Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-15331
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi Lxxx Vxxx`a vastu alusetult säästetud 11 898,14 krooni väljamõistmise nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
07. jaanuar 2008
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: Ritsika 1, 31027 KohtlaJärve linn)
Hageja esindaja:
Pxxx Pxxx (volikirja alusel)
Kostja:
Lxxx Vxxx (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon Hagi jätta rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtusse hagi kostja Lxxx Vxxx vastu teenustasu 11 898,14 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.04.2006 hageja arvelt alusetult säästnud 11 898,14 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud summa 11 898,14 krooni ning menetluskulud. 1 (4)
Kostja vastus Kostja oma 05. juuli 2006 vastuses teatab, et omandiõigus on üle läinud kolmandale isikule. Hageja seisukoht Hageja leiab oma 24. juuli 2006 vastuses, et kostja ei ole võlgnevust vaidlustanud ning palub hagi rahuldada. Kostja täiendav vastus Kostja oma 01. septembri 2006 täiendavas vastuses hagi ei tunnista, kuna korteri omandiõigus on üle läinud kolmandale isikule, kes võttis lepinguga kohustuse võlgnevuse tasumiseks. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Hageja täiendav seisukoht Hageja esitas kohtule omapoolse seisukohta, mille kohaselt on viimane arve esitatud kostjale aprillis 2004. Kostja kohustus oli teavitada hagejat omandiõiguse üleminekust, sest vastavalt VÕS § 175 peab võlausaldaja selleks andma nõusoleku. Hageja kohustus oli osutada teenust ning kostjal lasub kohustus vastavalt AÕS § 26 ja KOS § 13 tasuda kommunaalteenuste eest. Kuna kostja on 2004 aastal müügilepingus võlgnevust tunnistanud ei ole nõue aegunud, sest hagi on kohtusse esitatud 2006 aastal. Hageja palub hagi rahuldada ning kostjatelt välja mõista võlgnevus ning menetluskulud. Kohtuistung Hageja seletuste kohaselt on kostja tunnistanud võlgnevust korteriomandi müügilepingus, mis on sõlmitud 2004 aastal, seega ei ole aegumistähtaeg möödunud. Hageja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevus 11 898,14 krooni, ning menetluskulud – 1 000 krooni riigilõivu, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ja õigusabi tasu 224,20 krooni. Kostja hagi ei tunnista ning palub kohaldada aegumist, kuna võlgnevus on arvestatud seisuga 30.10.2002 ning hagi esitatud 19.06.2006.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et Lxxx Vxxx oli korteriomandi, asukohaga xxx, omanik kuni 15. juunini 2004 /tl. 20-25/. Hageja on esitanud hagi kohtusse 19.06.2006.a. viidates AÕs § 26,KOS § 13, TsK§ 477 ja VÕS § 1027 ja palunud välja mõista kostjalt alusetult säästetud 11 898,14 krooni. Hageja poolt esitatud arvestuste kohaselt moodustus kostjale korteri xxx keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest perioodil 01.12.1994.a. kuni 01.04.2002.a. 17 305,99 krooni, tasutud on 5 758,05 krooni, viivist on arvestatud 50.95 krooni ning 25. mail 2000 on koostatud korrigeerimisarve viiviste osas, mille kohaselt on viivis -190,07 krooni. Hageja on arvestanud võlgnevust seisuga 30. oktoober 2002 /tl. 9-13/. Arveid, mis tõendavad võlgnevust ja millest oleks näha arve esitamise kuupäev, ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja väidab, et nõue ei ole aegunud, kuna 15. juunil 2004 sõlmitud ostu-müügilepingus on kostja tunnistanud võlgnevust /tl.21/.
2 (4)
Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist, kuna võlgnevus on tekkinud 2002 aastal. Et võlgnevus on tekkinud 2002 aastal, on leidnud tõendamist ka hageja võla arvestus seisuga 30.10.2002 /tl. 13/. TsÜS § 151 lg 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud seisuga 30.oktoober 2002 Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik alates arve esitamisest järgnevast kuust, kui kostja jättis nimetatud arve tasumata. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Kohus leiab, et ostu-müügilepingut, mis on kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud, ei saa lugeda tahteavalduseks ja võlgnevuse tunnistamiseks võlausaldaja suhtes. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid. Vastuseks hagejale TsMS § 146 lg 4 kohaldamise osas tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu võimalik arvete maksmine ja kütmise talumine, ei saa käsitleda tahteavaldusena, milles sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingite kohustustega tulevikus siduda, sest sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. Näiteks kui isik tasub alusetust rikastumisest tekkiva (sooja)võlgnevuse, oleks vale seda käsitleda tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks. Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3 (4)
TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjus otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja oma vastuses palub hagejalt välja mõista menetluskulud. Haginõue jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.