3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx tasuda Xxxx korteriühistule käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-15-14924 jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Xxxx korteriühistu (hageja) esitas 07.10.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse (põhinõue) 2998,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1102,46 eurot ja alates 08.10.2015 viivise põhinõudelt seadusjärgse määraga 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.09.11.2015 loobus hageja hagiavaldusest osaliselt hagis esitatud põhinõude 2998,77 euro osas seoses kostja poolse (põhinõude) tasumisega pärast hagiavalduse esitamist ning palus mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1102,46 eurot.
1.2.Kohus võttis 21.12.2015 määrusega hageja osalise hagist loobumise vastu ning lõpetas tsiviilasjas menetluse hageja hagis kostja vastu põhivõlgnevuse 2998,77 euro väljamõistmiseks. Kohtu menetlusse jäi hageja hagi kostja vastu viivise 1102,46 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas aadressil Xxxxasuva 49,40 m2 korteriomandi omanik ja hageja liige. Korterelamu Xxxx haldamist ja kommunaalteenustega varustamist teostab hageja. Kostja kohustus tasuma temale kuuluva korteriomandi majandamiskulude ja muude maksete eest vastavalt esitatud arvetele. Kostjal on tasumata perioodil detsember 2013 kuni juuli 2015 haldus- ja kommunaalkulude eest kokku 2998,76 eurot. Hageja nõuab korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel arvete tasumisega viivitamise eest viivist 0,07 % päevas alates arvete tasumise tähtajale järgmisest päevast kuni hagiavalduse koostamiseni 07.10.2015 kokku summas 1102,46 eurot.
3.Hageja kinnitab, et sellist kostja väidetud kokkulepet viivisenõudest ja muudest kohtuasjaga seotud kuludest loobumise kohta, ei ole poolte vahel sõlmitud. 25.05.2015 ekirjas selgitab hageja, et ei ole nõus viivisenõudest loobuma, kuna kostja on pikaajaline ja krooniline korteriühistu võlgnik, kes pole oma võlgnevuse likvideerimiseks midagi teinud. Lisaks käesolevale kohtumenetlusele on hageja ka varasemalt pöördunud seoses kostja poolt arvete tasumata jätmise tõttu kohtusse, st hagejal on tulnud kostja vastu oma õiguste kaitseks
2-15-14924 kohtusse pöörduda korduvalt. Korteriühistu ainsaks tuluallikaks on ainult korteriomanike maksed ning kostja suure võlgnevuse tõttu on halvenenud hageja majanduslik olukord. 09.10.2015 e-kirjas on hageja juhatus kostja 07.10.2015 avaldust taaskordselt arutanud ja avaldanud seisukoha viivisenõude loobumise osas, et hageja jääb oma 25.05.2015 vastuses esitatud seisukoha juurde. Kostja on oma kohustust, tasuda hageja poolt esitatud arved tähtaegselt, rikkunud pika perioodi vältel alates 31.12.2012 kuni 16.07.2015, s.o ca 1,5 aastat. Hageja selgitab, et korteriühistu tasub elamu majandamiseks ostetud teenuste/kaupade eest vastavalt teenusepakkuja poolt esitatud arvete alusel. Kostja suure võlgnevuse tõttu on hagejal tekkinud raskusi arvete tasumisega osutatud teenuste eest, mistõttu on teenusepakkujatel õigus nõuda ka hagejalt viiviste tasumist. Seoses kostja poolt arvete tasumata jätmisega, on hageja kohustatud kostja eest antud summad tasuma, see kõik toimub teiste korteriühistu liikmete arvelt. Hageja kohtleb korteriomanikke/liikmeid võrdse kohtlemise printsiibi alusel. Hagejale jääb arusaamatuks, miks peab hageja kostja osas lubama erikohtlemist, s.t hageja kulul tasuta tarbida 1,5 aasta jooksul teenuseid. Kostja on oma vastuses põhinõuet tunnistanud, seega on viivisenõue igati põhjendatud. Kuna kostja tunnistab põhinõuet ja on teadlikult viivitanud oma kohustuste täitmisega juba alates detsembrist 2012 esitatud arvest alates (kuigi on hageja poolt esitatud arved kätte saanud ja hageja poolt vahendatud/osutatud teenust saanud/tarbinud), on hageja seisukohal, et viivisenõue on igati põhjendatud ja kuulub kostja