MTÜ Integratsiooni ABC hagiavaldus SA Rakvere Teatrimaja vastu võla nõudes / SA Rakvere Teatrimaja vastuhagi MTÜ Integratsiooni ABC vastu samuti võla nõudes
Hagi hind
Hagis 1 453.30 eurot ja vastuhagis 318.46 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastuhagis kostja): MTÜ Integratsiooni ABC (registrikood 80172198, asukoht: Lubjaahju talu, 75513 Üksnurme küla, Saku vald), lepinguline esindaja: Aase Sammelselg (e-post: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): SA Rakvere Teatrimaja (registrikood 90003491, asukoht: Kreutzwaldi 2, 44314 Rakvere), seaduslik esindaja Velvo Väli, lepinguline esindaja Sandra-Kristin Noot (e-post: [email protected]).
Istungi põimumise aeg
21. november 2016 kell 11.00.
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Aase Sammelselg; Kostja esindajad Velvo Väli ja Sandra-Kristin Noot.
Resolutsioon
1.Jätta hagi ja vastuhagi rahuldamata.
2.Jätta kummegi poole menetluskulud tema enda kanda.
2-16-104238 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.MTÜ Integratsiooni ABC esitas 01.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 331.47 saamiseks. Kohus tegi 03.03.2016 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, seoses millega 06.04.2016 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.04.2016 määras kohus tähtaja hagiavalduse esitamiseks.
2.03. mail 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt 2015.a sügisel avaldas kostja erinevates infokanalites reklaami selles, et on etendamiseks ette valmistanud jõululavastuse “Hansuke ja Greteke”. 07.10.2015 e-kirjaga avaldas hageja valmisolekut korraldada lastele jõuluprogramm, milles muu hulgas sisalduks eelmärgitud etenduse külastus. Hageja huvi oli reserveerida terve saal ühel hageja pakutud kuupäevadest (16, 17, 18, 21 ja 22). Kostja selgitas 07.10. 2016 e-kirjas, et etenduste piletid on olnud juba kuu aja kestel müügis ning tervet saalitäit enam ühelegi etendusele pakkuda ei ole. Kostja kirja järgi oli kõige rohkem (405) vabu pääsmeid pakkuda 21.12.2015 toimuvale etendusele.
3.Lepingu täitmise kinnitamiseks andis hageja kostjale 15.10.2015 garantiikirja nr 1-2/1999. Kostja esitas hagejale 2 400 euro tasumiseks arve nr 372, mille hageja tasus 02.11.2015. Sellega oli hageja andnud kostjale üle ettemaksuna 200 pileti maksumuse arvestusega a’12.00 eurot.
4.06.11.2015 e-kirjaga teatas hageja teenuse kasutamist takistavast asjaolust ning avaldas soovi broneering tühistada. Portaali “Piletimaailm” 18.11.2015 väljatrükist nähtub, et kostja pani 21.12.2015 etenduse piletid vabamüüki.
5.19.11.2015 hageja ütles lepingu üles ja palus kostjal ettemaks tagastada. Kuivõrd kostja on kirjale vastanud 23.11.2015 kirjaga nr 1.4-12/83, ei ole alust kahelda lepingu ülesütlemise tahteavalduse kättesaamises ning ettemaksu tagastamise nõude sissenõutavaks muutumises.
6.Piletimüügi portaali 04.12.2015 väljatrükist nähtub, et 21.12.2015 etendus oli selleks ajaks välja müüdud. 12.12. 2015 väljatrüki järgi oli etendusele veel 1 vaba koht. 07.12.2015 kirjas väidab kostja, et on seni pannud vabamüüki vaid osa piletitest. Hageja ei ole kunagi vaidlustanud kostja õigust müüa pileteid enda äranägemisel ja hulgas, kuid piletimüügist loobumisega põhjustatud tagajärge ei ole alust hagejale üle kanda. 16.12.2015 väljatrüki järgi avas kostja uuesti etenduse piletite müügi (vabu kohti 182). Seda kinnitab kostja ka 18.12.2015 vastuses 1.4-12/95 hageja 11.12.2015 kirjale. Samas asus kostja ootamatult tuginema piletimüügi tüüptingimustele, millised on väidetavalt avaldatud kostja kodulehel. Poolte kirjavahetuses kostja ei avaldanud, et kasutab lepingu sõlmimisel tüüptingimusi. Lepingueelses kirjavahetuses puudus ka mistahes viide tüüptingimustega tutvumise võimalusele. Hagejale ei ole kostja poolt tüüptingimuste kasutamine ja nende sisu teada, mistõttu ei muutunud võimalikud tüüptingimused lepingu osaks. 2 (11)
2-16-104238
7.22.12.2015 kirjaga 1.4-12/97 teatas kostja kavatsusest tagastada hageja ettemaksust 504 eurot. Kostja tegi hagejale kreeditarve nr 503 ja kandis 30.12.2015 hagejale üle 504 eurot. 27.01.2016 teatas hageja kostjale, et tasaarvestas ettemaksu tagastamise nõude 600 euro ulatuses kostjal 21.12.2015 hagejale müüdud piletite eest tasumise nõudega ning esitas ettemaksu tagastamise nõude summas 1 296 eurot. Kostja vastas hageja kirjale ootamatult seisukohaga selles, et pooled olevat sõlminud müügilepingu ning kostja ei olevat müügilepingut rikkunud. Hageja ei saa kirjas toodud põhjendustega kuidagi nõustuda, kuivõrd pooled ei ole kunagi avaldanud müügilepingu sõlmimise tahet.
