MTÜ Integratsiooni ABC hagiavaldus SA Rakvere Teatrimaja vastu võla väljamõistmiseks / SA Rakvere Teatrimaja vastuhagi MTÜ Integratsiooni ABC vastu võla väljamõistmiseks 1453,30 eurot, vastuapellatsioonkaebuse hind 318,46 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. detsembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Integratsiooni ABC apellatsioonkaebus ja SA Rakvere Teatrimaja vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.08.2017 Apellant: MTÜ Integratsiooni ABC (hageja), rk 80172198; lepinguline esindaja Aase Sammelselg
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (vastuapellant): SA Rakvere Teatrimaja (kostja), rk 90003491; lepinguline esindaja adv Sandra-Kristin Noot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. detsembri 2016. a otsus vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega vastuhagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
2.3.Mõista MTÜ-lt Integratsiooni ABC välja 325,18 eurot SA Rakvere Teatrimaja kasuks ja põhinõudelt 288 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
12.09.2017 kuni põhinõude 288 eurot täieliku täitmiseni. 2.4.Jätta menetluskulud maakohtus hageja kanda.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Rahuldada vastuapellatsioonkaebus.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud MTÜ Integratsiooni ABC kanda. Kõikide kohtuastmete menetluskulud määratakse kindlaks maakohtus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas SA Rakvere Teatrimaja (kostja) vastu hagi 1 348,97 euro, sh aluseta saadu 1 296 euro tagastamiseks ja 52,97 euro 03.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintresside saamiseks, millele lisandub viivis seadusjärgses määras täitmata põhikohustuse summast alates 04.05.2016 kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 2015. aasta oktoobris lepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale 405 teatripiletit lasteetendusele „Hansuke ja Greteke“, toimumisajaga 21. detsember 2015 algusega kell 11:00 Rakvere Teatris. Lepingu täitmise kinnitamiseks andis hageja kostjale 15.10.2015 garantiikirja nr 1-2/1999. Kostja esitas hagejale 2 400 euro tasumiseks arve nr 372, mille hageja tasus 02.11.2015. 06.11.2015 e-kirjaga teatas hageja teenuse kasutamist takistavast asjaolust ning avaldas soovi broneering tühistada. 19.11.2015 ütles hageja lepingu üles ja palus kostjal ettemaks tagastada. Kostja tegi hagejale kreeditarve nr 503 ja kandis 30.12.2015 hagejale üle 504 eurot. Hageja arvates põhineb poolte vaheline suhe meelelahutusteenuse osutamise lepingul, millele kohaldatakse VÕS töövõtulepingut reguleerivaid sätteid.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitatud vastuväidete kohaselt puudub hagejal kostja vastu nõue. Poolte vahel sõlmiti leping 405 teatripileti ostmiseks, hageja ei ole kehtivalt müügilepingust taganenud, samuti on hageja ise korduvalt kinnitanud, et pooled piletid on hageja poolt välja ostetud ning kuuluvad hagejale. Kostja märkis alternatiivselt, et kui poolte vahelist õigussuhet lugeda töövõtulepinguliseks suhteks, on hageja tellijana VÕS § 655 lg 1 järgi lepingu üles öelnud ja sellisel juhul säilib kostjal kui väidetaval töövõtjal kokkulepitud tasu nõudmise õigus. Kostja vaidlustas ka hageja viivise arvestuse.
