mida võlgnik ei saa pangakontol lasuvate kohtutäiturite arestide tõttu tasuda. Kohus nimetas 17.08.2017 määrusega Osaühing XXXX (likvideerimisel) ajutiseks halduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 31.08.2017 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga on majandustegevus lõppenud, varad puuduvad, kohustuste kogusumma moodustab vähemalt 82 586,41 eurot. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2007. majandusaasta eest. Võlgniku lõpetamise otsus võeti vastu 01.12.2009.a. Juhatuse liikmetele saab ette heita, et nad ei täitnud viivitamatu pankrotiavalduse esitamise kohustust. On alust arvata, et maksejõuetus kujunes välja 2007.a. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust on rikkunud ka likvideerijad. Arvestades

asjaolu, et võlgniku lõpetamise otsus võeti vastu 2009.a. ei ole majandusaastate aruannete finantsanalüüs otstarbekas. Ajutine haldur ei välista, et majandustegevus lõpetati seoses suure kahjumiga 2007.a. Arvestades asjaolu, et toimub võlgniku lõpetamine likvideerimise kaudu ei ole majandustegevuse jätkamine ega tervendamine võimalikud. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata tema varad kohustusi. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Asjaolul, et võlgniku majandustegevus lõppes 2009.a., ei ole maksejõuetuse põhjust võimalik tuvastada. Raskele juhtimisveale või kuriteole maksejõuetuse põhjusena viitavaid andmeid ei ole, mistõttu peab ajutine haldur põhjendatuks lugeda maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja 2007.a. või hiljemalt 2009.a. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Samuti puuduvad nõuded juhtorganite vastu. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: vara puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta võimaliku tulevase pankrotimenetluse kulusid. Nimetatud asjaolul on kohtul alus lõpetada pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, teatades võlgnikule, võlausaldajale või kolmandale isikule deposiidi maksmise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur teeb ettepaneku teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaks summas 2400 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja ja võlgnik pankrotiavalduse juurde ning nõustusid ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ega võlausaldaja pole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude suurusele. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühing XXXX (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Peeter Sepperi, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 82 586,41 euro ulatuses ning vara puudub. Seega ei ole võlgnik võimeline täitma enda kohustusi. Samuti pole etteõtte majandustegevuse jätkumine enam võimalik. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 04.09.2017 määrusega Osaühing XXXX (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 2400 eurot hiljemalt 11.09.2017. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 06.09.2017. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 31.08.2017 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 8,3 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot, millele lisandub käibemaks ja palub määrata ajutise halduri tasuks 896,40 eurot (sealhulgas käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 122,21 eurot (sh käibemaks), kokku 1018,61 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub katta tasu ja kulud tasutud deposiidi arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahug ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 1018,61 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.