AS-i Kohtla-Järve Soojus hagi Vxxx Pxxx vastu 2 858,06 krooni võlgnevuse ja Axxx Pxxx vastu 568,73 krooni võlgnevuse nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
16. jaanuar 2008.a / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Vxxx Pxxx`lt (isikukood xxx, elukoht xxx) AS-i KOHTLA-JÄRVE SOOJUS (registrikood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr. 221010568777 Hansapank) kasuks võlgnevus 245 (kakssada nelikümmend viis) krooni 79 senti.
3.Välja mõista Axxx Pxxx`lt (isikukood xxx, elukoht xxx) AS-i KOHTLA-JÄRVE SOOJUS (registrikood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr. 221010568777 Hansapank) kasuks võlgnevus 48 (nelikümmend kaheksa) krooni 91 senti.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.31. mail 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostjad jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuste eest kostjatele kuuluvas korteris xxx. Kostjatele on välja saadetud pretensioon, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostjad võlgnevust ei ole tasunud.
2.Hageja palus vastavalt AÕS § 26, KOS § 13 välja mõista kostjatelt seisuga 01.05.2007.a tekkinud soojusenergia võlgnevus summas 3 426,80 krooni, s.h V. Pxxx’lt 2 858.06 krooni ja A. Pxxx’lt 568.73 krooni ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
3.14. juunil 2007.a esitatud vastuses kostja V. Pxxx tunnistas hagi osaliselt. Kostja arvamusel tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada, kuna haginõue on TsÜS § 154 kohaselt aegunud.
4.Alates 11.07.2003.a on kostja korteris paigaldatud gaasiküte. 15.07.2003.a sõlmis kostja lepingu AS-iga Eesti Gaas. Gaasiküttele üleminekus võttis kostja nõusolekud kõikidelt naabritelt ja esitas avalduse koos dokumentidega linnavalitsusele. 2003.a teostas OÜ Virgas soojuskoormuse muutuse ja kütmisele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse, mille kohaselt on kütmisele kuuluv jääkpind 4,1 m2 või 8,6% endisest kütmisele kuuluvast pinnast.
5.Kostja tunnistas võlgnevust summas 245,79 krooni (2 858,06 x 8,6%). Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Seoses hagi aegumisega palus kostja välja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabikulud 826 krooni.
6.Kostja A. Puksa vastuväiteid hagiavaldusele ei esitanud. Hagimaterjalid on kostjale edastatud TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras.
MENETLUSE KÄIK
7.02. juulil 2007 esitatud hagiavalduse täpsustuses hageja ei nõustunud kostja V. Pxxx vastuväidetega, põhjendusel, et kostja ei ole tõendanud, et kasutab alternatiivkütet. Kostja ei ole hagejale esitanud soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestust. Sellepärast ei ole ka hageja teinud ümberarvestust.. Soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse kohaselt kütmiseks kuuluv jääkpind on 4,1 m2 või 8,6% tingimusel, et korteriomanik hoiab ruumides temperatuuri mitte alla 18C. Hageja nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle sissenõutavvaks muutumisest. Hageja esindaja palus rahuldada hagi hagiavalduses toodud ulatuses, välja mõista kostjatelt võlgnevus kogusummas 3 426,80 krooni ja menetluskulud.
8.30. augustil 2007.a esitas kostja Vlxxx Pxxx vastuväited hagi täpsustusele, milles ei nõustunud hageja esindaja väidetega, jäi kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde ja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1 416 krooni.
9.24. septembril 2007.a esitatud vastuses hageja juhtis tähelepanu sellele, et kuna kostja ei ole esitanud soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestust, ei teinud hageja ümberarvestust.
10.11.oktoobril 2007.a esitatud vastuses kostja V. Pxxx väitis, et on kõik alternatiivküttele üleminekuga seotud dokumendid on esitatud Kohtla-Järve Linnavalitsusele.
2 (4)
2-07-20914
11.18. oktoobril 2007 esitatud vastuses teatas hageja esindaja, et tagasiulatuvalt ümberarvestust ei teostata. Kostja viide tõendite esitamise kohta Kohtla-Järve Linnavalitsusele ei ole asjakohane, sest kostja pidi nimetatud tõendid esitama hagejale.
