Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-10138
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
11 jaanuar 2008 aasta, Tallinn
Kohtuasi
OÜ I hagi OÜ M vastu 371 022.20 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
13.12.2007
Menetlusosalised
Hageja: OÜ I- registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindaja menetluses vandeadvokaadi abi Veiko Parts Kostja: OÜ M - registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindaja menetluses vandeadvokaadi vanemabi Helmeri Indela
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt.
Liili Lauri
Välja mõista kostjalt OÜ M hageja OÜ I kasuks 370 901.15 krooni.
Kohtukulude jaotus. Jätta asja menetluskulud: riigilõiv ja õigusabikulu täies ulatuses kostja OÜ M kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud 08.03.2000.a. sõlmisid pooled allrendilepingu, kostja võttis allrendile ruumid toitlustusettevõtte pidamiseks XXX tähtajaga kuni 08.03.2003. Kostja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi.
Allrendilepingu punkt 2. 1 järgi kohustus kostja tasuma renti ja talle vahendatud teenuste eest. Allrendilepingu p 10.1 järgi kohustus kostja tasuma tema poolt renditavate ruumidega proportsionaalse osa rendileandja poolt tehtud kulutustest XXX asuva hoone katusekatte vahetamiseks ja fassaadi remontimiseks. Nimetatu kohta on sõlmitud eraldi kokkulepe, hageja kohustus vahetama omavahendite arvel XXX asuva hoone katusekatte ja remontima hoone fassaadid, selle investeeringu suuruseks oli 870 983 krooni. Kostja kohustus tasuma renditavate ruumidega proportsionaalse osa koos rendiga 4250 krooni. Pärast rendilepingu tähtaja möödumist jätkas kostja ruumide kasutamist hagejaga suulisel kokkuleppel. 01.11.2003.a. teatas kostja lepingu lõpetamise soovist. 21.04.2004 anti kostja poolt võtmed üle hagejale. Pärast lepingu lõppemist jäi kostja hageja võlgu rendi, kommunaalteenuste ja maamaksu eest 241 447 krooni, ajavahemiku 03.10.2001 kuni 06.07.2004 kohta on kostja esitaud 24 arvet. Arvestades, et viiviste summa ületab oluliselt põhivõla palub hageja viiviseid välja mõista 130 000 krooni. Hageja palub välja mõista 371 447 krooni. Asja menetluse käigus hageja vähendas põhinõuet ning palub välja mõista 371 022.20 krooni. Kostja vastuväited. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud AS Julianuse Inkasso Agentuur poolt kogu käesoleva nõude tagasiloovutamist. Hageja ei ole tõendanud allrendilepingu pikenemist pärast tähtaja möödumist, kostja on seisukohal, et allrendileping lõppes ülesütlemisega ning alates nimetatud ajast ei ole hagejal õigus arveid esitada, pärast nimetatud tähtpäeva hageja poolt esitatud arvete kostja poolt heauskset tasumist on hageja alusetult rikastunud. Kostja on seisukohal, et hageja keeldus kuni 21.04.2004 põhjendamatult võtmeid vastu võtmast, alates rendilepingu lõppemisest kuni 21.04.2004 oli hageja VÕS § 119 lg 1 alusel vastuvõtuviivituses. Hageja nõue on ebaselge, motiveerimata ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks esitatud arved kätte saanud, kostja on hagejale üle kandnud 258 961.09 krooni. Hageja on õigusevastaselt käibemaksuga maksustanud nii allrendilepingu 08.03.2000 kokkuleppest tulenevad maksed 9010 krooni, kommunaalmaksed ja maamaksu. Allrendilepingu kohaselt tuli maksta vaid rendi summalt käibemaksu. Kostjalt nõutud käibemaksusumma 148 728.40 krooni on ebaseaduslik. Viivise nõue ei ole piisavalt põhjendatud. Hageja põhinõudest tuleb maha arvestada käibemaksusumma 148 728.40 krooni ning kostja poolt hagejale üle kantud 258 961.09 krooni. Järelikult võlgneb hageja kostjale 166 241.72 krooni. Kostja on esitanud ka taotluse viiviste vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja 162 kohaselt. Arvete tasumata jätmise tõttu ei ole sellises ulatuses kahju hageja tekkinud, sellise haginõude juures oleks mõistlik viivis 500010 000 krooni. Viivis on ebamõistlik ka põhjusel, et kostja majanduslik olukord ei võimalda seda tasuda. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Võlaõigusseaduse § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule ( üürnikule ) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu
