hageja: H.K. hageja esindaja: Armand Mark (postiaadress: Turu 17-21, 51004 Tartu); kostja: P.K. kostja esindaja: advokaat Eve Laine (Advokaadibüroo Ann Saar; asukoht: Oru 4, 51005 Tartu)
kohtuistungisekretär Sigrid Huik
RESOLUTSIOON
Jätta H.K. hagi P.K. vastu 3 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud H.K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
1.Hageja kandis 30.11.2006. a 3 000 krooni kostja pangaarvele Hansapangas . Hageja tegi eelnimetatud kande oma poja T.K. kohustuse täiteks. Hageja leiab, et tema kolmanda isikuna võis täita T.K. kohustuse elatise maksmise osas hagejale. Hageja sai teada, et kostja oli esitanud kohtusse hageja poja vastu nõude lastele- E.K. ja T.K. elatisraha väljamõistmiseks, kus muuhulgas esitati ka nõue 2006. a novembrikuu osas. P.K. varjas hagejalt 30.11.2006. a lastele elatise katteks raha saamist. Kuna T.K. ei olnud teadlik, et
hageja on tema eest 30.11.2006. a tasunud laste elatisraha summas 3000 krooni. Seega sõlmis T.K. kompromissi P.K., mille kohaselt ta kohustus muuhulgas tasuma laste elatusrahaks 2006.a novembri eest 3000 krooni. Eelnimetatud kompromiss on kinnitatud Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2007. a kohtumäärusega. Arvestades eeltoodut, esitab hageja kostjale 30.11.2006. a tehtud ülekande osas tagasinõude, sest hageja ja kostja vahel puudub õiguslikust suhtest tulenev kohustus elatisraha maksta E.K. või T.K. ülalpidamiseks. Tagasinõude aluseks on alusetu rikastumise sätted. Hageja esindaja pöördus 05.04.2007. a telefoni teel kostja poole ning tegi ettepaneku sõlmida kokkulepe, mille kohaselt hageja loobub oma nõudest 3000 krooni tagastamiseks juhul, kui kostja loobub 23.01.2007. a Tartu Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-06-32533 punktis 1.3. nõudest tulenevast T.K. u kohustusest. Kostja keeldus pakutud kompromissist, samuti alusetult tehtud ülekande 3000 krooni tagasimaksmisest ning soovitas nõude asjaolude osas läbi rääkida oma esindaja advokaat Eve Lainega. Viimane samuti ei pidanud hageja tagasinõuet põhjendatuks. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista alusetult saadud 3 000 krooni.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja võtab õigeks, et hageja on oma poja T.K. u kohustuste täitmiseks 30.11.2006. a P.K. u pangaarvele kandnud 3 000 krooni E.K. ja T.K. elatisrahana. T.K. on perekonnaseaduse § 60 lg-st 1 tulenevalt kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi. Kostja ja T.K. abielulised suhted lõppesid 2006. a juulis ja sellest ajast alates T.K. laste ülalpidamiseks raha ei andnud. 01.11.2006. a esitas P.K. Tartu Maakohtuse hagi T.K. laste ülalpidamiseks elatise nõudes (tsiviilasi nr. 2-06-32533). Nimetatud tsiviilasjas kinnitas kohus 23.01.2007. a määrusega kompromissi ja lõpetas menetluse. Kompromissi p 1.3. kohaselt tasub T.K. P.K. laste elatusrahaks 2006. a novembri eest 3 000 krooni hiljemalt 30.06.2007. a igakuiste maksetena 500 krooni kuus.
