Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 28.12.2004.a AS Hansapank ja kostja M.K.’e vahel Ego järelmaksukaardi kasutamise leping, mille alusel hageja võimaldas kostjale krediidilimiiti summas 20 000.- krooni intressimääraga 16 % aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt laenu ning krediidi tagasimakseid, kohustudes tagama maksepäevadel tagasimakseteks vajalike rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Kostjal tekkisid võlgnevused ning hageja ütles kostjale lepingu üles. Kostja võlgnevus hagejale moodustab seisuga 02.08.2007.a kokku 24 818.27 krooni, millest põhivõlg on 21 851.48 kr, intress 38.84 kr, viivis 445.83 krooni ja leppetrahv 487.03 krooni. Hageja palub välja mõista M.K.’elt võlgnevuse summas 24 818.27 krooni, alates hagi esitamisest 06.08.2007.a kuni põhivõla tasumiseni tekkinud viivise ning jätta hageja kohtukulud, s.h. tasutud riigilõivu 1500 krooni kostja kanda. Menetluse käik Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Hagimaterjalid olid kostjale edastamiseks allkirja vastu üle antud 10.08.2007.a. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leidis, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 29.08.2007.a. 10.09.2007 saabus kohtule M.K.e kaja.Kaja põhjenduste kohaselt ei ole hagimaterjale kostjale ega tema esindajale isiklikult allkirja vastu üle antud. Kohus kontrollis, et hagimaterjalid oli vastu võtnud kostja abikaasa K.K. tütar M.R. sünd. 27.03.1990.a. Kohus taastas menetluse ja määras istungi kohtumäärusega 02.10.2007 ( tl 53 ). Kostja kirjalik vastus Kirjalikus vastuses kohtule ( tl 22-25) tunnistab hagi osaliselt s.o. summas 1952 kr 17 s, ülejäänud osas vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt poolte vahel sõlmitud EGO järelmaksukaardi kasutamise lepingu sõlmitud 28.12.2004 p-ti 7.1. kohaselt kaardi kaotamise, varguse või muul viisil kaardi valdaja tahte vastaselt tema valdusest väljumise puhul vastutab konto omanik kogu kahju eest, mis on kuni pangale sellest teatamisest tekkinud.Konto omanik ei vastuta siiski rohkem kui omavastutuse piirsumma ulatuses. Lepingu p-ti 7.4. kohaselt alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on nii tarbijast kui ka ettevõtjast konto omaniku puhul omavastutuse piirsumma 150 Eurot. Kostja vastuväidete kohaselt tungiti 21.08.2006 Soome Vabariigis tema sõiduautosse ning varastati sealt lisaks kõnealusele EGO järelmaksukaardile ka tema teised pangakaardid ja isikuttõendavad dokumendid.Varguse toimumise ajaks oli Eesti liitunud Euroopa Liiduga.Lepingu p-de 7.1 ja 7.4 kohaselt vastutab kaardi valdaja kaardi varguse puhul omavastutuse piirsumma suuruses, milliseks alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on 150 Eurot.