poolt tasumisele. Hageja ei nõustu kostja põhjendusega, et menetluskulud peavad jääma hageja kanda, kuna kostja võttis hagi põhiosa nõudes koheselt õigeks ega ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on pöördunud ka varasemalt kohtusse kostja vastu majandamiskulude võlgnevuse osas juba 2012. a tsiviilasjas nr 2-12-21838. Kuna kostja vabatahtlikult oma kohustust hageja ees ei täitnud, edastas hageja oma nõude kohtutäiturile sissenõudmiseks sundtäitmise korras. Pärast eelpool nimetatud tsiviilasja on kostja uuesti/korduvalt juba pikema perioodi vältel jätnud hageja poolt esitatud arved tasumata. Seega ei jäänud hagejal muud üle, kui pöörduda oma nõude kaitseks uuesti kohtu poole võlgnevuse osas, kuna kostja korduvalt ja pika aja jooksul oma kohustusi vabatahtlikult ei täitnud, millest tulenevalt pidi hageja kandma taas täiendavaid kulusid - menetluskulusid riigilõivu ja esindustasu näol. Algselt esitas hageja hagiavalduses toodud nõude osas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.03.2015 (tsiviilasi nr 2-15-106111). Kostja maksekäsu kiirmenetluses hageja nõuet ei tunnistanud 08.04.2015 esitatud vastuväites, mistõttu anti nõue üle hagimenetlusse. Kahjuks ei olnud hagejal sel hetkel võimalik hagimenetluses jätkata, mistõttu hagi esitati kostja vastu alles 07.10.2015. Hageja oli sunnitud hagiavalduse esitama põhjusel, et kostja ei tunnistanud hageja nõuet. Perioodil aprill kuni oktoober 2015 ei teinud kostja ühtegi makset hagejale, et oma võlgnevust vähendada. Poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet, et põhinõude tasumisel loobub hageja viivisenõudest. Seda kinnitab ka 09.10.2015 juhatuse otsus. Eelpool välja toodud kostja suhtumisest/käitumisest tulenevalt oli hagiavalduse esitamine kostja vastu igati põhjendatud. Hageja oleks kostja vastu kohtusse pöördunud ka ainuüksi viivisenõude osas, kuna kostja on pahatahtlikult jätnud arved väga pika perioodi vältel tasumata. Seega ei ole hageja nõus, et menetluskulud jäävad hageja (hagejal ilmselt ekslikult märgitud kostja) kanda TsMS § 168 lg 6 alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Kostja võttis hagi võla põhiosa nõudes kohe õigeks ning tasus hagejale võla põhiosa 07.10.2015. Kostjat abistav ja perekondlikult lähedalseisev Xxxxleppis 30.09.2015 hageja
2-15-14924 juhatuse esimehe Xxxxkokku, et juhul, kui Xxxxtasub hagejale kostja eest võla põhiosa ühe nädala jooksul, s.o hiljemalt 07.10.2015, siis loobub hageja täielikult viivisenõudest ja muudest kohtuasjaga seotud kuludest (arvestades ühtlasi seda, et kostja tasub kohtutäitur Urmas Tärnole hageja varasema viivisenõude 926 eurot, mille osas tegi kostja pangaülekande 01.10.2015). Seega on poolte vahel sõlmitud suuline leping. Xxxxmaksis vastavalt lepingule 07.10.2015 hagejale kostja eest võla põhiosa katteks 3223,76 eurot, mis hageja raamatupidaja väitel sisaldab kostja jooksvaid majanduskulude makseid ka augustikuu 2015 eest. Antud juhul oli maksedistsiplineeriva iseloomuga viivis ka sisuliselt täitnud oma põhivõla tasumise tagatisfunktsiooni ja põhivõla tasumist abistava rolli. Seega hageja loobumine viivisenõudest oli igati õige, õiglane ja proportsionaalne, sh eriti arvestades hageja poolt kostjale pikaajaliselt tekitatud tõsiseid kannatusi. Kostja esitas hagejale 07.10.2015 avalduse hageja poolt hagist loobumiseks, kuna kostja oli tasunud põhivõla ja hageja loobus viivise- ja muudest kulude nõudest. Kuna kostja võttis sisuliselt hagi võla põhiosa nõudes kohe õigeks, kannab hageja ka TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulud ise, kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Arvestades lepinguga kokkulepitut, ei olnud hagejal mõistlikku põhjust esitada kohtule 07.10.2015 hagi, kuna hageja pidi eeldama, et lepinguga kokkulepitud maksetähtaja viimasel päeval, s.o 07.10.2015, on põhivõla osas kostja poolt ülekanne tulemas.