3.Kostja on leidnud , et hageja poolt 30.11.2006. a tehtud pangaülekandest ei selgu, millise perioodi eest elatisraha üle kantakse. Kuna T.K. ülalpidamiskohustus laste ees oli täitmata alates 2006. a juulist, siis ei olnud P.K. alust lugeda rahaülekannet just 2006. a novembrikuu eest makstavaks elatiseks. Ka 2006. a detsembris ja 2007. a jaanuaris T.K. (ega tema eest hageja) lastele elatusraha ei maksnud.Alusetu on hagiavalduse väide, et T.K. tsiviilasjas nr.2-06-32533 kompromissi sõlmimisel ei teadnud hageja poolt 30.11.2007. a teostatud rahaülekandest. TsÜS § 133 lg 2 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut oma kohustuste täitmisel, loetakse, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuste täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. T.K. on korduvalt täitnud oma kohustusi, s.h. lastele elatise maksmise kohustust hageja vahendusel. Nii on H.K. u pangaarvelt P.K. u pangaarvele üle kantud laste elatusraha ka 23.09.2006. a Veel on hageja 03.02.2006. a teinud P.K. u pangaarvele rahaülekande summas 3 700 krooni selgitusega "näljaro", mida P.K. , hoolimata selgituse sisust, on samuti tõlgendanud elatusraha ülekandena. Järelikult pidi T.K. hageja poolt teostatud rahaülekannetest teadlik olema.
4.Asjaolust, et T.K. nõustus tsiviilasjas nr 2-06-32533 sõlmitud kompromissi p 1.3. järgi tasuma elatist tagasiulatuvalt ka 2006. a novembri eest, ei järeldu, et P.K. on lastele elatist ettenähtust rohkem saanud. Nagu eespool märgitud, ei täitnud T.K. laste ülalpidamise kohustust ka 2006. a detsembris ja 2007. a jaanuaris. Seega oli tal elatisehagi esitamisest kuni kompromissi sõlmimiseni igal juhul kujunenud vähemalt ühe kuu elatisevõlg ning pole põhimõtteliselt vahet, kas võlg, mida kompromissi p 1.3. järgi tasutakse, tekkis 2006. a novembris või detsembris. Seega ei ole mitte kostja hageja arvel alusetult rikastunud, vaid on võimalik, et säästetud elatise arvel on alusetult rikastunud hoopis T.K. . Kostja leiab , et hagi on alusetu ja palub jätta see rahuldamata. Lisaks soovib P.K. juhtida hageja ja kohtu tähelepanu asjaolule, et tema ei oleks antud asjas kohaseks kostjaks ka juhul, kui hagi oleks põhjendatud. Hageja nõue tuleneb kolmanda isikuna T.K. u eest laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Antud juhul ei ole ülalpidamisalase õigussuhte õigustatud pooleks mitte P.K. , vaid alaealised lapsed E ja T.K. , olenemata sellest, et elatisraha kanti P.K. u pangaarvele.
Seega ei ole võimalik alusetustust rikastumisest tulenevat nõuet suunata vahetult P.K. u vastu.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
5.Hageja arvates ei oma asjaolu, et T.K. ul on kohustused P.K. u ees, asjas tähtsust. Hagejal kohustusi kostja ees ei ole ja nende vahel puudub võlaõiguslik suhe. Asjakohatu on kostja poolt viide TsÜS §-le 133 lg 2, sest hageja ei ole isik, kes vastutab T.K. u kohustuste eest. Hageja ei ole isik, keda T.K. kasutab pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja hageja majandus- või kutsetegevus ei ole seotud T.K. u majandus- või kutsetegevusega (vt TsÜS § 132). T.K. ei ole kasutanud hagejat oma kohustuste täitmiseks kostja ees. Hageja on täitnud T.K. u kohustust juhul, kui T.K. seda teha ei suutnud ja hagejal selleks oma vahendite arvel T.K. u eest võimalus teha oli. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt T.K. u kohustuste täitmist. Hageja on seisukohal, et kui tema kolmanda isikuna on täitnud T.K. u kohustuse kostja ees, siis ei ole kostjal õigus nõuda kohustuse täitmist T.K. ult.
