Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2008. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-2353
Tsiviilasi
Pavel Gammer’i ja Hubert Hirv’e hagi AS-i Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õiguste rikkumise lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. septembri 2007. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Äripäev apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad Pavel Gammer (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x) ja Hubert Hirv (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja advokaat Viktor Särgava Kostja AS Äripäev (endine ärinimi Äripäeva Kirjastuse AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Pärnu mnt 105 Tallinn), esindaja Evelin Jõepere
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 10. septembri 2007. a. otsus Pavel Gammer’i ja Hubert Hirv’e hagis AS-i Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õiguste rikkumise lõpetamiseks.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta esimese astme kohtu menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Edasikaebe kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.16.01.2007 avaldas kostja ajalehes “Äripäev” artikli pealkirjaga „Hirv ja Gammer teenivad kinnistuga ligi 20 miljonit”. Artiklis ja artikli pealkirjaga on avaldatud alljärgnevad ebaõiged väited: 1) Hubert Hirv ja Pavel Gammer teenivad Tallinna Kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoonega ligi 20 miljonit krooni; 2) Hubert Hirv ja Pavel Gammer ostsid Tallinna Kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoone enampakkumisel 63,1 miljoni krooniga; 3) Hubert Hirv’e ja Pavel Gammer’i äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine.
2.Eelnimetatud väited on ebaõiged ja ei vasta tegelikkusele. Väidete nr 1 ja 2 puhul on ajakirjanik samastanud hagejad ja äriühingu, mille osanikud hagejad on. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 24 ja § 25 kohaselt on tegemist täiesti erinevate isikutega, füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei saa samastada isegi juhul, kui füüsiline isik on juriidilise isiku osanik. Väide nr 3 on ebaõige, kuna hagejad ei tegele pandimaja pidamisega.
3.Eelnevast tulenevalt nõudsid hagejad kohustada kostjat viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama ajalehes “Äripäev” 16.01.2007 avaldatud artikliga „Hirv ja Gammer teenivad kinnistuga ligi 20 miljonit” samas asukohas ja sama suurusega kirjutis, milles kinnitatakse, et 16.01.2007 ajalehes „Äripäev” avaldatud artiklis „Hirv ja Gammer teenivad kinnistuga ligi 20 miljonit” avaldati järgmised ebaõigeid andmeid: Hubert Hirv ja Pavel Gammer teenivad Tallinna Kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoonega ligi 20 miljonit krooni; Hubert Hirv ja Pavel Gammer ostsid Tallinna Kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoone enampakkumisel 63,1 miljoni krooniga; Hubert Hirv’e ja Pavel Gammer’i äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine.
4.Samuti nõudsid hagejad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamist ning palusid kohustada kostjat viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kõrvaldama ajalehe „Äripäev” interneti online-versioonist aadressil http://www.aripaev.ee needsamad ebaõiged andmed. Ajalehe „Äripäev” onlineversioonis on hagejate poolt vaidlustatud andmed siiani kõigile kättesaadavad, mistõttu on hagejate isiklike õiguste rikkumine ja neile kahju õigusvastane tekitamine jätkuv. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastus
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole vaidlusaluses artiklis kostja kordagi väitnud, et Uus-Sadama 14 asuv hoone kuulub hagejatele kui eraisikutele. Samuti ei ole kordagi väidetud, et hagejad võõrandasid nimetatud kinnistu eraisikutena. Kostja on artiklis selgelt eraldi rõhutatud faktide kastis välja toonud artiklis käsitlemist leidnud hoonega seotud faktilised asjaolud. Artiklis on ära märgitud ka juriidiline isik Osaühing General Baltic Group, kes enampakkumisel hoone omandas, samuti on nii hoone tausta kastis kui ka artiklis korduvalt märgitud, et hoone on müügis.
6.Artikli eesmärk oli näidata, et hagejate poolt vastu võetud otsustega tekkis võimalus teenida kinnisvara hindade muutumisega 20 miljonit krooni. Kõnealuse kinnistu hinna
jälgimine oli oluline seetõttu, et tegemist oli Eesti Vabariigi poolt enampakkumisel võõrandatud kinnisvaraga, mille hind oli kujunenud avaliku suulise enampakkumise käigus. Kuna kõigest kolmveerand aastat hiljem oli sama kinnisvara pandud müüki 20 miljonit krooni kallimalt kui enampakkumisel kujunenud hind, siis väärisid tähelepanu tol ajal hoone omandamise otsuse vastu võtnud isikud.
