Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad Hageja esitas 15.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx 419.59 euro saamiseks. Kohus tegi 26.10.2016 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 28.11.2016 vastuväite. Pärnu Maakohtu 21.11.2016 määrusega anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.12.2016 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohtule 16.01.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt moodustati 09.01.2001 vastavalt korteriomanike otsusele korteriühistu Xxxx, mis teostab elamu haldamise, majandamise ning hooldustöid ja vahendab kommunaalteenuste osutamist antud elamu elanikele, samuti arvestab ja võtab korteriomanikelt vastu vastavaid makseid. Korteriomanik on kohustatud tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. 16.05.2004 toimunud Korteriühistu Xxxx üldkoosolekul kinnitatud põhikirja p 6 kohaselt kannavad elamu majandamise ja hooldamise kulusid korteriühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu kodukorra p 2.9 alusel on korteriomanik kohustatud tasuma maksed korteriühistu pangaarvele 10 päeva jooksul teate saamisest. Kodukorra p 4.7 tulenevalt kaetakse korterivaldaja võlgnevuse korral maja sihtmaksete maksmisel esmajärjekorras võlgnevus külma vee, prügiveo ja lõpuks põhihooldustasu osas. Kostja ei ole täitnud seadusest ja korteriühistu põhikirjast ning kodukorrast tulenevat kohustust tasuda elamu majandamise ja hooldamise kulud 10 päeva jooksul arvates vastava arve saamisest. Seisuga 31.12.2016 moodustavad kostja tasumata summad kokku 657.90 eurot. Põhivõlg on kujunenud järgmiselt:

2-16-124204

Lisaks põhinõudele on hageja tasumata summadelt arvestanud viivist 0,07% maksmata summalt päevas. Kostja viivisevõlgnevus moodustab kokku 43.01 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 657.90 eurot ja viivise 43.01 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

II Kostja vastuväited Kostja on oma vastuses märkinud, et vastuväited reaalse eluasemekulude võlgnevuse kohta puuduvad ja ta tunnistab neid. Samas on kostja märkinud, et esitatud materjalidest väljakooruv reaalne võlgnevus jääb talle segaseks. Lisaks on kostja esitanud vastuväited seoses sellega, et osad korteriühistu liikmed, kellel pole võimalik korteriühistu üldkoosolekutel osaleda, volitavad ainult ühte ja sama isikut, kes on oma arvamuse ja hääletamise kujundanud ainult oma siseveendumuse alusel. Eelmine korteriühistu juhatuse esimees tagandas ennast, kui selgus liigne ülekohus korter 3 (omanik kostja) suhtes, kui toimus keldri koristuse kulude jagamine. Kuna kostja vastus oli ebaselge selles, kas kostja tunnistab kogu hageja esitatud nõuet või tunnistab ta seda üksnes osaliselt, siis jättis kohus kostja vastuse 26.05.2017 määrusega käiguta ja palus kostjal antud asjaolusid täpsustada. Kostjale on kohtu 26.05.2017 määrus kätte toimetatud TsMS § 314 lg 1 alusel. Kostja oma selget seisukohta kohtule esitanud ei ole.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-16-124204 Hageja palub kostjalt välja mõista arvete nr 1603-08, 1603-09, 1603-10 ja 1603-11 tasumata jätmisest tekkinud kommunaalteenuste võlgnevuse 657.90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 43.01 eurot. Kohtule esitatud arvetest nr 1603-8, 1603-9, 1603-10 ja 1603-11 nähtuvalt moodustavad kostja põhivõla võlgnevused haldusteenuse, raamatupidamisteenuse, remondifondi, prügiveo, üldelektri, vee, prahi väljaveo, riigilõivu ja menetluskulude ning muru niitmise eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on korteriühistu Xxxxliige ning talle kuulub korter aadressil Tallinn, Xxxx-3. Korteriühistu Xxxx põhikirja (tl 39 – 40) punkti 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Korteriühistu Xxxx kodukorra (tl 69) punkti 2.9 kohaselt on korteriomanikud kohustatud tasuma maksed ühistu pangaarvele 10 päeva jooksul teate saamisest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenev kohustus tasuda hagejale osutatud kommunaalteenuste eest. Vaidlus puudub ka selle üle, et hageja on esitanud kostjale arved nr 1603-08, 1603-09, 160310 ja 1603-11. Kostja ei ole kohtule esitatud vastuses märkinud ega tõendanud, et ta on kõnealused arved tasunud. Seega puudub poolte vahel vaidlus ka selle üle, et kõnealused arved on kostja poolt tasumata. Arvest nr 1603-08 (tl 70) nähtub, et nimetatud arve summas 586.37 eurot on kostjale esitatud haldusteenuse, raamatupidamisteenuse, remondifondi, prügiveo, üldelektri, vee, keldrist prahi väljaveo ja riigilõivu ning menetluskulude eest tsiviilasjas nr 2-16-112297. Hagiavalduse kohaselt on kostja kõnealuse arve osaliselt tasunud, kuid on jätnud tasumata 392.41 eurot. Hageja on selgitanud, et arvel kajastatud prahi väljavedu keldrist oli vajalik seoses Päästeameti märkusega keldris asuvate tuleohtlike materjalidega ja nõudega need eemaldada. Nimetatud materjalid kuulusid kostjale. Hageja andis kostjale võimaluse korraldada ise jäätmete äravedu keldrist, kuid kostja seda ei teinud. 28.06.2016 toimunud erakorralise üldkoosoleku protokollist (tl 102 – 103) nähtuvalt otsustati, et korteriühistu juhatus tellib teenuse keldri ja keskmise trepikoja korrastamiseks ning prahi äraveoks ja esitab arve tööde eest kostjale. Kostja vastavat üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole. Arvel kajastatud riigilõivu ja menetluskulude osas on hageja selgitanud, et tegemist on Pärnu Maakohtu 08.08.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 216-112297 kostjalt väljamõistetud riigilõivuga summas 45 eurot ja menetluskuluga summas 20 eurot, mille hageja lisas kostjale esitatud arvele. Nimetatud maksekäsk on tõendina hagiavaldusele lisatud (tl 100 – 101). Arvelt nr 1603-09 (tl 71) nähtub, et nimetatud arve summas 105.48 eurot on kostjale esitatud haldusteenuse, raamatupidamisteenuse, remondifondi, prügiveo, üldelektri, vee ja muru niitmise eest.