8.Hageja arvetes poolte vaheline suhe põhineb meelelahutusteenuse osutamise lepingul, millele kohaldatakse VÕS töövõtulepingut reguleerivaid sätteid. Lepingupooled ei ole ka peale lepingu sõlmimist (enne lõppemist) käitunud müügilepingu pooltena. Kostja ei ole üheski kirjas vaielnud vastu hageja õigusele saada meelelahutusteenust, so vaadata etendust ega seadnud kahtluse alla kostjal etenduse andmise kohustuse tekkimist.
9.Kostja ei ole kokkulepitud teenuse pakkumiseks teinud mingeid kulutusi, mille tegemise oleks kostja kokku hoidnud juhul, kui hagejaga ei oleks lepingut sõlmitud. Etenduse ettevalmistamisega seotud kulu, sh tööjõukulu kandis kostja samas summas sõltumata hageja lepingust. Kostja etendas jõululavastust “Hansuke ja Greteke” rohkem kui 15.-l korral. Kostjal lasus kohustus anda 21.12.2015 etendus sõltumata hagejaga sõlmitud lepingust.
10.Kostja hoiab ilma õigusliku aluseta enese käes hageja raha. Hageja ei ole kostjalt enne lepingu ülesütlemist mingit teenust saanud, millest lähtuvalt on hagejal ettemaksu tagastamise nõue. Tasu on üleantud tulevikusoorituse katteks. VÕS § 195 lg 1 ja 2 järgi vabastab lepingu ülesütlemine lepingu pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja on kostjale raha üle andnud ettemaksuna lepingu lõpetamisele järgneval ajal toimuma pidanud soorituse eest. Ettemaksu üleandmisest tekib lepingu ülesütlemise korral tagastamisvõlasuhe, mis täidetakse lepingust taganemise reeglite järgi. VÕS § 188 lg 1 järgi vabaneb lepingu pool lepingust taganemise korral lepingu täitmise kohustusest.
11.Hageja palus vastavalt VÕS §-st 3 p 1, 9 lg 1, 29, 101 lg 1 p 4, p 6, 113 lg 1, 139 lg 1, 188 lg 1, 195 lg 1, lg 2, 635 ja 655 mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 348.97 eurot, sh 1 296 aluseta saadu tagastamiseks ja 52.97 eurot 03.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintresside katteks, viivis seadusjärgses määras täitmata põhikohustuse summast alates 04..05.2016 kuni kohustuse täitmiseni ning menetluskulud.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.25. mail 2016 esitatud vastuses kostja teatas, et pooled sõlmisid oktoobris 2015 lepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale 405 teatripiletit lasteetendusele „Hansuke ja Greteke“ toimumisajaga 21.12.2015 algusega kell 11:00 Rakvere Teatris. Hagejal oli plaanis vastavad teatripiletid lastele ja lastevanemale paketi raames kallimalt edasi müüa. Kostja tuli hagejale vastu ning oli nõus hageja jaoks soodsamate müügitingimustega. Hageja pidi tasuma 12 eurot iga pileti eest kahes osas - 200 pileti eest 2 400 eurot 02.11.2015 ning ülejäänud 205 pileti eest 2 460 eurot hiljemalt etenduse toimumise päeval. 15.10.2015 allkirjastas hageja juhatuse liige ka garantiikirja nr 1-2/1999, milles kinnitas poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud tingimusi ning tasumiskohustust. Kostja esitas hagejale arve nr 372 summas 2 400 eurot ning hageja tasus 02.11.2015 lepingujärgselt 2 400 eurot 200 teatripileti eest. 3 (11)
2-16-104238 Seega täitis hageja osaliselt lepingust tuleneva kohustuse ning omandas 200 teatripiletit, tasudes selle eest 2 400 eurot.
13.Kostja teatrisaal mahutab 411 kohta, millest kostja müüb klientidele 405 kohta ning ülejäänud 6 kohta jäävad alati teatri töötajatele, kes teenindavad etendust ja tagavad korra saalis. Seega on põhjendamatud hageja väited, justkui kostjal oli 21.11.2015 etendusele andmise kohustus tekkinud juba 11 isiku ees. Kostja müüs hagejale 21.12.2015 etendusele terve saali jagu pileteid ehk 405 piletit.