7.Uus-Sadama 14 asuva kinnistu ostmiseks oli Osaühingul General Baltic Group vajalik hagejate otsus, kuivõrd tegemist on väljaspool igapäevast majandustegevust oleva tehinguga (ÄS § 180 lg 4). Kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel osales Osaühingu General Baltic Group osanik ja juhatuse liige hageja Pavel Gammer. Peale enampakkumist ütles hageja : „Me olime valmis ka rohkem maksma“. Sellest hageja poolt esitatud lausest tuleneb üheselt, et hageja kasutab ise samasugust personifitseerimist, mida nüüd hagiavalduses heidab ette kostjale.
8.Artikleid tuleb vaadata tervikuna, mitte igat lauset eraldi. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on ning mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Mõistlik inimene loeb artiklit kogumis ning oskab sealt ka lugeda, et hoone omanikuks on Osaühing General Baltic Group.
9.Äripäeva ajakirjanikud kirjutavad igapäevases kõnekeeles, mis ei ole suunatud juriidiliste teadmiste olemasolu eeldavale lugejaskonnale. Ajakirjandusel on õigus tuua seoseid ning seostada juriidiliste isikute omanike ja juhatuse liikmete tegevust äriühingutega. Ajakirjanduse kohustamine juriidilises keeles kirjutamiseks oleks ajakirjanduse sõnavabaduse piiramine.
10.Artiklis avaldatud kolmas väide, et hagejate äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine, on õige. FKS INVESTEERINGUTE OÜ (endine ärinimi BMC Investeeringute Aktsiaselts) äriregistri väljavõttest ja asutamislepingust tuleneb, et nimetatud äriühingu asutasid hagejad. Asutamisel kuulus Hubert Hirv’ele 34% ja Pavel Gammer’ile 33% aktsiatest. 07.05.1999 omandas aktsiaraamatu kohaselt kõik aktsiad Huber Hirv. Äriregistri väljatrüki kohaselt on nimetatud aktsiaseltsi põhitegevusalaks kuni 2001 aastani k.a pandimajad. Samasuguse teabe on andnud äriühingu juhatuse liikmena tegutsenud Hubert Hirv äriregistrile esitatud tegevusaruannetes. Seega on ilmselge, et hagejate äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine.
11.Eeltoodu põhjal palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Esimese astme kohtu seisukoht
12.Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagiavalduses esiletoodud laused: „Hubert Hirv ja Pavel Gammer teenivad Tallinna kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoonega ligi 20 miljonit krooni“; „Hubert Hirv ja Pavel Gammer ostsid Tallinna kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoone enampakkumisel 63,1 miljoni krooniga“; „Hubert Hirv’e ja Pavel Gammer’i äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine“ sisaldavad faktiväiteid. Vaidlus on selle üle, kas avaldatud faktiväited on ebaõiged või mitte.
13.Vaidlusalused faktiväited avaldati 16.01.2007 ajalehes „Äripäev“ (tlk 6). Hagejate poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnistu asukohaga Tallinn Uus-Sadama tn 14 omanikuks Osaühing General Baltic Group (tlk 33). Osaühingu General Baltic Group juhatuse liikmeteks on Hubert Hirv, Pavel Gammer ja Ardo Vilbre ning osanikeks Hubert Hirv ja Pavel Gammer (tlk 34-36).