3.25.05.2016 esitas kostja vastuhagi. Kostja põhinõue on summas 288 eurot ning vastuhagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 7,28 eurot. Kostjal on hageja vastu vabamüüki pandud 205 pileti müügist tekkinud kahjunõue summas 288 eurot. Hageja lepingujärgne kohustus oli soetada kostjalt 405 teatripiletit. Hageja soetas 200 piletit, kuid ülejäänud 205 pileti eest hageja kokkulepitud summat 2 460 eurot ei tasunud. Kostja pani ülejäänud 205 piletit vabamüüki, mille eest sai kostja kokku 2 172 eurot, mis on 288 eurot vähem, kui lepingujärgselt hageja kostjale kandma pidi. Samuti nõudis kostja viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja esitatud vastuväidete kohaselt ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud, kuna võlgnikul ei ole võlausaldaja ees kohustust. Alternatiivse vastuväitena märkis hageja, et kostjal ei ole hageja suhtes ka müügilepingu olemasolul nõuet tekkinud. Kostja ei ole vastuhagis tõendanud kahju tekkimist. Hageja märkis täiendavalt, et soovib VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamist.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud poolte enda kanda. Maakohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 alusel. Kostja poolt ettevalmistatud jõululavastus ei olnud asi ning kostjal ei oleks ka olnud võimalik selle omandi üleminekut hagejale võimalikuks teha. Seega ei saanud pooled ka müügilepingut sõlmida. Kostja on avaldanud reklaami tema poolt ettevalmistatud teenuse, s.o pakutava meelelahutuse kohta ja tegelikult on pooled sõlminud teenuse osutamise lepingu. Maakohtu hinnangul on õiged hageja väited, et VÕS § 655 tulenevalt on tal kui tellijal õigus leping üles öelda. VÕS § 655 lg 1 ls 1 tulenevalt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kuna leping on hageja poolt 19.11.2015 üles öeldud, siis ka pooltevaheline võlasuhe VÕS § 186 p 6 alusel lõppes hiljemalt 23.11.2015, mil kostja ülesütlemise avaldusele kirjalikult vastas. Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega, et ülesütlemine ei ole kehtiv. Maakohtu hinnangul ei vabane hageja kokkulepitud tasu maksmise kohustusest, sest pole väidetud, et hageja ütles lepingu üles kostja poolt lepingu rikkumise tõttu. Kuna käesolevas vaidluses nõuab hageja ettemaksu tagastamist, siis saaks hageja tagasi nõuda üksnes ettemaksu osa, millest on maha arvatud see, mille kostja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja vastuse ja vastuhagi kohaselt hageja poolt ette tasutud 200 piletist õnnestus kostjal
viimasel hetkel maha müüa 36 piletit hinnaga 14 eurot pilet (kokku 504 eurot) ning 50 piletit võttis hageja esindaja kassast välja. Seega hagejast tingituna on jäänud realiseerimata 114 piletit kokkulepitud hinnaga 12 eurot/pilet, kokku summas 1 368 eurot. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega VÕS § 188 lg 1 ja § 195 lg 1, lg 2 alusel lepingu ülesütlemise tõttu lepingust tulenevate kohustuste täitmisest vabanemise kohta. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata tõendamatuse tõttu. Maakohus leidis, et kostjal ei ole kahju tekkinud, vastasel juhul oleks ta tekkinud kahju tagastatava ettemaksuga tasaarvestanud. Kahju tekkimist ja suurust pidi tõendama kostja, kuid ta esitas üksnes arvestuse.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 20. detsembri 2016 otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus eksinud menetlusõiguse kohaldamisel. Maakohtu viide TsMS §-le 405 lg 1 p 9 ei ole kõnealusel juhul kohaldatav, kuivõrd maakohus ei ole teinud otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohus ei ole üldse hinnanud VÕS § 655 lg 1 rakendamisel olulisi asjaolusid, so kas töövõtja on tellija huvides oma tööjõudu planeerinud ja kasutanud ning kas tellija ülesütlemine võttis töövõtjalt võimaluse oma tööjõudu kasutades tavapärast tulu saada; 2) on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel on töövõtuleping, aga pole viidanud ühelegi tõendile, kui leidis, et vastustajal jäi hagejast tingituna realiseerimata 114 piletit kokkulepitud hinnaga 12 eurot pilet, kokku summas 1 368 eurot. Maakohtu otsusest ei selgu, miks on kostjal õigus saada hagejalt ilma mingi vastusoorituseta hagis nõutav summa; 3) kohtu tõlgendus VÕS §-le 655 muutub tellija üleütlemise õiguse ainetuks; 4) planeeris vastustaja oma tegevuse, sh tööjõu kasutamise enne tellijaga tekkinud õigussuhet ning pidi oma ressurssi varem planeeritud moel kasutama peale tellijaga olnud õigussuhte lõppemist. Seega tuleb töövõtja tasunõudest maha arvestada kogu tellijalt saadad raha; 5) alternatiivselt väidab hageja, et õige ei ole maakohtu järeldus, et kostja ei ole lepingut rikkunud ja et sellele ei ole menetluses tuginetud. Kostja rikkus lepingut sellega, et pani hageja kasuks broneeritud piletid müüki juba enne lepingu lõppemist (18.11.2016). Hageja on sellele rikkumisele tuginenud nii 19.novembri 2016 lepingu ülesütlemise teates kui ka erinevates menetlusdokumentides; 6) ei selgu maakohtu otsusest, millisele menetlusnormile tuginedes peab hageja kandma põhjendamatu vastuhagiga seotud menetluskulud.