14.Novembris 2015 väitis hageja, et tal ei ole võimalik juba soetatud teatripileteid lastele ning lapsevanematele edasi müüa ning seetõttu soovib hageja tasutud summat 2 400 eurot tagasi saada. Kostja selgitas hagejale, et juba soetatud pileteid ei ole võimalik kostjal tagasi osta, mistõttu ei kuulu hageja poolt tasutud summa 2 400 eurot tagastamisele. Ka kostja kodulehel oleva piletiinfo kohaselt ei kuulu soetatud teatripiletid tagastamisele. Samuti on kõikidel teatripiletitel viidatud, et juba soetatud piletid ei kuulu tagastamisele. Hagejale vastu tulles pakkus kostja välja, et seni tasumata piletid (205 tk) võib kostja panna vabamüüki, et vähendada potentsiaalselt realiseerimata teatripiletitest hagejale tekkivat kahju. Samal eesmärgil oli kostja nõus aitama hagejal müüa juba soetatud teatripileteid (200 tk) nii palju kui võimalik. Viimaseks tegevuseks puudus kostjal igasugune kohustus, kuivõrd tegemist oli hagejale kuuluvate piletitega.
15.19.11.2015 saatis hageja esindaja kostjale lepingu ülesütlemise teate ning samuti esitas ka ettemaksu tagastamise nõude. Hageja ei viidanud selles mitte ühelegi kostjapoolsele lepingurikkumisele. Seda poleks hageja saanud ka teha, kuivõrd kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Kostja vastas sellele omapoolse kirjaga 23.11.2015, mille kohaselt kostja ei nõustunud hagejale tagastama juba tasutud teatripiletite maksumust summas 2 400 eurot.
16.02.12.2015 teavitas hageja e-kirjaga üle, et juba soetatud 205-st piletist on hageja edasi müünud 50 piletit ning kavatseb veel ülejäänud 150 piletit edasi müüa. 21.12.2015 seisuga selgus, et hageja poolt volitatud isik M R võttis kassast välja 50 teatripiletit eesmärgiga minna grupiga etendust vaatama. Samuti õnnestus kostjal hageja poolt soetatud 200-st teatripiletist 36 piletit maksumusega 14 eurot/pilet maha müüa. Selle tulemusena kandis kostja hagejale 30.12.2015 tagasi 504 eurot maha müüdud 36 teatripileti eest. Hagejale kuuluvast 200-st teatripiletist jäi järgi seega 114 piletit, mida ei võtnud hageja kassast välja, samuti ei õnnestunud ka kostjal neid hageja eest maha müüa.
17.Hageja on arvamusel, et pooled ei ole sõlminud teatripiletite müügiks töövõtulepingut VÕS § 635 lg 1 mõttes, vaid poolte vahel on sõlmitud VÕS § 208 lg 1 sätestatud müügileping teatripiletite müümiseks. Müügileping sõlmiti hiljemalt 15.10.2015 müügileping ehk ajal, mil hageja saatis kostjale piletite soetamist kinnitava garantiikirja. Müügilepingu esemeks olid 405 teatripiletit, millest iga pilet eraldiseisvalt andis hagejale ja/või kolmandale isikule õiguse näha konkreetset etendust 21.12.2015 Rakvere Teatris algusega kell 11:00. Sellise õiguse annab isikule tema valduses olev teatripilet. Ilma teatripiletita isikut saali ei lubata. Etendus ei oleks ära jäänud seetõttu, et hageja ei soovi näiteks teatud arvu pileteid. Isegi kui leida, et printsiibis üksikisiku ja teatri vahel võiks teatripileti soetamine olla käsitletav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes (mida kostja ei mööna ühelgi juhul), siis tuleb sellist olukorda eristada sellest, kui teatripiletite soetaja on juriidiline isik, kes ise ei soovi etendust näha ning kelle ainus eesmärk on soetada teatripiletid selleks, et need kolmandatele isikutele (kasumiga) edasi müüa. Hageja ei soovinud ise etendust näha, seega ei saanud hageja eesmärgiks olla 4 (11)
2-16-104238 ka meelelahutusteenuse saamine (VÕS § 29 lg 5 punktid 1 ja 4), mis võiks justkui viidata töövõtulepingule.
18.Kostja arvates hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja ei ole lepingust taganemise avalduses viidanud mitte ühelegi kostjapoolsele rikkumisele, mistõttu hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja on selgelt väljendanud oma käitumisega, et esimesed 200 teatripiletit, mille eest hageja kostjale ka tasus, kuulusid hagejale ning hageja soovis need kolmandatele isikutele edasi müüa.
19.Juhul kui kohus leiab, et poolte vaheline võlasuhe on töövõtuleping, on hageja nõue ka sellisel juhul õiguslikult põhjendamatu, kuna kostjal säilis hageja vastu tasunõue müüdud teatripiletite eest. Tegemist on kostja alternatiivse seisukohaga. VÕS § 655 lg 1 alusel lepingu ülesütlemise tagajärjel säilib kostjal endiselt piletite eest tasunõue hageja vastu. Hagejapoolse lepingu ülesütlemisega ei vabane hageja kostjale tasu maksmise kohustusest. Säte kaitseb töövõtjat olukorras, kus töövõtja oli arvestanud töö tegemise ja selle eest tasu saamisega, mida ta tellijast tuleneval põhjusel aga ei saaks enam.