14.Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud faktiväited selle kohta, et hagejad ostsid kinnistu ja teenivad kinnistuga ligi 20 miljonit krooni, on ebaõiged ning need kuuluvad kostja poolt ümberlükkamisele. Kohtu arvates avaldas kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele, et kinnistu ostsid ning selle müügist teenivad kasu hagejad. Kohtu hinnangul ei
mõista üldsus artiklis avaldatu kohaselt, et kinnistu kuulub äriühingule Osaühing General Baltic Group. Õige on kostja viide, et ajakirjanikul on õigus seostada juriidiliste isikute omanike ja juhatuse liikmete tegevust äriühingutega, kuid selline seos peab sisalduma ka avaldatud väidetes. Vaidlusaluste väidete ebaõigsus seisnebki selles, et väidetes puudub viide äriühingule Osaühing General Baltic Group, kelle osanikeks hagejad on. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et ajakirjanduse spetsiifikast lähtuvalt ei ole võimalik eristada äriühingutele ja nende omanikele kuuluvaid varasid, mistõttu tavalist kõnekeelt kasutades on ainult äriühingu omanikele viitamine õigustatud (tlk 95-96). Äriühingu vara käsitlemine eraisiku varana ei ole õige. Kui kinnistu omanikuna on kinnistusregistrisse sisse kantud äriühing, on äriühing kinnistu omanik. Sellise informatsiooni avaldamine ei ole mõistlikule inimesele arusaamatu, mistõttu on kostja väited avaldatu õigustamiseks põhjendamatud. Kuna hagiavalduses väljatoodud kahes esimeses faktiväites puudub viide äriühingule, jääb üldsusele mulje, et kinnistu kuulub hagejatele, mis iseenesest ei vasta tegelikkusele. Kostjale oli teada, et kinnistu kuulub hagejatele kuuluvale äriühingule ning avaldas meelevaldselt ebaõigeid andmeid kinnistu kuuluvuse kohta. Asjaolu, et kinnistuga seotud faktilised asjaolud (taust) on ajaleheartiklis eraldi lõigus avaldatud, ei muuda vaidlusaluseid väiteid tegelikkusele vastavaks. Äriühingu ja selle osaniku nime koos avaldamise nõue ei ole sõnavabadusse sekkumine.
15.VÕS § 1047 lg 4 alusel võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega võib kannatanu nõuda ka selliste ebaõigete andmete ümberlükkamist, mis ei ole isiku au teotav. Ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07), seega saab kohus hagejate nõudel ära määrata ajalehes ebaõigete andmete ümberlükkamise koha, sõnastuse ning kirjatüübi.
16.Väide, et hagejate äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine on ajaleheartiklis avaldatud 16.01.2007. Kohus leiab, et nimetatud väide on ebaõige ja kuulub ümberlükkamisele, kuna 16.01.2007 ei kuulunud hagejatele ühtegi äriühingut, mis oleks antud ajahetkel tegelenud pandimaja teenuste osutamisega. Kohus on esitatud tõenditele tuginedes tuvastanud, et hagejatele kuulus kuni 06.06.2003 äriühing ning kuni 02.07.2003 oli Hubert Hirv nimetatud äriühingu juhatuse liige, mis tegeles kuni 2001. aastani pandimajadega. Seega on ebaõige ajaleheartikli avaldamise ajal väita, et hagejate äritegevusse kuulub pandimaja pidamine. Kohus jättis arvestamata tunnistaja Ardo Vilbre ütlused, kuna need on ilmselt ebausaldusväärsed (tlk 74).
17.Hagejate nõue kohustada kostjat kõrvaldama ebaõiged väited ajalehe „Äripäev“ interneti online-versioonist tugineb VÕS § 1055 lg-le 1, mis sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Kuna ajalehel on interneti online-versioon, on hagejate õiguste rikkumine jätkuv ning hagejate nõue ebaõigete andmete kõrvaldamiseks internetist kuulus kohtu arvates seetõttu rahuldamisele.
18.Menetluskulud jättis kohus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Apellant on seisukohal, et kohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusnorme, hindas ebaõigesti tõendeid ning kohaldas vääralt materiaalõigust. Menetlusnormide oluline rikkumine kohtu poolt väljendub selles, et kohus jättis kohtuotsuse olulises osas põhjendamata ning apellandi poolt esitatud väited ja tõendid
ilma igasuguse selgituseta tähelepanuta. Materiaalõiguse väär kohaldamine väljendub asjaolus, et kohus on kohaldanud õigusnorme, mida vaidluse lahendamisel ei oleks pidanud lähtuvalt asjaoludest kohaldama.