10.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel palub kostja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt:
1) puudub hagejal võimalus lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1) tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, kuna maakohus ei ole andnud selleks TsMS § 442 lg 10 järgi selgesõnalist luba; 2) puuduvad ka muud alused apellatsioonkaebuse menetlemiseks TsMS § 637 lg 21 järgi; 3) puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ning maakohus jättis õigesti hageja hagi rahuldamata. Alternatiivselt oleks võinud maakohus jätta hageja hagi rahuldamata ka põhjusel, et poolte vahel on müügilepinguline suhe; 4) sarnaneb kostja arvates hageja ja kostja vahel sõlmitud leping 405 teatripileti müümiseks rohkem müügilepingu tunnustele (VÕS § 208) kui töövõtulepingu tunnustele (VÕS § 635); 5) oleks maakohus pidanud kostja meelest jätma hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole kehtivalt müügilepingust taganenud, kostja ei ole müügilepingut rikkunud.
11.Kostja esitas 14.02.2017 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
20.detsembri 2017 otsus ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata otsus, millega rahuldada kostja vastuhagi täies ulatuses ning menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus jaotanud tõendamiskoormise ebaõigesti. Kostja nõue koosneb summast, mis jäi kostjal saamata 205 teatripileti müügist, kuna hageja ei tasunud nende eest kokkulepitud 2460 eurot ning muul viisil realiseerides sai kostja nende eest üksnes 2172 eurot, st 288 eurot vähem. Seega on kostja põhinõue summas 288 eurot tõendanud Piletimaailma müügikokkuvõttega; 2) leidis maakohus üllatuslikult, et kostja nõude suuruse kohta esitatud tõendid ei ole piisavad; 3) on maakohus eksinud ka TsMS § 272 lg 1 kohaldamisel, kuna on järeldanud, et dokumentaalne tõend on usaldusväärne üksnes siis, kui see on allkirjastatud. Viidatud sättest ei tulene nõuet, et kohtule esitatud dokumentaalne tõend peaks olema allkirjastatud; 4) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal puudub nõue ka seetõttu, et kostja käitumine on olnud vastuoluline. Tasaarvestuse tegemata jätmine ei lõpeta kostjal nõudeõigust. Seega ei saa kostjale ette heita tasaarvestuse tegemata jätmist ning järeldada sellest, et kostjal puudub nõue; 5) on kostjal nõue hageja vastu summas 288 eurot koos viivisega ning see kuulub rahuldamisele ühel võimalikul õiguslikul alusel: primaarselt kahju hüvitisena VÕS § 115 lg 1 alusel või esimese alternatiivina lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 alusel või teise alternatiivina kostja kui töövõtja tasunõudena VÕS § 655 lg 1 alusel.
12.Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hagis, vastuhagis ja vastuapellatsioonkaebuses vastustaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole pooled kunagi kokku leppinud selles, et kostja paneb müüki 205 piletit; 2) ei ole õige kostja väide, et hageja ei ole kostja poolele lepingu rikkumisele tuginenud. Kostja rikkus lepingut sellega, et pani hageja kasuks broneeritud piletid müüki juba enne lepingu lõppemist, so 18.novembril 2015;
3) esitas kostja maakohtule müügilepingust tekkinud kahju hüvitamise nõude, asudes üllatuslikult nii hagis kui ka vastuapellatsioonkaebuses seisukohale, et kahju olemasolu eeldatakse; 4) on väärad etteheited, mis puudutavat dokumentaalse tõendi allkirjastamist; 5) tegi teater kulutused 21.detsembri 2015 etenduseks enne hagejalt tellimuse saamist ning hilisemate kulutuste tegemine (etenduse andmine) ei olnud seotud hageja valikutega; 6) sai teater etendusest piletitulu tavapärasest täituvusest suuremas määras, seega pole mingit alust viidata kahjule; 7) ei vastuta hageja selle eest, et kostja ei pannud etenduse pileteid müüki. Seega jäi võimalik piletitulu saamata kostja enda valikute tõttu. Saamata jäänud tulu on tingitud kahjustatud isiku käitumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus rahuldada ning maakohtu otsus tuleb vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab vastuhagi ning jätab menetluskulud hageja kanda.