VASTUHAGI
20.Koos vastusega hagile esitas kostja ka vastuhagi VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõudes. Vastuhagi kohaselt hageja lepingujärgne kohustus oli soetada kostjalt 405 teatripiletit. Hageja soetas 200 piletit, kuid ülejäänud 205 pileti eest hageja kokkulepitud summat 2 460 eurot ei tasunud. 11.11.2015 e-kirjas leppisid pooled kokku, et seni tasumata piletid (205 tk) paneb kostja vabamüüki ning arvestab sealt saadud tulu hageja rahalisest kohustusest maha. Kostja suutis vabamüügis olevast 205-st piletist maha müüa enamiku piletitest, kuid suur osa pileteid oli hageja sunnitud müüma odavamalt kui 12 eurot. Kostja müüs 100 piletit hinnaga 14 eurot (1400), 30 piletit hinnaga 10 eurot (300), 64 piletit hinnaga 7 eurot (448), 8 piletit hinnaga 3 eurot (24), ning 3 piletit ei õnnestunud kostjal müüa. Vabamüügis olevatest teatripiletitest sai kostja kokku 2 172 eurot, mis on 288 eurot vähem, kui lepingujärgselt hageja kostjale kandma pidi.
21.Kui hageja ei oleks omapoolset kohustust rikkunud 205 pileti eest tasumisel, oleks kostja pidanud saama 205 pileti eest 2 460 eurot (12 eurot x 205). Seega tekkis kostjale kahju vabamüüki padud piletitest 288 eurot. Kahju suuruse tõendamiseks esitas kostja ka etenduse müügi kokkuvõtte, millest nähtub, et etenduse toimumise päeval realiseeriti 411-st teatripiletist (sh saalitöötajad) 290 piletit. Etenduse müügi kokkuvõte arvestab üksnes neid pileteid, mis tegelikult realiseeriti ning mille alusel isikud sisenesid saali. Seetõttu nähtub sellest kokkuvõttest vabamüüki pandud piletite arv (205 tk) üksnes osaliselt, kuna näiteks 3 piletit jäigi müümata.
22.Kostja palus vastavalt VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, lg 4, rahuldada tema vastuhagi hageja vastu ja välja mõista hagejalt (vastuhagis kostjalt) kostja (vastuhagis vastuhageja) kasuks kahju summas 288 eurot. Kuna kostja esitas kahju nõude hagejale 01.02.2016, siis muutus kostja nõue sissenõutavaks 01.02.2016. Vastuhagi esitamise (25.05.2016) seisuga on hageja olnud viivituses 115 päeva, mille eest nõuab kostja viivise väljamõistmist summas 7.28 eurot. Samuti nõuab kostja viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määrauas.
5 (11)
2-16-104238
HAGEJA VASTUVÄITEID VASTUHAGILE
23.27. juunil 2016 esitatud vastuses vastuhagis kostja ei tunnistanud vastuhagi. Vastuse kohaselt vastuhagi on esitatud kahju hüvitamise nõudes. VÕS § 115 tulenevalt kahju hüvitamise nõude eelduseks on võlgnikul võlausaldaja ees kohustuse olemasolu. Vastuhagist ei selgu, millise kohustuse väidetaval rikkumisel kahju hüvitamise nõue põhineb. Teenuse osutajal puudub õigus kohustada teisi isikuid oma teenust tarbima ja hagejal puudus kohustus osta välja kostjalt tellitud pileteid. Hageja kasutas VÕS § 655 tellijale ettenähtud õigust ja ütles tahteavaldusega lepingu üles. Seadusel põhineva õiguse realiseerimist ei saa hinnata kohustuse rikkumisena.
24.Lepingu lõppemise ajaks ei olnud hageja kostjalt mingit teenust saanud ja kostjal puudus VÕS § 637 lg 3 tähenduses tasunõue ning tellijal tasu maksmise kohustus. VÕS § 655 lg 1 järgi on teenuse osutajal lepingu ülesütlemise korral õigus kokkulepitud tasule üksnes juhul, kui tal puudub võimalus oma tööjõu teistsuguse kasutamisega mõistlikult tulu saada. Kostja kasutas võimalust saada sama teenuse osutamisest muul viisil tulu juba enne hagejaga sõlmitud lepingu lõppemist. Piletimaailma portaali 18.11.2015 väljatrükist nähtub, et hageja kasuks broneeritud piletid on vabamüügis (kallimalt kui hagejaga kokkulepitud hind) ning neist suur osa oli juba enne hagejaga sõlmitud lepingu lõppemist müüdud.