6.Pooled leppisid (30.09.2015) lähtudes heast usust kokku, et antud kohtuasjas kostja õiglase kohtlemise tagamiseks ning õige ja õiglase kohtulahendi saamiseks, tuleb arvestada järgmisi asjaolusid. Kostja ja tema pereliikmete pikaajaline psüühiline ja füüsiline kiusamine hageja juhatuse liikmete ja tegevdirektori poolt ning selle tõttu kostja tervise ohtlikul määral kahjustumine. Juba antud hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ületas põhinõude summa oluliselt kostja poolt tegelikult tarbitu rahalist väärtust ning hageja ei ole kostjale kahjuks esitanud kõiki korteriga seotud teenuste arveid ning on osa arveid koostatud ebatäpselt ja mitte üheselt mõistetavalt. Eeltoodud põhjusel ei ole kostjal olnud senini võimalust tuua täpselt välja summa, mille osas hageja põhinõue ületab tema poolt tegelikult tarbitu rahalist väärtust. Praegu aga kujuneks eelmärgitud summa väljaselgitamine niivõrd keeruliseks ja ressursikulukaks, et see poleks enam mõistlik (VÕS § 7). Kostja tasub kohtutäitur Urmas Tärnole hageja varasema viivisenõude 926 eurot (pangaülekanne tehtud 01.10.2015). Seega olid 30.09.2015 Xxxxja Xxxxvahel kompromissiläbirääkimised, kus esitati kompromissiettepanek koos kompromissi põhjenduste ja –kaalutlustega ning sõlmiti suuliselt kompromissileping (VÕS § 578). Kostja võlg on nii hageja juhatuse kui ka üldsuse ees ilmselgelt ebaproportsionaalselt ülerõhutatud ja kostja pahatahtlik kiusamine hageja poolt jätkub ka praegusel ajal.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
9.Hageja on esitanud nõude rahalise kohustuse täitmiseks (põhinõue) ning viivise väljamõistmiseks. Põhinõudest on hageja kohtumenetluse käigus loobunud ning kohus on selles osas 21.12.2015 määrusega menetluse lõpetanud. Kohtu menetlusse jäi viivisenõue. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel.
2-15-14924
10.Kostja väidete kohaselt on poolte vahel 30.09.2015 sõlmitud suuliselt kompromissileping, mille kohaselt juhul, kui Xxxxtasub hagejale kostja eest võla põhiosa ühe nädala jooksul, s.o hiljemalt 07.10.2015, siis loobub hageja täielikult viivisenõudest ja muudest kohtuasjaga seotud kuludest. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus hagejale 07.10.2015 võla põhiosa (põhinõue). Samas hageja kinnitab, et sellist kostja väidetud kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pole väitnud, et menetlusosalised oleksid seaduses sätestatud tõendamiskoormise jaotumise korrast kokkuleppega kõrvale kaldunud. Seega tuli kostjal kokkuleppe sõlmimist tõendada.