6.Asjaolu, kas T.K. on oma kohustusi P.K. u ees täitnud või mitte või millise perioodi eest on tal kohustused tasutud või tasumata, ei oma asjas tähtsust. Antud asjaolu omab tähtsust vaid hageja jaoks ja aspektist, kas hageja esitab alusetult üle kantud summa 3000 krooni tagasinõude või mitte. Hageja leiab, et ta kandis T.K. u eest elatise üle 2006. a novembri eest. Kuna T.K. on võtnud kohustuse tasuda P.K. ule 2006. a novembri eest 3000 krooni, siis antud asjaolu tingib hageja poolt alusetult tehtud 3000 krooni tagasinõude esitamise.
7.Asjas ei oma isegi tähtsust kostja vastuses välja toodud asjaolu, mis perioodi eest on 30.11.2006. a ülekanne tehtud. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest. Kostja vastusest ei nähtu asjaolu, millise T.K. u poolt lastele elatisraha tasumise kuu kohustuse täitmise katteks on hageja poolt tasutud summa 3000 krooni arvestatud, so millise perioodi eest on T.K. vabanenud elatise tasumise kohustuse täitmisest. Hagejale teadaolevalt on kostja andnud Tartu Maakohtu 23.01.2007. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi laste elatusraha tasumise kohustuse kohta kohtutäiturile täitmiseks, kus puudub hageja poolt tasutud summa arvestamine T.K. u kohustuste katteks. Kostja ei ole antud asjaoluga vastuses arvestanud ega vastupidist tõendanud. Seega ei ole tegemist hageja poolt 30.11.2006. a tasutud 3000 krooni arvestamisega T.K. u kohustuste katteks ja antud asjaolu on tinginud hageja poolt hagi esitamise. Kostja seisukoht, et tema ei ole õigeks kostjaks, on põhjendamatu. Asjas on tõendatud ja ka kostja on vastuses tunnistanud, et tema pangaarvele on kantud hageja poolt 3000 krooni. Antud summa on kantud kostja laste elatise katteks. Hagejal puudub kohustus kostja lastele elatise tasumiseks, mistõttu nõuab hageja kostjalt 3000 krooni tagasimaksmist.
KOHTUISTUNG
8.H.K. ’u poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt kandis hageja kostjale raha üle poja palvel. Kui hageja pojal abielulahutuse ja elatise nõudes kohtuprotsess käis, siis ei teadnud ta, et hageja oli 3 000 krooni ära maksnud, mistõttu mõisteti temalt elatusrahana välja 3 000 krooni. Seega mõisteti raha välja topelt. Hageja väitel kandis ta 30.11.2006. a kostjale 3 000 krooni novembrikuu eest, mitte detsembrikuu eest.
9.Hageja esindaja leiab , et 2007. a jaanuaris ei teadnud hageja poeg T.K. asjaolu, et novembri eest on ära makstud. Hageja esindaja leiab samuti, et hageja tasus novembri eest, sest kui novembris tehakse ülekanne, siis on see novembri eest. Hageja esindaja on seisukohal, et hageja poja tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et 2006. a novembri ja detsembri eest on makstud 3 000 krooni enam. Hageja esindaja viitab ka 16.01.2007. a istungiprotokollile tsiviilasjas nr 2-06-32533, mille kohaselt on hageja poeg öelnud, et ta on novembris maksnud ning kinnitab ka asjaolu, et detsembris kandis raha üle hageja. Hageja esindaja leiab, et istungiprotokoll on vastuoluline, sest jääb arusaamatuks, miks hageja poeg võttis kompromissis kohutuse tasuda 2006. a novembrikuu eest 3 000 krooni, kui hageja oli selle juba tasunud. Seega hageja poja ütlused selles protokollis viitavad asjaolule, et tal oli
elatise nõudes soov asi kuidagi ära lõpetada. Hageja esindaja leiab ühtlasi, et kui hageja poeg palus hagejal tasuda tema eest elatis, et siis ei ole tegemist käsundiga.
