Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. jaanuar 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-05-10473
Tsiviilasi
AS Aktiva Finants hagi X vastu 2647,16 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
-
hageja AS Aktiva Finants, rk 10746479, asukoht Jõe tn 3, 10151 Tallinn;
-
hageja esindaja Raigo Pärn, Julianus Inkasso Agentuur AS, rk 10686553 Jõe tn 3, 10151 Tallinn;
-
kostja X ,
esindajad
Menetlus
kirjalik
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 178, 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus
o t s u s t a s:
Asjaolud ja hageja nõue Hageja ning kostja sõlmisid 07.10.1999 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust. Lisaks sõlmisid pooled lepingu mobiiltelefoni Alcatel One Touch View suhtes müügilepingu. Hageja lõpetas kostjaga 28.06.2000.a mobiilsideteenuse osutamise lepingu regulaarsete maksekohustuste rikkumise tõttu. 20.04.2005.a seisuga oli kostja hagejale tasumata põhivõlg 2319,46 krooni, millest 1120,77 krooni moodustasid telefonimaksed, 202,81 krooni kõneteenused ja 1000 krooni leppetrahv. Perioodi 13.07.2000 – 17.06.2005 on hageja arvestanud viivist 0,15 % päevas, kuigi poolte vahel sõlmitud lepingu lisas Kasutamise tingimused oli kokku lepitud viivis 0,5 % päevas, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivis on kokku 3560,55 krooni, mille kostja heas usus tegutsemise põhimõtte kohaselt vähendas põhivõlani 2319,46 krooni. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale 03.06.2000 võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. 21.12.2007 toimunud Tartu Maakohtu istungil tunnistas hageja viga leppetrahvi märkimises hagiavaldusse ja loobus nõudest 2000 krooni osas, mis sisaldas leppetrahvi 1000 krooni ja sellele vastavat summa viivist. Hageja esitas uue nõude, kus palus kostjalt välja mõista 1323,58 krooni kõne teenuste ja telefonimaksete eest ning 1323,58 krooni viivist perioodi 13.07.2000 – 17.06.2005 eest, arvestusega 0,15 % päevas, kokku 2647,16 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab oma vastuses hagi osaliselt. Kostja tunnistab hagi kõnede eest 202,81 krooni ulatuses. Kostja ei tunnista hagi lepetrahvi 1000 krooni osas, leides, et seda ei ole märgitud allkirjastatud lepingus. Kostja ei tunnista hagi ka 1120,77 krooni telefonimaksete suhtes. Kostja arvates ei ole võlgnevus hageja poolt tõendatud ja märgib, et poolte vahel sõlmitud lepingus on märgitud mobiiltelefoni hinnaks 500 krooni. Kostja on nõus maksma viivist summas 202,81 krooni, mis vastaks hageja nõudele kõnede eest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb käesolevale võlasuhtele kohaldada tsiviilkoodeksit. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. TsK § 173 lg 1 järgi kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja tunnistab hagi 202,81 krooni kõneteenuste ulatuses, mistõttu selles osas vaidlust ei ole. Kohus on nõus kostja väitega, et hageja ei ole ära tõendanud telefonimaksete võla tekkimist summas 1120,77 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust (tl 13) tuleneb, et mobiiltelefoni Alcatel One Touch View hind on 500 krooni ja makse on ühekordne. Tegemist on tehinguga, millel on tüüpilised TsK § 242 lg-s 1 sätestatud ostu-müügi lepingu tunnused. Ühestki teisest toimikusse lisatud lepingust ega lepingulisast ei tulene kostjale TsK § 257 lg 1 ja lg 2 sätestatud järelmaksu kohustust. Kostja vastuses hagile ei tunnista võlgnevust telefonimaksete eest summas 1120,77, tuues välja, et telefoni tegelik hind oli 500 krooni. Kuna kostja kordagi ei maini, et ta oleks telefoni eest
maksnud ega esita ka vastavasisulisi tõendeid, siis kohus järeldab, et kostja ei ole oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt täitnud. Sellest johtuvalt tuleb hageja nõue telefonimaksete suhtes tuleb rahuldada 500 krooni ulatuses. TsK § 191 lg 1 kohaselt leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 192 näeb ette, et kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lisas Kasutamise tingimused punktis 7.4 on kokkulepitud viisis 0,5 % päevas, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hagis vähendab hageja arvestatud viivist 0,5 %-ilt 0,15 %-ni. Kuna kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada 702,81 krooni ulatuses – 202,81 krooni kõneteenuste ja 500 krooni – siis tuleb viiviseid arvutada ka rahuldatud nõude ulatuses. Vastavalt hagile arvestas hageja viivistperioodi 13.07.2000 – 17.06.2005 eest, mis teeb 1799 päeva. Selle perioodi eest on viiviste kogusumma 1888,95 krooni. Viivise arvestus viidi läbi järgmiselt: 0.15%/päevas x 702,81 krooni = 1,05 krooni/päevas, 1.05 krooni x 1799 päeva = 1888,95 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab sellise arvestus puhul põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-66-05) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, on viivise väljamõistmine põhjendatud põhivõla ulatuses, s.o summas 702,81 krooni. Lähtuvalt eelmainitust on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning mõista X lt AS-i Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg ning viivis summas 1405,62 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Lähtuvalt eelmainitust tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.