12.11. detsembril 2007.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Pooled täiendavaid avaldusi ja taotlusi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna 24.04.2007.a tõendi kohaselt kuulub kostjatele kaasomandina korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), millest 79/476 ehk 1/6 A. Pxxx’le ja 397/496 ehk 5/6 V. Pxxx’le (t.lk. 7). Kostjad kanti kinnistusraamatusse kaasomanikena 18.10.2006.a, samas ei ole teada, mis ajast alates kuulub korteri omandiõigus kostjatele. Hagiavalduse ja selle juurde lisatud arvestuste kohaselt hageja on esitanud kostja V. Pxxx (Pxxx’le) arved alates novembrist 2002.a. Kuni maikuuni 2003.a esitatud arved on täielikult tasutud. 2003.a oktoobri-2004.a aprilli kuude eest esitatud arved summas 3 426.80 krooni on jäetud täies ulatuses tasumata (t.lk. 8, 9).
15.Kostja A. Pxxx’l ei ole vastuväiteid hagile. Kohus ei nõustu kostja V. Pxxx vastuväidetega nõude aegumise kohta. Kostja on võtnud hagi osaliselt õigeks, nimelt oma vastu 2003.a oktoobri2004.a aprilli kuude eest esitatud nõudest 2 858.06 kroonist kostja on tunnistanud 8.6% ehk 245.79 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §158 lg1 tulenevalt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostjad ei taotlenud kohtult osa hageja nõudmistele aegumise kohaldamist. Kuna kostja V. Pxxx on osaliselt (s.h ka tema poolt eeldatava aegunud perioodi eest) nõude tunnustanud, siis aegumise katkemise tõttu ei ole võimalik hageja nõudele aegumist kohaldada.
16.Eeltoodu aga ei ole ka piisavaks asjaoluks hagi täies ulatuses rahuldamiseks. 15.07.2003.a sõlmis kostjate esindaja E. Pxxx ja AS Eesti Gaas maagaasi ostu-müügilepingu korteris xxx asuvate veesoojendi, katla ja gaasipliidi maagaasiga varustamiseks (t.lk. 36). 2003.a juulikuus koostas OÜ Virgas korteri xxx soojustehnilise ja gaasitööde projekti, mille kohaselt korteri kütteosa koosneb radiaatoritest, millised on paigaldatud iga ruumi akende alla ja ühendatud katlast paralleelselt tulevate torudega. OÜ Virgas tõendite kohaselt 11.07.2003.a paigaldati kostja korterisse gaasikattel Baxi Eco 240. Pärast küttesüsteemi ümberehitamist kostjate korteri kütmiseks kuuluv jääkpind on 4.1 m2 või 8.6% korteriüldpinnast (t.lk. 15-19, 37-43).
17.Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, mille tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadus ei vabasta hagejat tõendamiskohustusest. Hageja ei tõendanud kostjate korteris täies mahus hageja teenuste kasutamist. Kostjate tõenditega on tuvastatud, et nad kasutasid hageja teenuseid vaid soojuse
3 (4)
2-07-20914 jääkkoormuse 8.6% ulatuses. Taolistest vaidlustes hageja on arvestanud keskkütte eest lähtudes soojuse jääkkoormusest, mis üldjuhul on olnud 4.5-15%.
18.Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud korteriomandiseaduse §13 lg1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Sellest sättest tulenevalt olid kostjad kohustatud tasuma hagejale tegelikult kasutatud teenuste eest. Poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut soojusenergia tarnimise kohta. Samas antud asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Jättes tarbitud soojusenergia eest tasumata, ilma aluseta säästis kostjad hageja arvelt raha. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud VÕS §1027 alusel peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kostjatel on tekkinud kohustused hageja eest mitte 3 426.80 krooni, vaid 294.70 krooni, s.h V. Pxxx’l 245.79 krooni (2 858.06 x 8.6%) ja A. Pxxx’l 48.91 krooni (568.73 x 8.6%). Selles ulatuses tuleb hagi rahuldada.
MENETUSKULUD
19.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning sama paragrahvi lõike 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
20.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §403 lg1, § 434, §453 lg 1, lg2, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.