25.Hagejaga lepingu sõlmimise ajaks oli 21.12.2015 etendusele juba müüdud 6 piletit. Kostja pakkus hageajale 405 piletit. Rakvere Teatrimaja suures saalis on 416 kohta (saalis 287 ja rõdul 129), sh 411 külastajakohta. Kostja väide selles, et mõned kohad on püsivalt broneeritud teatri töötajatele, võib iseenesest olla õige. Siiski pole tõenäoline, et teater välistab iga etenduse piletimüügist 5 istekohta. Hageja ei ole lepingu sõlmimisega põhjustanud kostjale spetsiifilist kulu, mida kostja ei oleks ilma hagejaga lepingut sõlmimata kandnud.
26.Pooled ei ole sõlminud müügilepingut. Väide hageja huvist teenida piletite edasimüügist tulu, ei ole õige. Hageja huvi oli korraldada integratsiooniprogrammi raames lastele jõuluüritus. Järgides kostja mõttekäiku tekiks igal juhtumil, kui keegi ostab etendusele mitu piletit, vähemalt kaks erilaadset suhet. Pileti ostjaga müügilepingul põhinev suhe ja tema kaaslas(t)ega meelelahutusteenuse osutamise lepingul põhinev suhe. Mistahes etendusele piletite müümisega võtab meelelahutusteenuse osutaja enesele kohustuse osutada väljakuulutatud meelelahutus-teenust pileti esitava(te) isiku(te) ees. Lepingulise suhte tähenduses on lepingu täitmise nõudeõigus teenuse osutaja vastu nii pileti ostjal kui kolmandal isikul (pileti valdajal).
29.Kostjal ei ole hageja suhtes ka müügilepingu olemasolul VÕS §-st 115 lg 1 ettenähtud nõuet tekkinud, sellisel juhul on kahju hüvitamise nõue hoopis hagejal. Väidetavat müügieset (pileteid) kostja hagejale üle andnud ei ole, valdava osa hagejale müüdud piletitest müüs kostja kolmandatele isikutele omal äranägemisel valitud ajal ja hinnaga. Sellega põhjustas müüja lepingu täitmise võimatuse ostja suhtes. Sellises olukorras puudub võlgnikust müüjal ostja vastu ostuhinna tasumise (kohustuse täitmise) nõue. Seega langeb ära VÕS §-s 115 lg 1 ettenähtud esimene alternatiiv, so kahju hüvitamise nõude esitamine koos kohustuse täitmise nõudega.
27.Kostja ei ole hagejalt lepingu täitmist nõudnud. Eeldusel, et hagejal siiski oli ostjana lepingu täitmise kohustus, mida hageja rikkus, pidanuks kostja andma hagejale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja. VÕS § 115 lg 1 rakendamise eeldused ei ole hageja suhtes täidetud.
6 (11)
2-16-104238
28.Vastuhagist jääb selgusetuks, millistel kaalutlustel ei pannud kostja alates 20.11.2015 vabanenud pileteid müüki või tegi seda osaliselt. Hageja poolt 19.11.2015 lepingu ülesütlemisest oli kostja õigustatud omal äranägemisel valitud ajal ja viisil müüma kõiki väljakuulutatud etenduse pileteid. Vastuhagi põhistustest ja ka kostja käitumisest on ilmne, et kostja müüs kõnesoleva etenduse pileteid vaid osaliselt. Hagejal ei lasu vastutust kostja ennast kahjustavate valikute eest. Hageja hinnangul ei ole kostjal kahju tekkinud. Kostja keskmine külastatavus statsionaaris oli 2014. aastal 152 külastajat etenduse kohta (36 877 : 243), mis annab saali täituvuseks 65%. Kostja on vastuhagis väitnud, et 21.12. 2015 etendusele müüdi 290 piletit, mis annab saali täituvuseks 70,6% ja ületab sellega mitme protsendipunkti võrra keskmise külastatavuse taseme. Rakvere teatri piletiga külastusega keskmine maksumus on 8.45 eurot (vt lisa 1). Vastuhagis esitatud andmed piletite müügi kohta on vastuolulised. Vastuhagi arvestuste järgi (p 3.6 ja 3.7) on kostja vabamüügis saanud piletitulu 202 pileti müügist 2 172 eurot, mis on keskmiselt 10.75 eurot ühe külastuse kohta. Vastuhagi p-s 3.8 märgib kostja, et etenduse toimumise päeval realiseeriti 290 piletit; vastuhagi lisana esitatud müügi kokkuvõte erineb p-s 3.6 toodust. Müügi kokkuvõtte järgi sai kostja 290 pileti müügist 3 276 eurot, mis on keskmiselt 11.30 eurot külastuse kohta. Hageja tulu ületas külastuse keskmise maksumuse erinevatel andmetel kas 2.30 euro või 2.85 euro võrra. Eelneva põhjal on ilmne, et vastuhagis näidatud kahju ei ole tekkinud ja kahju hüvitamise nõue on alusetu.