20.Kohus ei analüüsinud artiklit tervikuna ja on asunud vaidlustatud lauseid analüüsides põhjendamatult seisukohale, et kahte artiklis olevat lauset tuleb vaadelda ülejäänud artiklist eraldiseisvana. Artiklis olevat kogu informatsiooni ei saa edasi anda ühes lauses, samuti nagu artikli pealkiri ei saa anda edasi kogu artiklis olevat informatsiooni. Artiklit tuleb tõlgendada kogu artiklit lugenud isiku seisukohast ning avaldajale ei saa panna vastutust artiklit osaliselt lugenud isikutel saadud informatsiooni eest. Apellant on seisukohal, et artiklis kui tervikus on arusaadavalt kirjas, et kinnistu omandas enampakkumisel OÜ General Baltic Group, ning ajakirjanik ei saa ega pea igas lauses eraldi seda nimetama.
21.Kolmanda vaidlustatud väite osas on kohtu arvates vale ajalehe artikli avaldamise ajal väita, et hagejate äritegevusse kuulub pandimaja pidamine. Kohtu selline seisukoht tugineb otseselt hagejate väidetele, mille kohaselt ei saa hagejate äriampluaasse kuuluda pandimaja pidamine, kuna käesoleval hetkel nad sellega ei tegele. Nimetatud väide on hagejate poolt esmakordselt esitatud 24.08.2007, s.o 7 päeva peale kohtu poolt 20.06.2007 toimunud kohtuistungil määratud kirjalike kokkuvõtete esitamise tähtaega 17.08.2007 (tlk 75). Kuni selle ajani tugines hageja oma nõudes vaid sellele, et väide on vale, kuna hagejad ei oma pandimaja pidamisega isegi kaudset seost. Vastustaja ei ole kohtule esitanud avaldust menetlustähtaja pikendamiseks, samuti ei ole kohus teinud ühtegi määrust menetlustähtaja pikendamiseks. Lisaks sellele ei edastanud kohus nimetatud dokumenti apellandile ega andnud võimalust vastamiseks.
22.Kohus on ebaõigesti järeldanud, et isiku äriampluaasse saavad kuuluda vaid need tegevused, millega isik parasjagu tegeleb. Oma seisukohta, miks saavad äriampluaasse kohtu arvates kuuluda vaid need tegevused, millega isik sel hetkel tegeleb, on kohus jätnud täielikult põhjendamata. Äriampluaa on võrreldav isiku CV-ga, millesse kuuluvad kõik isiku tegevused sõltumata sellest, kas ta sellega parasjagu tegeleb või on selle juba lõpetanud. Äriampluaa iseloomustab isiku tegevusi, sõltumata ajalisest kehtivusest.
23.Kostja tõendas, et hagejate äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine. Kuna hagejate poolt esitatud väited ning ka nende tunnistaja ütlused olid otsesed valed, siis esitas apellant kohtule omapoolsed tõendid, mille kohaselt olid hagejatel äriregistri kannetele ning hagejate endi poolt äriregistrile esitatud dokumentidele tuginedes väga otsesed seosed pandimajandusega. Asjaolu, et vastustajad enam hetkel ei tegele pandimajandusega ei tähenda seda, et see tegevus ei kuulu enam nende äriampluaasse. Ajakirjandusel on õigus isikute tausta kajastades näidata isikute tausta laiemalt kui nende hetkel käsil olevad tegevused. Kostja tugines artiklit kirjutades äriregistri avalikele andmetele.
24.Kostja on seisukohal, et igasuguse ümberlükkava teate eesmärk peaks olema muuta, parandada või ümber lükata avaldatud andmed selliselt, et selle tulemusel saab lugeja õige ettekujutuse tegelikult toimunud asjaoludest. Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 seda eesmärki ei täida, vaid tekitab hoopis vastupidise olukorra - lugeja saab ümberlükkava teate põhjal vale ettekujutuse vastustajate tegevusest. Kohtu otsuse resolutsiooni põhjal jääb esimese väite osas lugejale arusaam, et oli vale, et hagejad otsustasid kinnisvara müüki panna ja et hindade vahe oli 20 miljonit krooni ning teise väite ümberlükkamisega tekib lugejal arusaam, et hagejad ei ole kuidagi seotud artiklis kajastatud kinnisvara ostmisega. Kostja ei nõustu ka kolmanda väite ümberlükkamisega, kuna sellisel kujul ümberlükkav teade jätab väga üheselt lugejale arusaama, et hagejatel ei ole mitte mingit pistmist pandimaja pidamisega, mis on ilmselgelt vale.
