Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
11.01.2008.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasi
LH(XXX, XXX) hagi NH(XXX, XXX) ja TG vastu (XXX, XXX) 35000 krooni ja viivitusintressi väljamõistmiseks
2-05-670
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg, koht,
Hageja LH ja nõustaja SK
osalenud isikud
Kostja NH ja kostjate esindaja AR
Jätta rahuldamata LH hagi TG ja NH vastu 35000 krooni ja viivitusintressi väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue ja põhjendused LH sõlmis lihtkirjaliku maaklerlepingu Kalani talu ostmiseks 50000 krooni eest OÜ U vahendusel 22.04.2004. Peale maaklerlepingu sõlmimist tasus ettemaksu vahendaja TG isiklikule arvele XXX Hansapangas summas 35000 krooni vastavalt 29.04.04 25000 krooni ja 13.05.2004- 10000 krooni ning talu omanik AP andis kinnistu valduse hagejale üle. Müüdava asja kohta teave ei olnud õige sest maad ei olnud kinnistusraamatusse kantud lepingu sõlmimise ajaks ja see kanti sinna alles 06.05.2004. Lisaks eksitati hagejat ka muudes asja omadustes: ei olnud lepingut elektritarbimise kohta, elektriga varustamine toimus naabertalust, kinnistu hind oli liiga kõrge ja lisaks kasvas maadel sosnovski karuputk, mis on tervisele ohtlik. Ehitis hävis tulekahjus 16.07.2004. OÜ K suhtes oli algatatud pankrotimenetlus, kuid see rauges sest puudus vara, tegemist on tahtliku maksejõuetuse põhjustamisega. NH kirjutas alla hagejaga sõlmitud eellepingule ja teine kostja TG sai selle eellepingu alusel kätte hagejalt ettemaksud raha isiklikule pangakontole, lepingueelsete läbirääkimiste protokollile (A. P ) kirjutas alla T G . Kostjad said hagejalt ettemaksu raha 35000 krooni ega ole 3 aasta jooksul tasunud intresse. Intress moodustub järgmiselt: 0,06% päevas 3 aasta eest teeb vastavalt 24000 krooni
(365*3=1100 päeva, 1100 päeva *0,06% on 66 % krediidi summast ja 35000*0,66= 24000). Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, sest mõlemad kostjad tegutsevad kinnisvara alal juriidiliste isikutena ammu nagu näiteks firmas Usaldusväärtuslik Äri U ja osalised koos vaidlusaluses suhtes (üks kirjutas lepingule alla, teine sai raha). Hageja leiab, et kostjad peavad hagejale tagastama kogu tema poolt lepingu alusel tasutud summa järgmiselt: TG17500 krooni ning viivis raha kasutamise eest 3 aasta jooksul 12000 krooni ning NH peab tagastama vastavalt 17500 krooni ja viiviseid 12000 krooni. Hageja palubki kostjatelt solidaarselt välja mõista 35000 krooni ning 24000 krooni viivist ja jätta kohtukulud kostjate kanda. Hageja lõplikud asjaolud ja nõuded on toodud 20.09.2007 esitatud menetlusdokumendis (toimik lk 218-220). Kohtuistungil jäi hageja selle juurde, et hagetava 35000 krooni näol on tegemist ettemaksuga Kalani talu eest. Tõendid: maaklerleping A. P ja T. G vahel, hageja ja maaklerleping OÜ U ning hageja vahel, kinnistuseregistri väljavõte Kostjate vastuväited. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata ning jätta kohtukulud hageja kanda. Vahendusleping oli sõlmitud 22.04.2004 OÜ-ga U , seega ei saa hagejad esitada nõuet nende seaduslike esindajate vaid OÜ U vastu. OÜ U NH ja TG isikus on täitnud endale võetud vahenduskohustuse ja nimelt on hageja ehk vahenduslepingus nimetatud ostja leidnud endale vahendaja abil soovitud objekti ning asunud seda kasutama. Nagu selgub vahenduslepingust on vahendaja maksnud A. P 03.05.2004 15000 krooni ja 14.05.2004 20000 krooni kokku 35000 krooni, seega on vahendaja maksnud hageja poolt tasutud ning hagiavalduses nõutavad summad kinnistu müüjale ning vahendaja ega selle esindajad, st kostjad ei ole saanud ega jätnud endale hageja poolt tasutud raha endale. Lõplik vastus on esitatud 01.11.2007 esitatud menetlusdokumendis (lk 23-233). Tõendid: kostjad tuginesid hageja tõenditele. Kohtu põhjendused Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et sellel ajal kui hageja soovis sõlmida maakleri vahendusel müüjaga, kelleks oli AP, talu ostu-müügilepingu, ei olnud tegelikult ehitise alune maa kinnistatud ja seega oli ehitise näol