10.Kostja esindaja, advokaat Eve Laine poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei ole vaidlust detsembri eest, kuid novembri eest ei ole hageja poeg maksnud. Hageja maksis poja eest siis kui viimasel raha ei olnud. Elatise küsimuses kompromissi sõlmimisel arvestati, et elatis on detsembri eest makstud. Kostja novembri eest elatist saanud ei ole ja alusetut rikastumist olnud ei ole. Hageja poolt üle kantud summat on mõlemad pooled käsitlenud elatisena detsembrikuu eest. Kostja esindaja leiab, et hageja poolt 3 000 krooni kandmisega kostja pangaarvele täitis hageja oma poja käsundit.
11.Tunnistaja- T.K. ’u (hageja poeg) poolt antud ütluste kohaselt rääkis ta isaga, et elatis lastele tuleb ära maksta. Hageja on oma poega varemgi aidanud. T.K. ’u väitel maksis isa 2006. a novembrikuu eest. Ta on seisukohal, et protokoll on selles suhtes vigane, millega ta ei tutvunud ja mida ta ei parandanud. T.K. u väitel ei olnud ta nõus kompromissiga, viimane suruti talle peale. Algul ütles T.K. , et vaidles kokkuleppele vastu, kuid hiljem jälle väitis, et ei vaidlustanud kompromissi, sest ei teadnud, et kompromissi saab vaidlustada. Hageja poeg ei hakanud kohe kompromissis nimetatud summat maksma, sest ta teadis, et hageja maksis ta eest juba.
KOHTU JÄRELDUSED
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandis kostja pangaarvele 3 000 krooni, täitmaks oma poja (T.K. ) elatisraha maksmise kohutust. Küll aga on pooled erinevatel seisukohtadel seoses kostja poolse alusetu rikastumise küsimuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Selle sätte kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: võlgnik peab olema rikastunud võlausaldaja arvel, rikastumine peab olema toimunud soorituse kaudu ja soorituseks peab puuduma õiguslik alus. Lisaks ei tohi esineda VÕS-i § 1028 lõikes 2 nimetatuid välistavaid asjaolusid. Eeldus, et peab olema toimunud rikastumine, on antud juhul täidetud, sest hageja kandis kostja pangaarvele 3000 krooni. Samuti on täidetud eeludus, et rikastumine peab olema toimunud soorituse kaudu, sest 3000 krooni ülekandmise eesmärgiks oli kohustuse täitmine hageja poja ( T.K. ) eest. Järgnevaks tuleb välja selgitada, kas soorituseks puudus õiguslik alus. 16. jaanuaril 2007. a. tsiviilasjas nr 2-06-32533 toimunud kohtuistungiprotokollist nähtuvad T.K. u ütlused : „Detsembri elatusraha kandis üle minu isa.“ Pooled sõlmisid istungil kompromissi, mille kohaselt kohustus T.K. tasuma alates 01. jaanuarist 2007 mõlema lapse eest elatusraha kokku 3600 krooni kuus. Samuti kohutus T.K. tasuma 2006. a novembrikuu eest elatisena 3000 krooni (tsiviilasja nr 2-06-32533 tlk 31). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt 30. novembril 2006 tasutud elatisraha 3000 krooni oli mõeldud detsembrikuu eest. Seda seisukohta kinnitab T.K. ’u eelnimetatud ütlused istungiprotokollis ja poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud kompromiss. T.K. kohustus tasuma 2006. a novembrikuu eest 3000 krooni ja detsembri elatisraha jäeti kompromissist välja, sest selle eest oli hageja juba tasunud.