25.Kohtuotsus on oma põhjendustes vastuoluline. Kaks esimest vastustaja poolt vaidlustatud väidet, et hagejad ostsid kinnistu ja teenivad kinnistuga ligi 20 miljonit krooni, tunnistas
kohus ebaõigeks kuna kinnistu kuulub tegelikult OÜ-le General Baltic Group ning see viide konkreetsetes lausetes puudub. Samas tunnistab kohus kolmanda väite valeks mitte seetõttu, et pandimaja pidamisega tegeles äriühing, mis oleks olnud kooskõlas eelnevate väidete ebaõigeks tunnistamise alusega, vaid hoopis vale ajavormi kasutamise tõttu.
26.Kohus ei ole arvestanud mõistlikkuse põhimõtte hindamisel ajakirjanduse tavasid ja praktikat. Äripäeva ajakirjanikud kirjutavad tavakeeles tavalugejale ajalehes, mis ei ole suunatud juriidiliste teadmiste olemasolu eeldavale lugejaskonnale. Samuti on ajakirjandusel õigus tuua seoseid. Ajakirjanikul on õigus seostada juriidiliste isikute omanike ja juhatuse liikmete tegevust äriühingutega. Täpselt samamoodi on ka antud artikli puhul seostatud äriühingu omanikke ja juhatuse liikmeid ehk teisisõnu nende äriühingute tegevuse üle kontrolli omavaid isikuid nende isikute poolt juriidilise isiku nimel vastu võetud otsuste alusel tehtud tehingute ja tahteavaldustega. Ajakirjanduse kohustamine juriidilises keeles kirjutamiseks on ajakirjanduse sõnavabaduse piiramine.
27.Kohus on ekslikult võtnud artikli tõlgendamise ja kohtuvaidluse lahendamise aluseks ebaõige eelduse, nagu oleks vaidlusalune artikkel olnud suunatud sellele, et samastada vastustajaid ning nendele kuuluva äriühingu varasid. Artiklis ei ole kordagi väidetud nagu artiklis kajastatud hoone kuuluks vastustajatele, vaid vastupidi — artiklis on välja toodud hoone kuulumine OÜ-le General Baltic Group.
28.Kohus jättis põhjendamatult analüüsimata ja arvestamata kostja poolt esitatud tõendi. Kostja esitas 03.08.2007 kohtule Tarmu Tammerki poolt 20.06.2007 koostatud arvamuse ajakirjanduslike asjaolude kohta seoses ajalehes Äripäev 16.01.2007 ilmunud artikliga. Nimetatud tõendi kohaselt on personifitseerimine ajakirjandusele tervikuna omane ning kostja ei ole rikkunud ajakirjanduseetikat ega eksitanud avalikkust. Kohus ei ole nimetatud tõendit arvestanud ega põhjendanud, miks ta seda ei teinud.
29.Hagejate nõue kustutada „Äripäeva“ online-versioonist kõik vaidlusalused väited tugineb VÕS § 1055 lg-le 1. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on kahju olemasolu. Hagejad ei ole kogu kohtumenetluse käigus suutnud tõendada, milles seisnes neile kostja poolt tekitatud kahju. Samuti ei ole seda selgitanud maakohus oma otsuses.