29.Kostja on tegudega kinnitanud kahju puudumist. Väited kahju olemasolust on selges vastuolus asjaoluga, et kostja teatas 22.12.2015 kirjaga 1.4-12/97 kavatsusest tagastada hageja ettemaksust 504 eurot ja kandis 30.12.2015 hagejale üle 504 eurot. Kui kostjal olnuks hageja vastu kahju hüvitamise nõue, olnuks kostja hageja raha enese nõudega tasaarvestanud.
30.Hageja vaidlustab kahju hüvitamise nõude lisaks eeltoodule ka VÕS § 139 lg 1 alusel. Osundatud seaduse järgi vähendatakse nõutavat kahjuhüvitist ulatuses, milles kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Kui osutub õigeks kostja väide selles, et müüki pandi vaid osa 21.12.2015 piletitest, on kahju tekkinud kostja enese valikute tagajärjel. Kostja väidetaval kahjul puudub põhjuslik seos hageja käitumisega.
KOSTJA TÄIENDAVAD VASTUVÄITED
31.Hageja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust tasuda ülejäänud 205 teatripileti eest 2 460 eurot. Kahju hüvitamise üldiste eeldustena täiendava tähtaja andmine hagejale ülejäänud 205 pileti eest summa tasumiseks ei oleks olnud põhjendatud, kuna etendusele eelneval ajal ning sellele järgneval ajal oli hageja järjepidevalt seisukohal, et hagejal puudub igasugune raha maksmise kohustus. Kostja teenis realiseeritud 290 piletist 3 276 eurot. Sellest summast tuleb lahutada hagejale kantud 504 eurot selle eest, et kostja müüs hagejale kuulunud ning juba hageja poolt ka tasutud 36 piletit enne etenduse algust maha summas 504 eurot ning hageja poolt 50 pileti eest eelnevalt tasutud ja etenduse päeval kassast välja võetud piletite summa 600 eurot). Tulemuseks saabki 2 172 eurot (3 276 – 504 – 600) ehk summa, mille kostja sai vabamüüki pandud piletite eest selliselt, et suudeti realiseerida 204 piletit 205-st piletist. Juhul, kui hageja oleks lepingu kohaselt täitnud oma kohustust ning tasunud kostjale ka ülejäänud 205 pileti eest kokkulepitud hinna 2 460 eurot, ei oleks kostja kahju kannatanud 288 euro võrra (2 460 -2 172).
32.Kostjal tekkinud kahju 288 eurot on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga ja kahju 288 eurot oli hageja jaoks ettenähtav. Hageja pidi olema teadlik, et kui hageja keeldub osaliselt teatripiletite 7 (11)
2-16-104238 maksmisest, siis ei pruugi hageja ja kostja eraldiseisvalt või kooskõlastatult maha müüa hagejale kuuluvad, kuid tasumata piletid (205 tk) lepingujärgses summas 2 460 eurot.
33.Hageja lepingu rikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kui hageja oleks täitnud oma lepingulist kohustust ning tasunud hiljemalt etenduse toimumise päeval ehk 21.12.2015 ülejäänud 205 teatripileti eest 2 460 eurot, ei oleks kostja etenduse järgselt kannatanud kahju 288 eurot.
34.Kostja kodulehel olev info piletite müügi ja tagastamise osas, sh tingimus, et pileteid tagasi ei osteta, sai pooltevahelise lepingu osaks.. On üldiselt teada, et tulenevalt teatripiletite ostmise viisist (st võimalus osta kassast, e-maili teel jne) on reeglina igal teatril info piletite kohta, nende ostmise ja tagastamise kohta jne, ja selline info on eranditult teatrite kodulehtedel. Samuti viitab hageja seaduslik esindaja oma 06.11.2015 kell 18:32 e-kirjas, et kas meie broneering on võimalik tühistada üldiste piletimüügi reeglite kohaselt, kus kuu aega enne on võimalus saada tagasi 100% summast? Eelnev näitab, et hageja oli igal juhul teadlik või vähemalt pidi eeldama, et hageja ja kostja vahelisele lepingulisele suhtele kohalduvad kostja üldised piletimüügi reeglid ning nendega on võimalik tutvuda kostja kodulehel.
35.Kostja jäi seisukoha juurde, et lisaks kahju hüvitamise nõudele on tal õigus nõuda 288 eurot esimese alternatiivina lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 alusel. Teise alternatiivina leiab kostja, et kostja õigus jätta endale nii algselt tasutud 200 teatripileti eest 2 400 eurot, millest on lahutatud 600 eurot ja 504 eurot kui ka nõuda kokkulepitud tasu summas, millest kostja jäi hageja tõttu ilma, ehk 288 eurot, tuleneb VÕS § 655 lg-st 1. Juhul, kui kohus peaks leidma, et pooltevaheline leping on töövõtuleping ning hageja on selle kehtivalt üles öelnud, siis säilib kostjal kui töövõtjal kokkulepitud tasunõue igal juhul ka siis, kui tellija ehk hageja on töövõtulepingu üles öelnud. Tasunõude suurus sõltub sellest, kuidas kostjal õnnestus muudmoodi pileteid maha müüa kolmandatele isikutele.
