Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-19604
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi T.R. vastu 14 429.10 krooni ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende hageja AS Hansapank, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn; esindajad hageja volitatud esindaja Silvia Kark, Rakvere 5, 41592 Jõhvi; kostja T.R. ,
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
Hagiavalduse sisu 08.03.2004 sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja T.R. (edaspidi kostja) teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 1108059127. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allikaga. 15.03.2005 sõlmisid hageja ja kostja hanza.neti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 05052019-VL (edaspidi leping 1) summas 18 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, tähtajaga 24 kuud ning igakuise tagasimaksega summas 901 krooni. Hageja kandis laenusumma kostja laenukontole nr 223027381615. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 16.10.2006. Ajavahemikul 16.10.2006 kuni 16.01.2007 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult nelja üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Hagejal on õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast alates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. 23.12.2004 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 04615467-RK (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev (P), mis oli seotud limiidikontoga nr 221026654277 ja teenindava arvelduskontoga nr 1108059127, võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 6500 krooni ulatuses intressimääraga 16%aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid lepingu 2 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 15.ndal kuupäeval. Lepingu 2 p. 5.4. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.8. kohaselt viivist vastavalt hageja hinnakirjale. Kostja jäi intressi tasumisega võlgnevusse 15.09.2006. 19.02.2007 sulges hageja seoses võlaga krediidilimiidi nr 04-615467-RK ja kandis võla uue lepingu nr 07-030857-KX alla. 01.01.2007 seisuga kehtib tarbijakrediidile viivisemäär 10.5% aastas ehk 0.029% päevas. 16.01.2007 saatis hageja kostjale kirja lepingute 1 ja 2 võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 13.02.2007. Samas kirjas hoiatas hageja kostjat, et juhul kui kostja nimetatud tähtpäevaks võlgnevust hagejale ei tasu, on hageja sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest kostja oma ülejäänud võlgnevust hageja ees ei kustutanud. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust, millest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 17.05.2007 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 14 429.10 krooni, millest lepingu nr 05-052019-VL võlgnevus moodustab kokku 6697.43 krooni (põhiosa 5060.65 krooni, intress 619.04 krooni, põhiosa viivis 217.74 krooni, leppetrahv 300 krooni, leppetrahvi viivis 10.80 krooni ja menetlustasu 500 krooni) ning lepingu nr 07-030857-KX võlgnevus kokku 7731.67 krooni (põhiosa 6450.91 krooni, põhiosa viivis 168.30 krooni, intress 612.46 krooni ja menetlustasu 500 krooni). 18.05.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, kus palub kostjalt välja mõista 14 429.10 krooni ning viivise alates 18.05.2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress+7%). Kohtu põhjendused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 19.10.2007. TsMS § 317 lg 5 kohaselt on menetlusdokument isikule kätte toimetatud 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Hagi on tõendatud 08.03.2004 teleteenuste lepinguga, lepingu nr 05-052019-VL andmetega, sooritatud operatsioonide ja CM-kliendisuhte halduse väljatrükiga, laenukonto nr 223027381615 väljavõttega, 23.12.2004 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga, lepingu nr 04615467-RK andmete ja sooritatud operatsioonidega, limiidikonto nr 221026654277 väljavõttega, lepingu nr 07-030857-KX andmetega, väljavõttega hinnakirjast, 16.01.2007 laenuvõlgnevustest teatamise ja kohustuste täitmise nõude kirjaga ning saadetud laenukirjade koondiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 sätestab, et kohustused määratakse kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 735 sätestab, et kaugjuurdepääsuga maksevahend võimaldab selle omajal käsutada temale kontopidaja poolt avatud kontol olevat raha ilma kirjalikku juhist andmata, muu hulgas teha ülekandeid, kusjuures maksevahendi kasutamine nõuab reeglina isiklikku tunnuskoodi või muud sarnast võimalust maksevahendi omaja kindlaks tegemiseks. Kaugjuurdepääsuga maksevahend on muu hulgas maksekaart (nii krediit- kui deebetkaart), samuti telefoni- ja võrgupanga kasutamise võimalus konto käsutamiseks. VÕS §-d 52-62 sätestavad sidevahendite abil lepingute sõlmimise viisi. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 102 kohaselt võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse koos viivisega summas 14 429.10 krooni ning viivise alates 18.05.2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress+7%). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.