Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-18855/2
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.01.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 736

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-18855

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2008.a., Tallinn

Kohtunik

Maie Seppo

Kohtuasi

OÜ M (pankrotis)pankrotihaldur LM hagi OÜ KA T vastu 35 400,00 krooni nõudes

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

24.oktoobril 2005.a. esitas hageja Tallinna Linnakohtusse võlgniku pankrotiavalduse , milles palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Tallinna Linnakohus algatas võlgniku pankrotimenetluse 31.oktoobril 2005.a. 02.oktoobril 2006.a. tegi Harju Maakohus otsuse, millega kuulutas välja hageja pankroti ning määras pankrotihalduriks LM. Hageja tegi kostjale 05.augustil 2005.a. ning 06.septembril 2005.a. ülekandeid summas 17 700 krooni, kokku seega 34 400 krooni. Hageja pankrotimenetluses on oma nõuded esitanud järgmised võlausaldajad:

1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu summas 1 292 230 krooni. Nõude aluseks on tasumata maksud alates 2004.aasta aprillist ja maksuotsus täiendava maksusumma määramise kohta 17.veebruarisrt 2005.a.

2.OÜ A summas 53 411,90 krooni. Nõude aluseks on OÜ A poolt väljastatud arved alates 2005.a. augustist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

05.08.ja 06.09.2005.a. on arved 454-31.03.2005.a. ja nr. 472 -30.04.2005.a. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole seoses tasumata arvetega, kuid kostja ei reageerinud pöördumistele, mistõttu kostja lõpetas hagejaga lepingu. Kostja leiab, et võla tasumisega pole kahjustatud teiste võlausaldajate huve, kuna osutamisega säilis hageja vara. Arved olid maksete tegemise ajal juba ammu sissenõutavad ja tasumine toimus võlgniku tavalise majandustegevuse raames ning võlgniku majandustegevus jätkus kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kohtuotsuse põhjendused Pankrotiseaduse § 113 lg.1 p.2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Hageja pankrotimenetlus algatati 31.oktoobril 2005.a. Hageja maksis kostja arved 05.augustil 2005.a. ja 06.septembril 2006.a., seega kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Arvete maksmine toimus pärast täitmise tähtpäeva ja ei toimunud ebatavalise maksevahendiga. Kostja vastuväidete alusel kohus eeldab, et kostja teadis hageja makseraskustest, kuna hageja oli pidevas võlgnevuses, mistõttu kostja lõpetas hagejaga lepingu septembris 2005.a. Samas ei ole esitanud kostja oma nõuet OÜ M (pankrotis) pankrotimenetluses, millest kohus järeldab, et kostja teadis küll hageja makseraskustest, kuid ei eeldanud, et hageja on maksevõimetu ja tal on pankrotisituatsioon. Oluline on, kas täitmine toimus üht võlausaldajat teisele eelistades. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et vaidlustatud maksete tasumisega oleks võlgnik üht võlausaldajat teistele põhjendamatult eelistanud. Hageja on tõendanud, et ajal, mil hageja tasus kostjale 35 400 krooni, oli hagejal sissenõutavaks muutunud kohustused ka teiste võlausaldajate ees, kellele võlgnevust ei tasutud. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostjale tasuti võlg, kuid teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on samas järgus, milles oleks kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa iseenesest pidada võlausaldaja teistele eelistamiseks. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et tuleb arvestada seda, kas tehing oli vajalik majandustegevuse jätkamiseks. Vaidlust ei ole selles, et hageja majandustegevus jätkus kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kohus asub seisukohale, et valveteenused olid vajalikud majandustegevuse jätkamiseks. Valveteenuste osutamine aitas kaasa võlgniku varades säilimisele, mis ei kahjusta võlausaldajaid. Täitmine toimus majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul. Pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist. Hirmust kaotada tasutud võlg tagasivõitmise tõttu ei sõlmiks ega täidaks mõistlik isik pankrotiohus isikuga tehinguid (Riigikohtu otsus 3-2-1-58-03).