KOHTUISTUNG
36.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses ja hageja vastuses toodu juurde. Ta palus hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata.
37.Kostja esindajad jäid kostja vastuväidete juurde. Nad toetasid vastuhagi, palusid jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
38.Kohus tutvunud hagi ja vastuhagi avaldustega, vastustega hagiavaldustele ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et nii hagi kui ka vastuhagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
39.Hagiavalduse kohaselt 07.10.2015 avaldas hageja kostjale, et soovib korraldada lastele kostja ettevalmistatud jõululavastuse „Hansuke ja Greteke“ külastust ja reserveerida terve saali. Kostjal oli kõige rohkem (405) vabu pääsmeid pakkuda 21.12.2015 toimuvale etendusele. 15.10.2015 andis hageja kostjale garantiikirja, millega garanteeris 21.12.2015 kell 11.00 toimuva etenduse „Hansuke ja Greteke“ 200 pileti välja ostmise hinnaga 12 eurot 2 novembril ning ülejäänud 205 pileti välja ostmise hinnaga samuti 12 eurot hiljemalt etenduse toimumise päeval (I kd, t.lk. 31). Hagiavalduse kohaselt andis hageja garantiikirja lepingu täitmise kinnitamiseks. 16.10.2015 esitas kostja hagejale 200 pileti 8 (11)
2-16-104238 eest arve nr 372 summas 2 400 eurot (I kd, t.lk. 109), mille hageja 02.11.2015 ka tasus ülekandega (I kd, t.lk. 32). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
40.19.11.2015 teatas hageja kostjale kirjalikult, et poolte vahel on sõlmitud meelelahutusteenuse osutamise leping, mille hageja ütleb üles ja nõudis tema poolt tasutud ettemaksu tagastamist.
41.Käesolevas menetluses pooltel ei ole vaidlust nende vahel lepingu sõlmise üle, kuid pooled on erinevatel arvamustel nende vahel sõlmitud lepingu sisu osas. Hageja väidab, et pooled on sõlminud teenuste osutamise (töövõtu) lepingu ning et ta on lepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 alusel üles öelnud. Kostja arvates aga on pooled sõlminud müügilepingu ja et hagejal ei ole õigust lepingust taganeda ega lepingut üles öelda.
42.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, milline on poolte vahel tekkinud õigussuhte olemus; kas hagejal oli õigus leping öelda ning kas ülesütlemine on kehtiv; kui jah, kas ja millises ulatuses on hagejal tekkinud nõudeõigus kostja vastu. Samuti analüüsib kohus, kas lepingu ülesütlemine tekitas kostjale kahju ning kas ja millises ulatuses kostjal on tekkinud nõudeõigus hageja vastu.
43.Müügilepingu mõiste on sätestatud VÕS § 208, mille lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidluse all ei ole hagiavalduse alguses toodud asjaolu, et 2015.a sügisel avaldas kostja erinevates infokanalites reklaami selles, et on etendamiseks ette valmistanud jõululavastuse “Hansuke ja Greteke”. Kohus leiab, et kostja poolt ettevalmistatud jõululavastus ei olnud asi ning kostjal ei oleks ka olnud võimalik selle omandi üleminekut hagejale võimalikuks teha. Seega ei saanud pooled ka müügilepingut sõlmida. Kohus leiab, et kostja on avaldanud reklaami tema poolt ettevalmistatud teenuse, s.o pakutava meelelahutuse kohta ja tegelikult pooled on sõlminud teenuse osutamise lepingu. VÕS § 635 sätestab töövõtulepingu mõistet, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeltoodust järeldab kohust, et poolte vahel sõlmitud leping on rohkem sarnane töövõtulepinguga.
44.Õiged on hageja väited, et VÕS § 655 tulenevalt on tal kui tellijal õigus leping üles öelda. VÕS § 655 lg 1 ls 1 tulenevalt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kuna leping on hageja poolt 19.11.2015 üles öeldud, siis ka pooltevaheline võlasuhe VÕS § 186 p 6 alusel lõppes hiljemalt 23.11.2015, mil kostja ülesütlemise avaldusele kirjalikult vastas. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et ülesütlemine ei ole kehtiv.