(üüri). Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. TsMS § 229 loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Asjas on tõendatud, et 08.03.2000.a. sõlmisid pooled allrendilepingu, kostja võttis allrendile ruumid toitlustusettevõtte pidamiseks Tallinnas, Rüütli tänav 16/18 tähtajaga kuni 08.03.2003. Kohtule esitatud allrendilepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostjat tasuma renti 15 145 krooni, millele lisandub käibemaks, kommunaalteenuste (keskküte, veevarustus, kanalisatsioon jne,) tarbimise eest ja riiklike ning kohalikke makseid proportsionaalselt kasutuses olevate ruumidega igakuiselt vastavalt rendileandja poolt esitatavatele arvetele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud allüürilepingust tulenevat maksekohustust. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud nõude tagasi loovutamine, leping lõppes selles määratud tähtpäeval ning käibemaksu arvestamine maamaksule ei ole põhjendatud. Hageja loobus vastuväidetest, mis puudutasid kommunaalmaksete, kütte ja vee- ning kanalisatsiooniarvete ebaõigesti käibemaksuga maksustamist ( tlk 106). Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväited nõude mittekohases tagasiloovutamises hagejale ei ole põhjendatud. Julianuse Inkasso Agentuuri AS võlateatises 16.10.2003 nr 69695 ( tlk 48), on viidatud esialgse kreeditoriga ( OÜ I) sõlmitud lepingule nr 03861-09-03N. 06.08.2004 on OÜ I nõude omandajana ja Julianuse Inkasso Agentuuri AS nõude loovutajana loovutanud täies ulatuses nõude omandaja kasuks kõikvõimalikud nõudeõigused OÜ M vastu, mis tulenevad 25.09.2003 sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 03861-09-03N lisast 1 ( tlk 66). Pooltel on erinev tõlgendus allüürilepingu lõppemise aja ja aluste osas, hageja on seisukohal, et leping lõppes 21.04.2004 poolte kokkuleppega VÕS § 186 p 4 alusel, kostja on seisukohal, et leping lõppes ülesütlemisega 01.11.2003, tegemist oli VÕS § 119 lg 1 tähenduses vastuvõtuviivitusega. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohus asub seisukohale, et vastuvõtuviivitus rendiobjekti üleandmisel tõendamist ei ole leidnud. Pooltevahelisele lepingule on seaduslikud esindajad märkinud, et ``21.04.2004 andis OÜ M üle OÜ – le I rendiruumide võtmed 31.03.2004 kirjas esitatud puudused üle vaatamata.``. Hageja kinnitas, et kostja 01.11.2003 teavitas allrendilepingu lõpetamise soovist, kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nimetatud tähtajal lepinguline suhe lõppes. Kostja esindaja M. Jõerüüt viibis kohtuistungil 20.09.2007 (tlk 104), tema ütluste kohaselt ta ei mäletanud, mil ruumid faktiliselt vabastati. Seega lähtub kohus lepingusse märgitust, et ruumide faktiline kasutus lõppes 21.04.2004.a., mil hagejale valdus üle anti. Hageja on tuginenud võla nõudes lepingule ning esitanud võlaarvestuse ( tlk 15) ja selgitanud arvete kujunemist ( tlk 106). Võla suurust kinnitavad arve nr 170, 03.10.2001, arve nr 95, 04.07.2003, arve nr 14, 05.02.2003, arve nr 63 , 05.05.2003, arve nr 46, 02.04.2003, arve nr 30, 03.03.2003, arve nr 80, 08.05.2003, arve nr 4, 07.01.2003, arve nr 111, 06.08.2003, arve nr 120,
18.08.2003, arve nr 126, 03.09.2003, arve nr 147, 06.10.2003, arve nr 156, 03.11.2003, arve nr 162, 06.11.2003, arve nr 171, 04.12. 2003, arve nr 177, 05.12.2003, arve nr 182, 31 12.2003 arve nr 8, 06.01.2004, arve nr 15, 09.02.2004, arve nr 24, 10.02.2004, arve nr 29, 05.03.2004, arve nr 39, 08.03.2004, arve nr 75, 07.06.2004, arve nr 80, 06.07.2004. Kahe viimase arve tasumise nõudest hageja loobus. Arvetel on esile toodud kululiik: renditasu, maamaks, soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon ning prügivedu ja tasumisele kuuluv summa kokku, millele on lisatud maamaks. Hageja on käibemaksuga 18 % maksustanud kogu tasumisele kuuluva summa, sealhulgas maamaksu, mis osas on kostja esitanud vastuväide. Kohus leiab, et esitatud vastuväide on põhjendatud, kuivõrd käibemaksu arvestamisel kehtinud käibemaksuseaduse redaktsioon ei näinud ette, et maamaksukulud on käibemaksu objektiks. Seega ei kuulu tasumisele kostja poolt kümne kuu maamaksu summalt arvestatud käibemaks 121. 5 krooni. Pooltevahelise allrendilepingu p 5.1 kohaselt olid pooled kokku leppinud maksete õigeaegse tasumata jätmise korral viivise 0,2% ulatuses võlasummast VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt , kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja esindaja on asja menetlemise käigus palunud vähendada hagi rahuldamise korral hagetavat viivisesummat, pidades mõistlikuks summaks 5000 – 10 000 krooni. Asjaolu, et kostja majanduslik olukord ei võimalda sellises ulatuses viiviseid tasuda viies äriühingu pankrotini ei ole kostja tõendanud. Äriühing on 390 000 kroonise osakapitaliga tegutsev osaühing, majandusaasta aruandes on esiletoodud põhitegevusalana toitlustuskoha pidamine. Kostja võlgnevus on kujunenud ajavahemikul 03.10.2001 kuni 06.07.2004, käesolevaks ajaks ei ole nimetatud võlgnevust likvideeritud. Menetluse käigus pakutud kompromissisummat 125 000 krooni ei ole kostja hagejale hüvitanud. Kostja ei ole näidanud üles mingit huvi võla tasumiseks. Hageja on viivisearvestuse esitanud vastavad tabelis ( tlk 15), arvestatuna igakuiselt tasumata põhivõlast, kokku on viivis 697 554.67 krooni, millest 130 000 krooni osas on esitanud nõude. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus arvestab, et esitatud nõue kuulub suures osas rahuldamisele ning leiab, et kohtukulud tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.