30.Lisaks eeltoodule ei pea kostja võimalikuks nõustuda kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 toodud kostjale pandud kohustusega. Selliseid lauseid, nagu kohus on kohustanud kostjat Äripäeva online-versioonist kustutama, artiklis ei ole. Vastustajate poolt ümberlükkamiseks esitatud laused ei ole need laused, mis on artiklis esitatud, vaid vastavalt vastustajate omale äranägemisele mugandatud. Seega on kostjal võimatu kohtuotsust sellisel kujul täita. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohus resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
31.Apellatsioonkaebuse vastusele esitatud seisukohtades lisas kostja, et hagejad ja esimese astme kohus on ekslikult pidanud vaidlusaluseid väiteid faktiväideteks. Kostja arvates saavad avaldatud väited olla vaid kostja subjektiivseks tõlgenduseks, mis on reeglina käsitletav väärtushinnanguna ning mille ümberlükkamine kohtu korras ei ole võimalik. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
34.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vaidluse lahendamisel VÕS § 1046 ja § 1047 õigesti. Tegemist on VÕS § 1047 lg 4 rakendusalaga, milles nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ning kus tuleb tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja kohta avaldatud laused „Hubert Hirv ja Pavel Gammer teenivad Tallinna kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoonega ligi 20 miljonit krooni“; „Hubert Hirv ja Pavel Gammer ostsid Tallinna kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoone enampakkumisel 63,1 miljoni krooniga“; „Hubert Hirv’e ja Pavel Gammer’i äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine“ sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid. Kostja seisukoht, et tegemist on üksnes väärtushinnangutega, ei ole õige. Kostja poolt avaldatud laused viitavad hagejate tegevusele, mille tegelikkusele vastavus on põhimõtteliselt kontrollitav. Vaidluse ajendiks on asjaolu, et kahes esimeses lauses on kostja meelevaldselt segi ajanud hagejad kui füüsilised isikud ja Osaühingu General Baltic Group ning omistanud hagejatele eksitavalt Osaühing General Baltic Group tegevust ja vara. Kolmandas lauses on kostja omistanud hagejatele oleviku vormi kasutades tegevust, millega hagejatel täna seost ei ole. Riigikohus on oma otsustes nr 3-2-1-161-05 ja 3-2-1-5-07 leidnud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hagejate kohta. Asjaolu, et faktiväitest on ühtlasi järeldatav kostja arvamus hagejate käitumisele, ei muuda faktiväidet väärtushinnanguks. Maakohus on analüüsinud kostja avaldatud väidete tõelevastavust piisava põhjalikkusega ja ringkonnakohtul ei ole alust kujundada esitatud tõendite (tlk 6, 33 ja 34-36) põhjal teistsugust seisukohta. Äriühingu vara käsitlemine eraisiku varana ehk vara kuuluvuse osas väärinformatsiooni avaldamine on eksimine faktis. Samuti on ebaõigeks faktiks väide, et hagejate äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine. Maakohus on õigesti tuvastanud, et täna ei ole hagejatel pandimaja pidamisega mingit seost (tl 78-88, 99, 101, 104-105, 107-109).
36.Ringkonnakohus ei jaga kostja seisukohta, et maakohus ei ole analüüsinud artiklit tervikuna. Kolleegiumi arvates on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et kuna kahes esimeses vaidlusaluses väites puudub viide Osaühingule General Baltic Group, jääb üldsusele mulje, et kõnealune kinnistu kuulub hagejatele, mis iseenesest ei vasta tegelikkusele. Artikli juures olev lause „Enampakkumise võitnud Osaühingut Osaühing General Baltic Group esindanud Pavel Grammer hindas toona summat rahuldavaks, öeldes, et nad olid valmis kinnistu eest ka rohkem maksma“, ei muuda vaidlusaluseid väiteid tegelikkusele vastavaks ega lükka tavalugeja jaoks ümber sealsamas otsesõnu esitatud fakte, et kinnistu ostsid ja seega võimaliku vaheltkasu teenijateks on hagejad.
37.Kohus on otsuses märkinud, millistele tõenditele ta oma järeldused rajas ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt maakohtu otsustusele vastupidist siseveendumust. Kostja etteheide, et maakohus ei ole tähelepanu pööranud kostja poolt tõendina esitatud Tarmu Tammerki poolt 20.06.2007 koostatud arvamusele, on ainetu. Kohus on nimetatud tõendile viidanud toimiku lehekülje täpsusega (tl 95-96). Arvamuses kajastatud seisukohtadele vastates on maakohus õigesti märkinud, et üldsus ei mõista artiklis avaldatu kohaselt, et kinnistu kuulub äriühingule Osaühing General Baltic Group. Õige on küll kostja viide, et ajakirjanikul on õigus seostada juriidiliste isikute omanike ja juhatuse liikmete tegevust äriühingutega, kuid selline seos peab sisalduma ka avaldatud väidetes. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et
ajakirjanduse spetsiifikast lähtuvalt ei ole võimalik eristada äriühingutele ja nende omanikele kuuluvaid varasid, mistõttu tavalist kõnekeelt kasutades on üksnes äriühingu omanikele viitamine õigustatud. Äriühingu ja selle osaniku nime koos avaldamise nõue ei ole sõnavabadusse sekkumine.