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt määratleda, milline materiaalõiguse norm kuulub kohaldamisele (I) , teiseks tuvastada, millal ja millistel tingimustel leping sõlmiti (II) , kolmandaks, kas hageja ütles lepingu kehtivalt üles (III), neljandaks, milline oli õiguslik olukord pärast hageja ülesütlemiseteate esitamist (IV), seejärel lahendab kohus poolte nõuded (V) ja lõpetuseks jaotab menetluskulud (VI). I
15.Ringkonnakohus leiab, et pooled sõlmisid kirjavahetuse teel segatüüpi lepingu, milles sisaldub piletite müügileping 405 pileti ostmiseks hinnaga 12 eurot ja töövõtuleping, mille sisuks oli kostja kohustus 21.12.2015 osutada lepinguga kokkulepitud tingimustel teenust „Jõuluprogramm“, mis sisaldas etendust „Hansuke ja Greeteke“.
16.Pooltevahelisest suhtlusest võib esmapilgul tuletada broneerimislepingu sõlmimise 205 pileti osas. Broneerimislepingu sõlmise korral oleks kostja võtnud kohustuse jätta teatud ajaperioodi vältel broneeritud 205 piletit vabamüüki panemata ja hagejal oleks kohustus eelduslikult maksta broneerimistasu. Broneerimislepinguga ei võta pooled kohustust müügilepingut sõlmida. Käesoleval juhul nõudis kostja 205 pileti tasumise hinna tagamiseks hagejalt garantiid ja hageja andis selle, samuti leppisid pooled kokku 205 pileti eest tasumise tähtaja, seega sõlmisid pooled kokkuleppe, mille sisuks ei ole broneering vaid müük. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole ka eellepinguga, kuna pooled jõudsid kõigis olulistes lepingutingimustes kokkuleppele ning ostja garanteeris hinnaga 12 eurot 205 pileti eest tasumise sõltumata sellest, millal, kellele, mis tingimustel ja millises koguses ta pileteid edasi saab müüa või muul viisil realiseerida.
17.Ringkonnakohus lähtub sellest, et pooled sõlmisid lepingu tingimustel, mis sisalduvad ekirjavahetuses. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sõlmitud leping sisaldas ka töövõtulepingu elemente, kuid need oleksid relevantsed juhul, kui poolel oleks tekkinud vaidlus etendusega seoses,
näiteks kui etendus oleks olnud lastele ebasobiv, laval oleksid olnud teised näitlejad, etendatud oleks mingit muud teatritükki või etendust ei oleks üldse toimunud, samuti juhul, kui jõuluprogramm ei oleks vastanud hageja ootustele. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohus kvalifitseeris õigussuhte ebaõigesti ning kohaldas valesti materiaalõiguse norme ning ringkonnakohus kvalifitseerib poolte vahel sõlmitud lepingu vaidlusaluse osa müügilepinguks ning kontrollib poolte esitatud vastastikuseid nõudeid lähtudes eeldusest, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv müügileping. Asja menetluse käigus maakohtus, samuti vastuapellatsioonis on kostja märkinud, et vaidlus tuleb lahendada müügilepingu sätete alusel. Pooled on kahes kohtuastmes saanud oma seisukohad alternatiivselt mõlema st nii müügi- kui töövõtulepingu regulatsiooni osas esitada. II
18.Asja materjalide kohaselt pöördus hageja 7.10.2015 kostja poole sooviga reserveerida terve teatrisaal 5 päevaks 2015 aasta detsembris jõuluprogrammiks, mis sisaldas etendust Hansuke ja Greeteke (16, 17, 18, 21, 22). Seejärel algasid lepingueelsed läbirääkimised piletite hinna, ürituse kuupäeva, kohtade broneerimise, piletite eest tasumise, jõuluprogrammi päevakava ja toitlustamise üle. Pooled jõudsid kokkuleppele, et hageja soovib pileteid üksnes
21.detsembriks, kuid tasumise ja muude tingimuste osas olid erimeelsused ja 14.10.2015 pakkus kostja kompromissina, et teater säilitab esietenduseni soodushinnaga piletid ja hageja garanteerib 200 pileti eest tasumise novembri alguses ja ülejäänud etenduse päeval. Samal päeval teatas hageja, et sellised tingimused sobivad ja ta teeb garantiikirja.