2-16-124204 Arvetelt nr 1603-10 ja 1603-11 (tl 72 – 73) nähtub, et nimetatud arved kokku summas 160.09 eurot (81.93 eurot + 78.78 eurot) on kostjale esitatud haldusteenuse, raamatupidamisteenuse, remondifondi, prügiveo, üldelektri ja vee eest. Kostja ei ole arvetel kajastatud summasid vaidlustanud, vaid on oma vastuses märkinud, et ta tunnistab reaalset võlgnevust eluasemekulude osas. Kostja on märkinud, et talle jääb esitatud materjalidest väljakooruv reaalne võlgnevus arusaamatuks. Kohus on 26.05.2017 määrusega andnud kostjale tähtaja oma seisukoha täpsustamiseks ja selgitamiseks, millises osas ta hageja nõuet tunnistab. Juhul, kui kostja nõuet osaliselt ei tunnista, palus kohus kostjal selgitada ja põhjendada, millist osa nõudest ta ei tunnista. Kostja oma vastust täpsustanud ei ole. Kostja vastuses sisalduvad vastuväited korteriühistu eelmise juhatuse esimehe vahetumise osas ja korteriühistu liikme õiguse osas volituste andmiseks on asjakohatud, kuna käesoleva vaidluse raames lahendab kohus kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmise küsimust. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta on tasunud arvetel nr 1603-08, 1603-09, 1603-10 ja 160311 märgitud teenuste eest, samuti pole kostja arvetel kajastuvaid summasid vaidlustanud ja tal lasub seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevalt nende eest tasumise kohustus, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 657.90 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised 43.01 eurot. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,07% tasumata summalt päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, siis kuulub tulenevalt KÜS § 7 lg 4 rahuldamisele ka hageja viivisenõue, millest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 43.01 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 13.03.2017 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud käesoleva asjaga seonduvalt menetluskulusid kokku summas 775 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 125 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurot ja lepingulise esindaja tasust 600 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutas hageja lepingulise esindaja teenust, mis seisnes nõustamises, hagi ja määruskaebuse koostamises ja esindamises. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt

2-16-124204 välja menetluskulud summas 775 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 775 eurot põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Maakohus on 01.03.2017 määrusega rahuldanud hageja määruskaebuse ja tühistanud Harju Maakohtu 06.02.2017 määruse. Seega on hagejal õigus TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Samuti ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulu summas 600 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nr 96 nähtub, et arve on esitatud tsiviilasjas nr 2-16-124204 nõustamise, hagi ja määruskaebuse koostamise ja esindamise eest. Kohtule 16.01.2017 esitatud hagiavaldusele ja 22.02.2017 esitatud määruskaebusele on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja Xxxx. Nii hagiavalduses kui ka määruskaebuses puuduvad igasugused viited lepingulisele esindajale, samuti pole koos kõnealuste dokumentidega kohtule esitatud esindaja volitusi tõendavat volikirja. Lepingulise esindaja volitusi tõendav volikiri on kohtule esitatud alles 13.03.2017. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud üksnes hageja 04.07.2017 seisukoha kostja vastusele. Kuna kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu lepingulise esindaja seost esitatud hagiavalduse ja määruskaebusega, siis ei pea kohus põhjendatuks kostjalt kõnealuste dokumentide koostamise eest tasu välja mõista. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti tsiviilasja materjalidest nähtuvat lepingulise esindaja töö mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu nõustamise ja esindamise eest käesolevas asjas kostjalt välja mõista 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 325 eurot. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus esitada kohtule taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.