Kohtuasja number
2-06-24021
Otsuse kuupäev
10.jaanuar 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AS P (reg.kood XXX, XXX) hagi OÜ A(reg.kood XXX, XXX) vastu võla tasumise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
11.detsember 2007
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja adv. Triin Biesinger-Jussmann
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt AAS P kasuks 14 416 EEK (neliteist tuhat nelisada kuusteist krooni). Menetluskulud jätta kostja OÜ A kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue 20.oktoobril 2005 müüs hageja AS P kostjale OÜ-le A mahutigaasi 1250 kg arve-veokirja nr 1455 alusel. Kaup on kätte saadud. Arve kohaselt oli selle tasumise tähtpäev 03.11.2005. Arves leppisid pooled kokku ka viivises 0,1 % tasumata summalt päevas. Tähtpäevaks kostja arvet ei tasunud. Pretensiooni kauba kvaliteedi kohta ei esitanud. Ostuhinna tasumise nõudele kostja ei reageerinud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Seisuga 01.jaanuar 2006 moodustab kostja põhivõlg hageja ees 13 250 krooni ning viivisevõlg 5 604,75 krooni.
Kohtuistungil palus hageja kohtul kohaldada TsMS 367 sätteid ning välja mõista kostjalt viivis ka sel juhul kui kohus leiab, et viivise nõue ei ole põhjendatud alates 04.11.2005. Käesolevaks ajaks on kostja viivise suurus 10 149.50 krooni. Kostja vastuväited Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamisest oli teadlik. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tema ei ole õige kostja. Kaup on vastu võetud aadressil XXX, oletatavalt AS E töötaja poolt. Arvet nimetatud kauba eest ei ole kostjale esitatud. Alles pärast kohtumääruse saabumist 22.septembril 2006 saatis AS P kostjale ka saldokinnituse, mis jäi kinnitamata. Kuna kostja ei ole mahutigaasi tellinud, seda vastu võtnud ega tarbinud, on hageja nõue kostja vastu alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel oli 04.10.2005 sõlmitud töövõtuleping nr XXX, mille kohaselt AS P varustab komplektselt gaasikütteseadmetega ja vedelgaasiga gaasikütte tarbeks. Kostjal oli omakorda sõlmitud leping AS-ga E pesu pesemiseks, mis kohtule esitatud e-kirjadest tulenevalt lõpetati detsembris 2005. Arve-veokirja kohaselt on AS P 20.oktoobril 2005 tarninud OÜ-le A mahutigaasi 1250 kg, maksumusega 13 250 krooni. Kaup on sihtkohas vastu võetud. AS E kirjast (t.lk 69) nähtub, et saadud gaas kulutati OÜ A katsepartiide pesu pesemiseks. Kirjas on viidatud ka sellele, et gaasi eest tasumise kohustus oli OÜ-l A, mida kinnitas kostja esindaja nõupidamisel 20.12.2005. Samas ei oma antud asjas tähtsust see, millised olid kostja ja AS E vahel sõlmitud lepingus nende omavahelised õigused ja kohustused. AS P nõue tuleneb hageja ja kostja vahelisest lepingust. Hagejal ja AS-l E lepinguline suhe puudus. Kätte saadud ning ära tarvitatud gaasi eest on jäetud hagejale tasumata, mistõttu tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 1 on hagejal nõue kostja vastu põhivõla osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist alates 04.11.2005 kuni 01.01.2007 0,1 % päevas tähtaegselt tasumata summalt, kokku 5 604,75 krooni. Lähtuvalt kostja arvamusest, et ta ei ole hagejalt arvet saatnud, leiab kohus, et viivise nõude õigus tekkis hagejal ajast, mil rahaline kohustus muutus sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostjale oleks arve gaasi tarnimise eest 20.10.2005 saadetud. Seega ei olnud kostjal võimalik oma kohustust ka arvel näidatud kuupäevaks täita, mistõttu on põhjendamata kostjalt viiviseid nõuda alates 04.11.2005. Arve on kostja kätte saanud kohtudokumentidega 22.septembril 2006, mida on kostja ise kinnitanud ning selle kohta on kohtutoimikus ka kostja esindaja allkiri.
Arve tasumiseks on kostjale antud tähtaeg 13 päeva, sellest tulenevalt on põhjendatud arvestada kostjalt viivist alates 06.oktoobrist 2006. Seega viivis ajavahemikul 06.10.2006 – 01.01.2007, so 88 päeva eest moodustab 1 166 krooni (0,1 % 13 250-st = 13,25 krooni päevas; 88 x 13,25). Eelnevast lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 14 416 krooni, millest 13 250 krooni on põhivõlg ja 1 166 krooni viivis. Kohtul puudub alus antud hagi puhul kohaldada TsMS § 367 sätteid. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ei ole kohtule viivise nõuet TsMS § 367 kohaselt esitanud. Hageja on esitanud viivise nõude kindlas summas konkreetse perioodi eest. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud jäävad kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.