19.Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel tuleb piletite müügileping lugeda sõlmituks 15. oktoober 2015, kui hageja edastas kostjale garantiikirja, millega garanteeris 21.detsembril 2015 etenduse Hansuke ja Greeteke 200 pileti väljaostmise hinnaga 12 eurot 2. novembril ja ülejäänud 205 pileti väljaostmise hinnaga 12 eurot etenduse toimumise päeval (lk 31) ja kostja vastas, et „nüüd kõik toimib“.
20.Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole sõlmitud kostja veebilehel olevatel tüüptingimustel. Pooled pidasid läbirääkimisi piletite ostmise üle e-kirjavahetuse teel, puuduvad viited sellele, et tüüptingimused oleksid olnud hagejale teada, kumbki pool ei viidanud sellele läbirääkimistel ega lepingu sõlmimisel. Hilisemad viited tüüptingimusele nii hageja kui kostja poolt ei anna alust lugeda leping sõlmituks tüüptingimustel, kuna kumbki pool ei ole selgelt väitnud, et leping sõlmiti tüüptingimustel. Hageja eitab tüüptingimustel lepingu sõlmimist. Kostja märkis, et „oleme teinud kolm soodustust: lubanud osta suure hulga pileteid soodushinnaga ja võimaldanud maksta piletite eest ka peale etenduse toimumist ning lubanud, et paneme müüki teist ülejäävad piletid ja müüdud piletite summa arvestame võlasummast maha“ (lk 34). Arvestades kostja poolt esile toodud eritingimusi võrreldes tüüptingimustega, on ebaõige kostja hilisem väide, et leping oli sõlmitud tüüptingimustel.
21.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi teise ja kolmanda lõike järgi kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut ka valmistatava asja tellimisele ja õiguse ning muu eseme müügile.
22.Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud müügilepinguga võttis hageja kohustuse osta 405 teatripiletit ja tasuda nende eest kahes osas, esimese osa 200 pileti eest 2. novembriks
ja ülejäänud osa 205 pileti eest etenduse toimumise päeval. Kostja võttis kohustuse müüa 405 piletit 21.12.2015 toimuvale etendusele hinnaga 12 eurot pilet ning tagada pileti omanikele etenduse vaatamine. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks oli 405 piletit hinnaga 12 eurot tükk, mis andsid hagejale õiguse kasutada 405 istekohta 21.12.2015 etendusel Hansuke ja Greeteke. III
23.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et ta ütles kehtivalt lepingu üles 19.11.2015. Asja materjalide kohaselt teatas hageja kostjale 6.11.2015, et on sunnitud broneeringu tühistama. Samas märkis hageja, et kuna etenduseni on aega rohkem kui kuu, siis loodetavasti ei ole selle päeva piletite realiseerimisega probleemi. Hageja märkis, et ka temale on mõned lasteaiad avaldanud soovi pileteid osta. Kostja ei nõustunud hageja avaldusega. Ringkonnakohus leiab, et 6. 11. 2015 algasid poolte vahel taas läbirääkimised. Kostja teatas samal päeval, et hageja vastutab garantiikirja alusel, kostja ei ole valmis lisakulutusi saalitäie piletite müümisega tegema ja kostja eeldab, et hageja peab oma lubadust. Vastusena kostjale viitas hageja üldistele piletimüügi reeglitele ja küsis, kas nende alusel oleks võimalik 100 % summast tagasi saada. Kostja lepingu lõpetamise ja raha tagasimaksmisega ei nõustunud ja tegi kompromissina ettepaneku, „kui te ütlete, millise arvu pileteid te olete valmis vabastama, siis paneme need müüki ning kui need ära müüakse, siis arvestame selle summa teie võlgnevusest maha. Päris kindlasti ei maksa me aga tagasi juba tasutud 200 pileti raha ning esitame arve kõigi müümata jäänud piletite eest.“ (lk 36). Hageja teatas seepeale 11.11.2015, et paneme vabamüüki niipalju pileteid kui võimalik (lk 113). Kostja andis teada, et pani müüki 205 piletit, mille eest on tasumata (lk 113). Hageja tegi seejärel 19.11.2015 ülesütlemiseavalduse ( lk 40). Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei olnud lepingut rikkunud, siis puudusid hagejal lepingu ülesütlemiseks materiaalsed eeldused ning avaldus ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi. IV