13.Kohus leiab, et asjakohatu on hageja esindaja väide, et kui novembris tehakse ülekanne, siis on see novembri eest (tlk 32). Tsiviilõigussuhetes kehtivast privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on pooled vabad otsustamaks, kas, kus, millal ja missugustel tingimustel sõlmida leping. T.K. väidab, et protokoll on selles suhtes vigane, millega ta ei tutvunud ja mida ta ei parandanud. T.K. u väitel ei olnud ta nõus kompromissiga, viimane suruti talle peale. T.K. ’u väitel ei vaidlustanud ta kompromissi, sest ei teadnud, et kompromissi saab vaidlustada. Kohus ei saa nõustuda T.K. ’u eelnimetatud seisukohtadega. Istungiprotokollile, kus sisaldus ka poolte kompromissileping, kirjutasid mõlemad pooled alla, mistõttu võib eeldada, et isik tutvub ka dokumendi sisuga enne sellele alla kirjutamist. Vastupidise tõlgenduse korral oleks tõsiselt kahtluse alla seatud õiguskindlus tsiviilsuhetes. T.K. kinnitas tunnistajana ülekuulamise käigus, et ta on kohtumääruse, millega kinnitati tema ja
P.K. ’u vaheline kompromiss, kätte saanud (tlk 40). Eelnimetatud kohtumääruses on ära märgitud määruse peale määruskaebuse esitamise võimalus (tsiviilasja nr 2-06-32533 tlk 36), mistõttu ei saa nõustuda T.K. ’u väitega, et ei olnud teadlik kompromissi vaidlustamise võimalusest. Seega leiab kohus, et eeltoodud T.K. ’u tunnistajana esitatud väited ei ole kohtus tõendamist leidnud.
14.Kohus ei nõustu hageja ja tema esindaja väidetega, et 2007. a jaanuaris ei teadnud T.K. asjaolu, et novembri eest on ära makstud, sest 16. jaanuaril 2007. a toimud istungil tsiviilasjas nr 2-06-32533 oli T.K. raha ülekandmisest teadlik. Viimast tunnistas T.K. ka käesolevas tsiviilasjas toimunud kohtuistungil, öeldes, et ei hakanud kohe kompromissis nimetatud summat maksma, sest ta teadis, et hageja maksis selle ta eest juba ära (tlk 40). See aga tähendab omakorda seda, et hagejal ei ole õigust kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel raha tagastamist nõuda isegi siis, kui T.K. suudaks ära tõendada, et lisaks hageja poolt tasutud elatisele tasus ka tema kostjale, sest sellisel juhul ei ole hageja puhul täidetud VÕS § 1028 lõikes 1 toodud üks eeldustest, s.o. soorituse õigusliku aluse puudumine. Siis oleks võimalik alusetu rikastumise sätetetele tugineda T.K. ’ul, sest täites kohutust, mis on juba täidetud, annab aluse VÕS § 1028 kohaldamiseks. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagejal puudub alus kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel 3000 krooni tagasimaksmist nõuda.
15.Kohus ei nõustu hageja esindaja arvamusega selle kohta , et T.K. ’u tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et 2006. a novembri ja detsembri eest on makstud 3 000 krooni enam, sest sellele räägivad vastu T.K. ’u varem antud seletused, sõlmitud kompromissileping(tl.31 ) ja jõustunud kohtulahend.
16.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolt viide TsÜS-i § 133 lg-le 2 on asjakohatu, sest hageja ei ole isik, kes vastutab T.K. u kohustuste eest. Nimelt ei ole T.K. isikuks, kes kasutab hagejat pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses.
17.Hageja esindaja on leidnud ,et kui hageja poeg T.K. palus hagejal tasuda tema eest elatis, et siis ei ole tegemist käsundiga. Kostja esindaja on vastupidisel seisukohal. Kohus leiab , et hageja esindaja arvamus ei ühti VÕS § 619 regulatsiooniga , kus käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja täitis T.K. ’u eest kohustuse, sest T.K. palus teda (tlk 31). Seda asjaolu on kinnitanud ka T.K. ise, öeldes, et rääkis hagejaga, et elatis lastele tuleb ära maksta (tlk 40). T.K. kinnitusel on isa teda varemgi aidanud (tlk 40), mida tõestab ka kostja poolt esitatud konto väljavõte (tlk 19). Eeltoodu kinnitab T.K. ’u ja hageja vahel käsundussuhte olemasolu. T.K. palus hagejal maksta kostjale elatisraha tema eest ja hageja tegigi seda. Eeltoodule tuginevalt jätab kohus H.K. ’u hagi P.K. vastu 3000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud H.K. .
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.