150 Eurot Eesti kroonides AS Hansapank ülekandekursi järgi on 150x 15,674= 2 351 kr 20 s, milline on omavastutuse piirmäär lepingu p-de 7.1 ja 7.4 järgi.Summast 2351 kr 10 s on kostja tänaseks tasunud 398 kr 93 s. Oma 23.07.2007 e-kirjas nõuab hageja kostjalt 1952 kr 17 s tasumist ( 2351 kr 10s- 398 kr 93 s = 1952 kr 17 s), tuginedes just lepingu p-dele 7.1 ja 7.4. Summa 1952 kr 17 s on kostja nõus hagejale ka viivitamatult tasuma. Kostja palub menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele TsMS § 163 lg 1 kohaselt. Hageja kirjalik seisukoht kostja vastusele AS Hansapank esitas oma kirjaliku seisukoha 28.09.2007 ( tl 45-47). Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ning palub kohaldada lepingu p-ti 7.5, mis sätestab, et omavastutuse summalist piirangut ei kohaldata, kui kahju tekkis kaardi valdaja või konto omaniku tahtluse, raske hooletuse või pettuse tõttu. Kostja varastatud Ego järelmaksukaardi konto väljavõttelt nähtub, et kostja kaarti kuritarvitanud isik teadis kaardi PIN koodi.Nimelt on kaardi igal kasutamise korral makstud teenustasu.Vastavalt hageja hinnakirjale lisandub teenustasu ( 30 kr + 2,5 % summast) sularaha väljavõtmisel pangaautomaadist.Seega on kaardi kuritarvitaja kasutanud kaarti ainult sularaha väljavõtmisel pangaautomaadist.Kaardi kasutamiseks pangaautomaadis on vaja teada isiklikku tunnuskoodi.Käesoleval juhul kaardi kuritarvitaja teadis tunnuskoodi, mis võimaldas tal teha pangaautomaadis kaardi valdaja tahteta tehinguid.Sellest lähtuvalt on hageja seisukohal, et antud juhul on tegu kostja raske hooletusega oma kaardi PIN-koodi kaitstuna hoidmisel. Hageja ja kostja leppisid lepingu sõlmimisel kokku ka konkreetsetes ohutuseeskirjades, et ära hoida võimaliku kahju tekkimine. Lepingu p 5.1 sätestab, et kaardi valdaja kohustub hoidma kaarti ja PIN-koodi hoolikalt ning tegema kõik vajaliku, et tagada nende turvalisus.Lepingu pti 5.5 kohaselt peab kaardi valdaja turvalisuse tagamiseks jätma PIN-koodi meelde, PIN-koodi ümbriku ja selle sisu hävitama ega tohi koodi salvestada ühelegi andmekandjale.Lepingu p 5.7 sätestab, et peale p-s 5 toodud hoolsusnõuete kohustub kaardi valdaja enne kaardi kasutamist tutvuma hagejapoolsete lisajuhistega, kuidas hoida kaitstuna kaarti ja PIN- koodi VÕS § 741 lõike 1 p-d 1 ja 3 sätestavad kaardi omaja hoolsuskohustuse elektroonilise maksevahendi ja selle kasutamiseks vajaliku abivahendi hoidmisel.VÕS § 742 lõike 2 kohaselt ei kohaldata kaardi omaja vastutuse piirmäära siis, kui omaja rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu VÕS § 741 lõikest 1 tulenevat hoolsuskohustust.Kaardi omaja kannab sellisel puhul enda tahteta tehtud tehingust tekkinud kahju täies ulatuses ise.VÕS § 104 lõike 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Lähtudes asjaolust, et kostja rikkus nii lepingust kui võlaõigusseadusest tulenevat kohustust täita elektroonilise maksevahendi kaitstuna hoidmiseks mõeldud ohutuseeskirju, tegi kostja ise võimalikuks kaardi kuritarvitamise.Oleks kostja täitnud oma PIN-koodi hoidmise hoolsuskohustust, poleks ka antud juhul kahju tekkinud.Seega on kostja raske hooletus ja kahju tekkimine omavahel otseses põhjuslikus seoses. Kostja poolt viidatud e-kirjas väljendas hageja oma seisukohta enne, kui hagejani jõudis informatsioon sellest, et kõnealune varastatud summa võeti välja pangautomaadist. Kohtuistungil 02.11.2007 jäi hageja volitatud esindaja oma seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile jätkuvalt vastu, väitis, et PIN-koodi on hävitanud. 05.11.2007 tegi kohus Soome politseile õigusabi palve, milles soovis informatsiooni käesoleva tsiviilasjaga seotud kriminaalasja menetluse käigu kohta.Vastus koos lisadega saabus kohtule 28.11.2007 ( tl.71-78). 06.12.2007 teatas AS Hansapank, et jääb oma nõude juurde ja soovib hagi läbivaatamist kirjalikus menetluses ( tl 84). Kostja seisukoht