45.Eeltoodu aga ei tähenda, et sellest tulenevalt tekkis hagejal nõudeõigus kostja vastu ettemaksu tagastamiseks. VÕS § 655 lg 1 ls 2 alusel, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 tulenevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Asjas ei ole väidetud, et hageja ütles lepingu üles kostja 9 (11)
2-16-104238 poolt lepingu rikkumise tõttu. Seega ei vabane hageja kokkulepitud tasu maksmise kohustusest. Kuna käesolevas vaidluses nõuab hageja ettemaksu tagastamist, siis saaks hageja tagasi nõuda üksnes ettemaksu see osa, millest on maha arvatud see, mille kostja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja vastuse ja vastuhagi kohaselt hageja poolt ette tasutud 200 piletist õnnestus kostjal viimasel hetkel maha müüa 36 piletit hinnaga 14 eurot pilet (kokku 504 eurot) ning 50 piletit võttis hageja esindaja kassast välja. Seega hagejast tingituna on jäänud realiseerimata 114 piletit kokkulepitud hinnaga 12 eurot/pilet, kokku summas 1 368 eurot. Kohus ei nõustu hageja väidetega VÕS § 188 lg 1 ja § 195 lg 1, lg 2 alusel lepingu ülesütlemise tõttu lepingust tulenevate kohustuste täitmisest vabanemise kohta. Kohtu arvates VÕS § 655 lg 1 on erisätte VÕS § 188 lg 1 ja § 195 lg 1, lg 2 suhtes, mis ei võta kostjalt õigust saada kokkulepitud tasu olukorras, kus lepingut ei oldud üles töövõtja poolt lepingu rikkumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
46.Kostja vastuhagi on esitatud põhjendustel, et ülejäänud 205 piletist, mille eest hageja ei tasunud, õnnestus kostjal müüja 202 piletit kokku hinnaga 2 172 eurot, s.h 100 piletit hinnaga 14 eurot (100 x 14 = 1 400), 30 piletit hinnaga 10 eurot (30 x 10 = 300), 64 piletit hinnaga 7 eurot (64 x 7 = 448), 8 piletit hinnaga 3 eurot (3 x 8 = 24). 3 piletit ei õnnestunud tal müüa. Kostja väidab, et tal oli õigus saada hagejalt 205 pileti eest kokku 2 460 eurot, mida pidi hageja 15.10.2015 garantiikirjast tulenevalt kostjale tasuma hiljemalt 21.12.2015. Samuti väidab vastuhageja, et hageja poolt lepingu ülesütlemise tõttu on vastuhageja kandnud kahju 288 eurot (2 460 – 2 712). Kohus nõustub vastuhagejaga, et VÕS § 115 lg 1 annab küll võimaluse kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kuid ka sellise nõude esitamisel peab kahju tekkimise fakti ja kahju suurust tõendama hageja. Vastuhageja on küll esitanud vastuhagis ja ka oma 20.07.2016 vastuses kahju arvestused, kuid vastuhageja hageja vastuväidetele vaatamata, ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid, milledest saaks kontrollida vastuhageja väiteid kahju kohta. Vastuhageja sellekohane ainus tõend, esituse müügi kokkuvõte (vastuhagi lisa 7, I kd t.lk. 116), on esitatud Piletimaailma tabelina ja on allkirjastamata. Asjas on esitamata dokumentaalsed tõendid 21.12.2015 kell 11.00 toimunud etendusega seoses tegelikult laekunud rahaliste vahendite kohta. Lisaks vastuhageja käitumine käesolevas menetluses on vastuolus tema käitumisega enne hagi esitamist. Nimelt pooled on teatanud, et 30.12.2015, s.o pärast etenduse toimumist, tagastas kostja hagejale ettemaksust 504 eurot, mis on kostja poolt esimesest 200 piletist hinnaga 14 eurot müüdud 36 pileti hind. Kuna 504 eurot hagejale tagastamise ajaks oli etendus juba toimunud, siis oli kostjal teada ka väidetavalt temale kahju tekkimine. Seega nõustub kohus hagejaga, et vastuhagejal ei ole kahju tekkinud, vastasel juhul oleks ta tekkinud kahju tagastatava ettemaksuga tasaarvestanud. Kahju tõendamata jätmise tõttu jätab kohus ka vastuhagi rahuldamata.
47.Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas vaidluses on hagi hinnaks hagis 1 453.30 eurot ja vastuhagis 318.46 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel sama lõike punkti 9 alusel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi ja vastuhagi rahuldamata jätmist rohkem põhistada ning märgib, et menetlusosalistel ei ole õigust taotleda otsuse täiendamist (vt Riigikohtu 27.05.2014 määruse 3-2-1-43-14 p 10, p 13).
10 (11)
2-16-104238 Menetluskulud
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna nii hagi kui ka vastuhagi jäetakse rahuldamata, arvestades, et nii hagi kui vastuhagi esitamine on tingitud mõlemast põllest, jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda.
49.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2017 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. detsembri 2016. a otsus vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega vastuhagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
2.3.Mõista MTÜ-lt Integratsiooni ABC välja 325,18 eurot SA Rakvere Teatrimaja kasuks ja põhinõudelt 288 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. 09.2017 kuni põhinõude 288 eurot täieliku täitmiseni.
2.4.Jätta menetluskulud maakohtus hageja kanda.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Rahuldada vastuapellatsioonkaebus.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud MTÜ Integratsiooni ABC kanda. Kõikide kohtuastmete menetluskulud määratakse kindlaks maakohtus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Riigikohtu 11.12.2017 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Mittetulundusühing INTEGRATSIOONI ABC kanda. 20.12.2016 kohtuotsus 2-16-104238 jõustus osaliselt 11. detsembril 2017. a Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent 11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.