24.Ringkonnakohus leiab, et 19.11.2015 oli poolte vahel kehtiv leping. Kostja avaldas 23.11.2015, et keeldub garantiikirja alusel tasutud ettemaksu tagastamisest ja tal on õigus nõuda ülejäänud garantiikirjas märgitud rahasumma, millest on maha arvatud piletite müügist saadud summa (lk 41). Edasisest kirjavahetusest nähtub, et alates 11.11.2015 pani kostja vabamüüki 205 piletit ning 07.12.2015 teatas kostja, et ta on nõus panema vabamüüki ka 200 piletit ning tagastama ettemaksu ulatuses, milles pileteid õnnestub müüa. Alternatiivselt oli kostja nõus pileteid hoidma, viidates, et 50 piletit oli hageja oma väidete kohaselt realiseerinud. Kostja palus hageja seisukohta 11.12.2015, kas 200 piletit jäävad hagejale või võib kostja need vabamüüki panna (lk 67). Kostja teatas 11.12.2015, et kostja on tema arvates vaba valima, kas ja millises ulatuses või kanalite kaudu ta pileteid realiseerib. Samas märkis hageja, et ta on kostja kahjude vähendamiseks vahendanud piletimüügi teavet ja leidnud 50 piletihuvilist (lk 70).
25.Ringkonnakohus leiab, et pooled muutsid lepingut nii, et hagejale jäi õigus väljaostmata piletite ulatuses 21.12.2015 etendusele minna ning talle jäi kohustus tasuda 405 pileti eest arvestusega 12 eurot pilet. Samal ajal leppisid pooled kokku, et piletid lähevad ka vabamüüki, et kahju vähendada.
V
26.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna lepingut ei öeldud kehtivalt üles, ei lõppenud leping ülesütlemisega.
27.Ringkonnakohus ei nõustu hageja alternatiivse väitega, et kostja rikkus lepingut, kuna pani vabamüüki pileteid enne hageja poolset lepingu ülesütlemist 19.11.2015. Ringkonnakohtu arvates teatas hageja juba 6.11.2015 sisuliselt soovist leping üles öelda, kuid kostja ei olnud nõus kokkuleppel lepingut lõpetama ning hagejal puudus alus ühepoolselt lepingu ülesütlemiseks.
28.Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkuleppega läks müügilepingu sõlmimisel hagejale üle piletitest tuleneva õiguse käsutusõigus.
29.Ringkonnakohus möönab, et pärast 15.10.2015 toimunud läbirääkimistega muutsid pooled korduvalt lepingut. 10.11.2015 tegi kostja kompromissi ettepaneku, mille kohaselt oli kostja nõus vabamüüki panema piletid, mida hageja on „valmis vabastama“ (lk 36). 11.11.2015 teatas hageja, et vabamüüki võib panna niipalju pileteid kui võimalik, millele kostja vastas, et pani müüki 205 piletit (lk 113). Arvestades kostja väidetega, mille üle pooled menetluses ei vaielnud, ei saa kostjale ette heita tegevust, mis oleks kahju suurendanud või välistanud kahju vähendamise. Kostja selgitas hagejale 10.11.2015, et suure huvi tõttu etenduse vastu pandi mängukavva lisaetendused, mistõttu on kõik soovijad piletid teistele etendustele soetanud ning 21.12. 2105 etendusele piletite müügiga on nad nõus tegelema vastutulekuna hagejale ja vabamüüki panema piletid, millest hageja loobub. Ringkonnakohus leiab, et poolte kirjavahetusest saab järeldada, et kostja oli vastutulekuna nõus kaasa aitama hageja kahju vähendamisele. Asja materjalidest nähtub, et hageja poolt tasutud 200 piletit müüsid samaaegselt nii hageja kui kostja ning kokku müüdi nendest ära 86 piletit. 205 piletist, mis kostja poolt pandi vabamüüki novembris, suudeti ära müüa 202 piletit.