Kostja seisukoht saabus kohtule 17.12.2007 ( tl 85-97), milles teatab, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja kinnitab jätkuvalt, et tunnistab hagi summas 1952 kr 17 s.Kostja hinnangul ei ole hageja millegagi tõendanud oma väiteid kostja poolt lepingu p-de 5.1, 5.5 ja 5.7 , samuti VÕS § 741 lg 1 rikkumise kohta. Kostja oskab seletada temalt varastatud magnetkaardiga rahaautomaadist raha väljavõtmist varga nn „õnneliku käega“ ehk PIN koodi juhusliku äraarvamisega varga poolt. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, kostja vastuse ja muude asjas kogutud kirjalike tõenditega, leidis, et hagi kuulub esitatud kujul rahuldamisele. Kohus leiab, et kostja väide tema PIN-koodi äraarvamisega väidetava varga poolt, tuleb jätta tähelepanuta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud asjas ei saa kohaldada lepingu p-ti 7.4 s.o. omavastutuse piirsummat, sest hinnates tõendeid kogumis, on leidnud tõendamist, et kostja M.K. ei näidanud üles vajalikku hoolsust oma PIN-koodi saladuses hoidmisel. Poolte vahel 28.12.2004 sõlmitud lepingu p 5.1 ( tl 5-6) on kostja kinnitanud, et kohustub kaarti ja PIN – koodi hoolikalt hoidma ning tegema kõik vajaliku, et tagada nende turvalisus.Lepingu p-ti 5.2 kohaselt kohustus kaardi omanik s.o. kostja kohe pangale teatama kaardi või PIN-koodi kaotamisest, vargusest või muul viisil kaardi valdaja tahte vastaselt tema valdusest väljumisest. E-kirjast ( tl 27) nähtuvalt on kostja teinud hagejale avalduse kaardi varguse kohta alles 22.03.2007, varastati väidetavalt 22.08.2006. Kohtuistungil ( tl 67 p) kinnitas kostja M.K., et tuli hilja töölt ja unustas kogemata rahakoti autosse.Samas kinnitas, et autol puudus signalisatsioon.Juba eeltoodud faktid kinnitavad, et kostja rikkus lepingut, sest milline mõistlik inimene unustab rahakoti koos dokumentitega autosse, millel puudub signalisatsioon.Samas ei ole tõendatud, kas kostja üldse lukustas autouksed.Soome politsei poolt kohtule saadetud eeluurimisteatest nähtuvalt( tl 92) tungiti autosse K.sõnade kohaselt tõenäoliselt muukrauaga, kuid lukupesas ei olnud nähtavaid jälgi. Kogu Soome politsei poolt saadetud eeluurimise informatsioon on registreeritud Soome politseis kostja M.K. ütluste põhjal .Isikut, kes kostja PIN-koodi teadis ja raha automaadist välja võttis, Soome politseil ei õnnestunud tuvastada ( tl 92). M.K.e konto väljavõttega ( tl 48) on tõendatud, et raha võeti välja sularahaautomaadist PINkoodi kasutades. Lepingu p-s 5.7 on kostja kinnitanud, et tutvub panga lisajuhistega ( tl 49): õppige PIN-kood pähe ning hävitage PIN-kaardi ümbrik, ärge kirjutage PIN-koodi kaardile ega ka mujale, kus see võib teistele nähtav olla, ärge öelge PIN-koodi kellelegi, ka mitte pangatöötajale. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et kostja ei ole täitnud Võlaõigusseaduse ( VÕS) §-s 741 lg 1 p-s 1 toodut s.o. kasutama maksevahendit vastavalt selle väljastamise ja kasutamise tingimustele, muu hulgas tegema kõik vajaliku, et hoida maksevahend ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid ( isiklik tunnuskood või muu kood) kaitstuna.Kuivõrd tõendamist on leidnud kostja raske hooletus oma pangakaardi ja PIN-koodi hoidmisel, kohaldab kohus VÕS §-i 742 lg 2 , mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud summalist piirangut ei kohaldata, kui maksevahendi omaja rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu käesoleva seaduse § 741 lõikes1 sätestatut kohustust. VÕS § 104 lg 2 kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.Lepingulistes võlasuhetes võetakse objektiivsete hoolsusstandardite rikkumist kui kohustuse rikkumisest.Hageja on tõendanud, et kostja rikkus lepingut pangakaardi ja PIN – koodi hoidmisel, mistõttu kaart koos PIN koodiga varastati ja pangakonto tühjendati.Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1, § 173 lg.1 ja § 179 lg.2 tuleb menetluskulud jätta kostja M.K.’i kanda ja välja mõista temalt kohtukuluna riigilõiv summas 1500 krooni hageja kasuks.

Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg.1.

Ingrid Hallas Kohtunik

Ärakiri õige:I.Hallas /Kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.