12.Kohtu hinnangul on tõendamata (hageja poolt vaidlustatud) kostja väide, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe (kompromissileping). Kompromissilepinguks on VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi leping, millega muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingul, nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromissilepingu kui kohustustehingu. Kuivõrd kompromissilepingu oluliseks tunnuseks on vastastikuste järeleandmiste tegemine, siis isegi juhul, kui kompromissilepingu sõlmimisel osalevad rohkem kui kaks isikut, peavad kõik pooled tegema kompromissieseme raames järeleandmisi. Järeleandmise all ei tule siinkohal mõista üksnes nõuetest täielikku või osalist loobumist. See võib seisneda nt võlasuhte või selle puudumise tunnustamises (vt nt Riigikohtu 11.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-08, p 16). VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega ei ole isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust. Kohtu hinnangul ei ole esitatud ja kogutud tõendite põhjal tuvastatav kokkulepe, et juhul, kui Xxxxtasub hagejale kostja eest võla põhiosa ühe nädala jooksul, s.o hiljemalt 07.10.2015, siis loobub hageja täielikult viivisenõudest ja muudest kohtuasjaga seotud kuludest. Hageja on kostja väidetud suulist aktsepti eitanud. Hageja juhatuse liikme ja kostja vande all antud seletused ning tunnistaja Xxxxütlused võlgnevuse osas toimunud (kompromiss)läbirääkimiste kohta on oma sisult olulises osas lahknevad ning puudub objektiivne põhjus ühte tõendiallikat teisele eelistada. Seejuures arvestab kohus ka asjaolu, et kostja on ülekuulatud tunnistaja ämm ning isegi nimetatud isikute ütlused olulises osas ei ühtinud (mh hageja seaduslikule esindajale helistamiste arv, kokkulepitud summa). Samas toetavad hageja väidet suulise aktsepti puudumise kohta 25.05.2015 ja 09.10.2015 e-kirjad, milledest nähtuvad selged seisukohad, et hageja ei ole nõus viivisenõudest loobuma (vt I kd, tl 113-115). Veel märgib kohus, et kuidas said pooled kostja väidete järgi 30.09.2015 kokku leppida mh selles, et hageja loobub ka muudest kohtuasjaga seotud kuludest, kui hageja esitas kohtusse hagi alles 07.10.2015. Selline kostja väide ei ole menetluses tõendamist leidnud ning ei ole ka eluliselt võimalik. Samuti ei saanud pooled 30.09.2015 toimunud väidetavatel (kompromiss)läbirääkimistel arvestada kostja 07.01.2016 menetlusdokumendi p-s 2.1. märgitud asjaoludega (vt I kd, tl 124-125), sest sel hetkel polnud praegust kohtumenetlust veel isegi alanud. Ainuüksi hageja seaduslikule esindajale helistamine Xxxxpoolt (kostja eest)
2-15-14924 ei ole piisav järeldamaks, et poolte vahel on sõlmitud kostja väidetud kompromissileping. Samuti ei ole kohtumenetluses leidnud tuvastamist, et pooled oleksid kokku leppinud nõuetest loobumises ilma kompromissilepingut sõlmimata.
13.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 25.05.2015 ja 09.10.2015 e-kirjad on õigusliku tähenduseta ja tõendiväärtuseta. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled pole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg-d 1-2).
14.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud viivisenõue summas 1102,46 eurot rahuldada. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg-st 4 tulenevalt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks ei ole korteriühistu juhatuse otsuse olemasolu, vaid tegemist on seadusandja poolt paika pandud määraga (s.o kuni 0,07%), mida on korteriühistu juhatus õigustatud seaduse alusel võlgnikelt sisse nõudma. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seisuga 07.10.2015 sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist summas 1102,46 eurot (vt arvutuskäik I kd, tl 3). Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Hagis esitatud viivisearvestus on kohtu hinnangul ka õiguslikult põhjendatud.
15.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1102,46 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt TsMS § 168 lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kuna menetluse käigus hageja hagist osaline loobumine oli tingitud kostja poolt nõude pärast hagi esitamist osaliselt rahuldamisest (selles osas lõpetas kohus 21.12.2015 määrusega osaliselt menetluse) ning kohus rahuldas ülejäänud hageja nõude osas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 5 ja § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
2-15-14924
17.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad (vt I kd, tl 56-58; II kd, tl 22-26, 35 ja selle pöördel), millede järgi on tema menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 841,20 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemakse tagasi arvestada. Samuti kinnitas hageja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
19.Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude osas esitanud.
20.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
21.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
22.Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 400 eurot (I kd, tl 46). Kohus selgitab, et pärast hageja poolt osaliselt nõudest loobumist, jäi menetlusse hagi tsiviilasja hinnaga 1102,46 eurot, millelt kuulus (07.10.2015 seisuga) riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv summas 200 eurot. Seega kuulub hagejale RLS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele enam tasutud riigilõivust pool summas 100 eurot (s.o 200 eurot / 2). Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal osundatud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejale tuleb kostja poolt hüvitada riigilõiv summas 300 eurot.
2-15-14924
23.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 10 tunni ja 57 minuti ulatuses, tunnihinnaga 64 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjadele moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 841,20 eurot (koos käibemaksuga).
24.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
25.Arvestades ülaltoodut (sh asja mahtu ja keerukust), on kohus seisukohal, et esindaja toimingud olid vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud hageja esindamiseks 10 tunni ja 57 minuti ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
26.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 64 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja esindajaks on jurist, peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
27.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 841,20 eurot (koos käibemaksuga).
2-15-14924
28.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1141,20 eurot (300 + 841,20).
29.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
30.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.