38.Kostja seisukoht, et maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 täitmise tagajärjel lugeja saab ümberlükkava teate põhjal vale ettekujutuse hagejate tegevusest, on ainetu. Kohtuotsuse täitmisel saab lugeja õige ettekujutuse tegelikkusest, mille kohaselt ei ole hagejad need isikud, kes ostsid kõnealuse hoone ning kuna nad ei ole kinnistu omanikud, ei saa kinnistu võimalik müük neile vahetult tulu tuua. Samuti saab lugeja õige ettekujutuse, et hagejad ei tegele pandimaja pidamisega. Lisaks, tuleb silmas pidada, et VÕS 1047 lg-s 4 sätestatud eriõiguskaitsevahend teenib avalikkuse tõest teavitamise kõrval ka kannatanule suunatud eesmärki – tagada isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt on osa isiku vabast eneseteostusest (PS § 19), mille funktsiooniks on kaitsta isiku integriteeti, st kitsamat isikusfääri ja selle säilimise põhitingimusi.
39.Kostja väide, et maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 ei ole esitatud kujul täidetav, on samuti ekslik. Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis öelnud, et artikli online-versioonist tuleb kõrvaldada resolutsioonis toodud laused kindlas sõnastuses, vaid on kohustanud kostjat kõrvaldama artiklist ebaõiged andmed ehk faktid. Resolutsiooni punktis 2 nimetatud ebaõiged faktid tuleb kõrvaldada kogu artiklist, olenemata sellest, milline on ühe või teise vaidlusaluseid fakte sisaldava lause sõnastus.
40.Kostja seisukoht, et VÕS § 1055 lg 1 rakendamise eelduseks on kannatanule kahju tekkimine, ei ole ka paikapidav. VÕS § 1047 lg 4 rakendamise korral on VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud täiendavaks õiguskaitsevahendiks. VÕS § 1055 lg 1 rakendamine ei sõltu VÕS § 1047 lg-s 4 nimetatud juhul ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasusest, avaldaja süüst ega kannatanule tekkinud kahjust. Tähtsust omab üksnes see, et andmed on ebaõiged ja nende avaldamine on jätkuv.
41.Õige on kostja seisukoht, et maakohus pidanuks olema pooltele antud menetlustähtaegadega ümberkäimisel tähelepanelikum ning täitma TsMS 10. ptk-s sätestatud nõudeid. Kostja väide, et tal ei olnud teadmatusest tulenevalt võimalust vastata hagejate poolt 24.08.2007 esitatud seisukohtadele, on siiski ekslik. Toimiku leheküljel 113 on väljatrükk hagejate esindaja poolt maakohtule saadetud e-kirjast, millest nähtuvalt on hagejate poolt 24.08.2007 koostatud seisukohad edastatud e-kirja koopiana ka kostjate esindajale. Samasugune kinnitus on ära toodud ka 24.08.2007 seisukohtade lõpus (tlk 115). Seega ei olnud kostjale vastaspoole väide, mille kohaselt ei saa hagejate äriampluaasse kuuluda pandimaja pidamine, kuna käesoleval hetkel nad sellega ei tegele, üllatuslik. Maakohtu otsus on tehtud 10.09.2007 ning ringkonnakohtu arvates oleks kostjal olnud soovi korral võimalik hagejate väite kohta oma seisukoht esitada ning taotleda kohtult TsMS § 64 lg 1 alusel selle vastuvõtmist. Eeltoodu põhjal ei anna maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine põhjust kohtuotsust tühistada.
42.Muus osas on kostja apellatsioonkaebuses korranud hagiavaldusele esitatud vastuses avaldatud seisukohti. Kuna maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud ning ringkonnakohus jagab esimese astme kohtu otsuse seisukohti, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
43.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.