Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tagastamise lõpptähtajaga 31.03.2006. a. 28.03.2001.a sõlmiti kokkulepe laenulepingu nr 255 osalisest muutmisest aastaintressi muutmise osas kuni 16% ja 20.10.2003.a kokkulepe laenulepingu osaliseks muutmiseks täiendava laenu summas 6 000,00 krooni andmise kohta ning kokkulepe intressimäära muutmiseks aastaintressiga 17,23%, kustutamise lõpptähtajaga 20.10.2008. a. 24.11.2004.a ütles AS Eesti Krediidipank laenulepingu nr 255 üles. 27.03.2007. a sõlmisid AS Eesti Krediidipank ja JN nõude loovutamise lepingu, millega AS`i Eesti Krediidipank laenulepingust nr 255 tuleneva rahalise nõude NL vastu, omandab JN. JN poolt omandatava nõude suurus moodustab kokku 136 066,01 krooni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu asjaolust, et laenulepingu nr 255 alusel oli tegelik laenusumma saaja VP. NL ja VP läksid koos panka ja NL võttis oma arveldusarvelt laenulepingu alusel saadud rahasumma, mille andis üle VP . NL arveldusarve väljavõttelt nähtub, et laenu tagasimakseid teostas VP. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 136 066.01 krooni ja viivised 0,2% põhinõude tasumata osalt alates 28.03.2007. a kuni põhinõude tasumiseni. Kostja vastus Kohtule 26.11.2007. a esitatud vastuses (II kd. tl 282-283) kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole laenulepinguga nr 255 võtnud endale mingeid kohustusi ei AS Eesti Krediidipank ega NLees. Õigussuhted on vaid AS Eesti Krediidipank ja NLvahel. 27.03.2007. a nõude loovutamise lepinguga ei saanud JN endale nõudeõigust VPi vastu. VP jääb oma 08.01.2007. a esitatud seisukoha (I kd tl 175-176) juurde. NL arveldusarve väljavõttest ajavahemikul 01.03.2001. a kuni 31.12.2002. a ei saa teha järeldusi AS Eesti Krediidipank, NLja VPi vahelise võlasuhte olemasolu kohta. Arveldusarve väljavõte tõendab seda, et laenulepingu alusel saadud laenusumma 75 000 krooni võttis arvelt välja NL. Ka tööleping, 12.03.2001. a tõend ja töötu kaart ei anna alust järelduseks, et AS Eesti Krediidipank, NLja VPi vahel oli võlasuhe. Juhul kui NLoli laenu saamise hetkel töötu, siis annab see tunnistust sellest, et NLpettis laenuandjat laenulepingu sõlmimisel. Kohtuistung Kohtuistungil 19.12.2007. a jääb kostja esitatud vastuväidete juurde. Hageja esitatud tõendid tõendavad suhteid NLja AS Eesti Kreedipank vahel. Kostja ja hageja vahel puudub õigussuhe. Laenu oleks pidanud tagastama NL. Kostja tegi pangale makseid seetõttu, et kostja ja kolmanda isiku vahel olid isiklikud suhted. Isegi juhul kui kostja võltsis panga jaoks dokumente, ei puutu see käesolevasse menetlusse. NLläks panka, tegi avalduse ja sai raha. Hageja ja kolmas isik kohtusse ei ilmunud ning soovisid asja arutamist ilma nende osavõtuta.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Hageja hinnangul on tal kostja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna tegelikkuses ei saanud AS Eesti Krediidipank ja NL vahel 28.03.2001. a sõlmitud laenulepingu nr 255 alusel laenusummat 75 000 krooni mitte laenulepingu pooleks olev NL, vaid VP. Kostja vastuväite kohaselt kostja ja hageja vahel puudub õigussuhe, hageja esitatud tõendid tõendavad õigussuhet NLja AS Eesti Kreedipank vahel.

Kohus nõustub kostjaga selles, et kohtule ei ole käesolevas menetluses esitatud tõendeid, mis tõendaksid kostjal lepinguliste või lepinguväliste kohustuste olemasolu hageja ees. Nõude loovutamine on VÕS § 164 lg 1 kohaselt leping senise võlausaldaja (AS Eesti Krediidipank) ja uue võlausaldaja (hageja) vahel, millega loovutaja annab temale kuuluva nõude üle teisele isikule. Samas ei too nõude loovutamine kaasa mingeid sisulisi muudatusi nõude koosseisus. Kohus nõustub kostjaga, et seega omandas hageja nõude üksnes NLvastu laenulepingust nr 255 tulenevate kohustuste täitmiseks. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise ees vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt peab hageja käesolevas menetluses tõendama kostjal lepinguvälise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks objektiivse teokoosseisu ja teo õigusvastasuse. Kohtu hinnangul leiab hageja ekslikult, et tal on tekkinud kahju hüvitamise nõue kostja vastu seetõttu, et NLandis laenulepingu nr 255 alusel saadud rahasumma pärast enda arveldusarvelt väljavõtmist kostjale. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et NLandis laenusumma teise isiku kasutusse, ei saa hageja esitada nõuet isiku vastu, kellele laenusaaja on raha edasi andnud. NLlt laenusumma saamisega ei ole kostja hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Hageja hinnangul on kostja hagejale kahju tekitanud ka sellega, et esitas pangale NLeest võltsitud dokumendid: OÜ A (tööandja) ja NL(töötaja) vahel 15.09.1997.a sõlmitud töölepingu nr 23 koopia (I kd tl 100-102), samuti OÜ A tõendi palga kohta, mida NL sai OÜ-st A ajavahemikul 2000.a september kuni 2001.a veebruar (I kd tl 128), kuigi tegelikkuses oli NLsel ajavahemikul töötu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on väidetava dokumentide võltsimisega hagejale kahju tekitanud. Vaidlust ei ole selles, et laenusumma sai AS-lt Eesti Krediidipank NL korteri remondiks (I kd tl 29). NLl oli lepingujärgne kohustus laenu sihtotstarbeliselt kasutada ja see ka laenuandjale tagastada. NL ei vabane laenu tagastamise kohustusest üksnes seetõttu, et kasutas laenu saamiseks võltsitud dokumente. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis NL vastavalt lepingu p-le 3.1.1. (I kd tl 30) pandilepingu (Ikd tl 168-172) ning 30.03.2001. a ka kodukindlustuse lepingu (tl 287-288), mistõttu ei ole dokumentide väidetava võltsimise tõttu kostja hagejale kahju tekitanud. Vastavalt laenulepingu p-le 5 oli valeandmete ja –informatsiooni pangale esitamine sanktsioneeritud trahviga, mis on 10% tagastamata laenusummast. NL on lepingu omakäeliselt allkirjastanud, seega teadlik vastutusest valeandmete esitamise eest. NL lepingujärgset vastutust ei välista asjaolu, et dokumendid valmistas ette hageja väitel VP. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja hinnangul tõendab NLarveldusarve väljatrükk ajavahemiku 01.03.2001. a kuni 31.12.2002 kohta (I kd tl 45-50), et VP, kui tegelik raha saaja on kohustatud kahju hüvitama. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et nimetatud tõendist nähtub üksnes asjaolu, et laenusumma on saanud NL. Isegi juhul kui kostja tegi NLarveldusarvele sissemakseid, ei kahjusta see kohtu hinnangul hageja huve ega ole õigusvastane tegu. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et kostja on tekitanud hagejale kahju, mille hüvitamist saaks hageja kostjalt nõuda. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.