Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 30.11.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0500903/45st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 55 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 27,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 74 739 krooni ja 34 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 130 289 krooni ja 34 senti. Läbirääkimiste tulemusena pooled 19.07.2006.a. sõlmisid lepingule kokkuleppe nr. 1, millega suurendati summat ja muudeti lepingu tingimusi. Kokkuleppe kohaselt jäi krediidisummaks 77 887 krooni ja 70 senti, uueks intressimääraks 27,13% ning krediidi brutosummaks 183 858 krooni ja 99 senti. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. 25.01.2007.a. ja 15.02.2007.a. saatis hageja kostjale tasulise meeldetuletuse, kuid kostja meeldetuletustele ei reageerinud, kohustust ei täitnud. 16.03.2007.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 26.04.2007.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt 103 127 krooni ja 27 sendi tasumist, millest tagastamata krediidisumma moodustab 75 673 krooni ja 47 senti, intress 11 326 krooni ja 46 senti, leppetrahv 15 134 krooni ja 69 senti, viivis 92 krooni ja 65 senti ning võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista 151 000 krooni, millest krediidisumma 75 673 krooni ja 47 senti, intress 11 326 krooni ja 46 senti, leppetrahv 15 134 krooni ja 69 senti, viivis 12 129 krooni ja 54 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju hüvitis 35 835 krooni ja 85 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 100, 101 lg. 1 p.-d 1,3,6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, § 127 lg. 1, § 128 lg. 1, 2,4 alusel. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, kokkulepe nr. 1, maksegraafik, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, riigilõivu

tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri. II. Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 29.11.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis kostjale hagimaterjali uuesti kohtukordniku kaasabil. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 20.12.2007.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud ema, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 20 päeva, mis täitus 09.01.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu kokku 4 525 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 20.märtsil 2008.a Nooremreferent

/allkiri/

S.Tooming

I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.