tegemist vallasasjaga. Asjaõigusseaduse rakendamisseaduse AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise või selle osa, st ehitiseks oleva vallasja võõrandmise tehing olema notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 järgi siis kui seadusest tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelping olema sõlmitud samas vormis. Seega peab vallasasjaks oleva ehitise ja selle osa müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt tõestatud, vastasel korral on need tehingud TsÜS § 83 lõike 1 kohaselt seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühised ning TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale tagajärgi ning tühise tehingu järgi saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätet alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud õigusnormid omava tähendust vaid selles osas, et hinnata millises vormis pidi olema leping sõlmitud, et saaks rääkida sellest, kas leping on kehtiv ja millised õiguslikud tagajärjed tekivad lepingu pooltele ja kelle vastu ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab kehtivast lepingust lepinguosaline kasutada. Hageja ei olegi sõlminud APga vaidlusaluse Kalani talu, mis oli vallasasi, notariaalselt tõestatud müügilepingut ning selles poolte vahel ka vaidlust üldse ei tõusetunud. Hageja sai vaid vallasasja valduse. Kuivõrd hageja ei ole müüjaga nõutavas vormis sõlminud müügitehingut, ei ole tal ka kehtivat lepingut ja tal ei tekkinud ka vastava müügihinna tasumise kohustust. Need asjaolud omavad eelkõige kohtu arvates tähtsust selle tõttu, et hinnata, kas hagejal saab olla nõudeõigust olla TG ja NH vastu. Hageja müügilepingut müüjaga (A. Paniga) nõutavas seaduses sätestatud vormis ei sõlminud, kuid andis üle kokkulepitud müügihinnast vaid osa, st ettemaksu 35000 krooni. Kuna aga müügilepingut hageja müüjaga 2 (3)
nõutavas vormis ei sõlminud, ei ole hagejal ka müüjaga kehtivat müügilepingut ega müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt siis kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära ning VÕS § 1029 siis kui üleandja on võlasusaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud oma kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lg 1 nimetatud juhul nõuda üleantud tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlasusaldajaks. Vaidluses nõutav ettemaksu summa 35000 krooni on vaadeldav hageja poolt üleantuna saajale, kelleks ei saa VÕS § 1028 lg 1 ja 1029 järgi olla mitte T. G ja N. H , sest märgitud VÕS § 1028 lg 1 ja 1029 järgi saab saajaks olla vaid isik, kelle ees oleks pidanud hageja (ostjana) müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise (sh osalise ettemaksu) kohustuse täitma ehk saajaks saab olla vaid müüja. Selles vaidlus puudus, et ei T. G ega N. H ega ka nende poolt juhitud äriühing asja müüjaks ei olnud ega pidanudki olema ning seetõttu ei saa hagejal tekkida olematust müügilepingust müügihinna ettemaksu tagastamise nõuet (alusetult tasutu) nende vastu, kuivõrd neid (st kostjaid) ei saa pidada saajateks VÕS § 1028 lg 1 ja § 1029 tähenduses. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja on esitanud nõude alusetult tasutud müügihinna ettemaksu tagastumiseks valede kostjate vastu. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka hagejate kõrvalnõue viivitusintressi maksmiseks. Kuivõrd hagi on kohtu arvates esitatud valede kostjate vastu, ei saa kohus anda hinnangut nendele väidetele ja tõendile, mis seostuvad sellega, kui palju ja millal on müüja saanud raha, millised on kostjate suhted müüjaga, samuti ei oma vaidluses kaalu, mis asjaoludel jäi müügileping sõlmimata, millised omadused olid asjal jne. kuivõrd need asjaolud ei oma vaidluses kaalu. Hagi kostjate vastu esitatid enne 01.10.2006, mistõttu kuuluvad kohtukulude osas kohaldamisele varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted ning kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda, kostjad kohtukulude hüvitamise taotlust ei esitanud.
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.