30.Kostja esitas vastuhagi kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel. Ringkonnakohus rahuldab vastuhagi VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Raha maksmise kohustust täitmise nõudena saab alati esitada ja puudub vajadus seda asendada kahju hüvitamise nõudega. Kostjal oli õigus lepingu täitmisena hagejalt saada 205 pileti eest kokkulepitud tasu summas 2 460 eurot, hageja väitel sai ta erinevaid müügikanaleid kasutades 2 172 eurot ning kostjal on säilinud nõudeõigus hageja vastu 288 euro ulatuses.
31.Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata nõude suuruse tõendamatuse tõttu, märkides, et kostja esitas küll piletite müügi kokkuvõtte tabelina, kuid see on allkirjastamata ja asjas on esitamata dokumentaalsed tõendid 21.12.2015 kell 11.00 toimunud etendusega seoses tegelikult laekunud rahaliste vahendite kohta.
32.Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja vastuhagi nõuet tuleb käsitleda lepingu täitmise nõudena, siis pidi kostja tõendama, et hageja ei ole lepingut täitnud. Asjas puudub vaidlus, et hageja ei ole tasunud 205 pileti eest kostjale. Kostja esitas nõude 288 euro saamiseks, hageja pidanuks sellises olukorras tõendama, et ta on täitnud lepingu raha maksmise osas suuremas ulatuses. Kostja esitas maakohtule kokkuvõtte 2015 pileti müümise kohta (I kd lk 116). Kostja esitas täiendavalt ringkonnakohtule Piletimaailma kinnituse, et piletimaailma programmist väljastatud piletimüügiaruanne on tõene (II kd lk 92). Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse tõendi juurdevõtmiseks, hageja ringkonnakohtu istungil vastuväidet kohtu tegevusele ei
esitanud, samuti ei esitanud taotlusi uute omapoolsete tõendite esitamiseks ega tõendite täiendavaks kogumiseks seoses kostja nõudega.
33.Ringkonnakohus leiab, et kostja on vastuhagi nõude suuruse tõendanud. Kui hageja leidis, et tal on tõendid omapoolse kohustuse täitmise kohta või kinnitus andmete õigsuse kohta ei ole õige, siis pidi ta ringkonnakohtule esitama omapoolsed tõendid või taotlema kostja esitatud tõendit ümberlükkavate tõendite kogumist.
34.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tema poolt tehtud tasaarvestus hageja poolt tasutud 200 pileti müügi tulu osas ei välista lepingu täitmise nõude esitamist ega viita ka kostja vastuolulisele käitumisele. Kostja oli õigustatud tegema tasutud piletite osas tasaarvestama, eelõige põhjusel, et poolte kirjavahetuses sõlmitud lepingu muutmisel tegi kostja ise sellise ettepaneku ja hageja käitumisest saab järeldada, et ta nõustus sellega.
35.Ringkonnakohus rahuldab ka kostja esitatud viivise nõude. Kostja taotles hagejalt sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise põhinõudelt kuni täitmiseni välja mõistmist. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingu täitmise nõue muutus sissenõutavaks 22.12.205 ning kuna kostja soovis viivist alates 01.02.2016, on nõue täies ulatuses põhjendatud. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista viivis 01.02.2015 – 11.09.2017 summas 37,18 eurot ja alates 12.09.2017 kuni põhinõude 288 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VI
36.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldab vastuapellatsioonkaebuse ning vastuhagi ja jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 17 4 lg 4 alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.