Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Menetluskulud jätta täies ulatuses AS S (likvideerimisel) kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 15.05.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt on AS S (likvideerimisel) 05.04.2006. a avalduse alusel algatatud hageja suhtes täitemenetlus 23.09.1999. a hüpoteegi seadmise lepingu alusel. 23.04.1999 sõlmisid AS L ja AS S hüpoteegi seadmise lepingu, millega AS L seadis AS S kasuks kinnistule asukohaga Tallinnas Xxx , mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusameti Taliinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx , teisele järjekohale hüpoteegi 1 500 000 krooni ulatuses ja hüpoteegiga tagatud kõrvalnõuetega 100 000 krooni suuruses summas. Pooled leppisid kokku, et 23.04.1999 sõlmitud lepingu alusel seatava hüpoteegiga on tagatud hageja võlaõiguslik nõue AS K vastu, mis tuleneb tööettevõtulepingust nr HO-01/99. Vastavalt lepingu p-le 2.2 kohustus AS L alluma kohesele sundtäitmisele AS S hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 19.05.1999. a. Hüpoteegi seadmise lepingu alusel on kohtutäitur E Vilippus otsustanud 12.08.2003. a täitemenetlust mitte algatada. Kohtutäituri otsus on jõustunud. AS S esitas 29.08.2003. a. hagi AS L vastu Harju Maakohtule hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele pööramiseks. Harju Maakohus rahuldas 09.06.2005. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis AS-lt L AS S kasuks välja 1 600 000 krooni, mille tasaarveldas AS L 1 600 000 krooni suuruse nõudega AS S vastu. Tal na Ringkonnakohus tühistas 28.04.2006. a tsiviilasjas 2-03-463 maakohtu otsuse. Vaatamata eelnimetatud kohtuvaidlusele on AS S esitanud 05.04.2006.a. avalduse täitemenetluse algatamiseks hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Seega on AS S (likvideerimisel) esitanud avalduse sundtäitmise läbiviimiseks ajal, millal on kohtus menetlemisel AS S (likvideerimisel) hagi sama täitedokumendi s.o. hüpoteegi seadmise lepingu, alusel sundtäitmise läbiviimiseks. Vastav AS S (likvideerimisel) käitumine on ilmselgelt pahatahtlik ning protsessiõiguse kuritarvitamine. Tavapärane ning mõistlik oleks olnud esmalt tsiviilasja nr. 2-03-463 lõplik lahendamine ning seejärel edasise tegevuse otsustamine. Hageja leiab, et kostja on tekitanud hagejale hüpoteegi seadmise lepingu p 2.6 rikkumisega 1 900 000 krooni kahju. Hageja keeldus Xxx asuva kinnisasja 1/5 mõttelist osa hüpoteegist vabastamast ega ilmunud 28.08.2003 Tal na notari Maive Ottase büroosse hüpoteegi kustutamise lepingu sõlmimiseks, kui kostja soovis kinnistu mõttelist osa võõrandada KAS-le. Tulenevalt kostja ja KAS vahel 04.07.2003 sõlmitud kokkuleppe p-st 4.2 maksis kostja 1 900 000 krooni leppetrahvi, mille hüvitamist hüpoteegi seadmise lepingu rikkumisega tekitatud kahjuna ta hagejalt nõuab. 14.09.2004 esitas kostja hagejale kohtumenetluse käigus tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas oma nõude 1 900 000 krooni hüpoteegiga tagatud hageja nõudega 1 600 000 krooni. Tasaarvestusega luges kostja hageja nõude täidetuks ja pooltevahelise võlasuhte lõppenuks. Kostja vastus Kostja oma 20.06.2006. a vastuses kohtule hagi ei tunnista. Pärast 01.09.2003. a, mil algas poolte vahe e vaidlus hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele pööramiseks (tsiviilasi 2-03-463), on muudetud nii TMS kui ka AÕS sätteid. Alates 01.01.2006. a on jõustunud AÕS § 352 lg 3 ja jõustunud on sama paragrahvi lg 1 muudatus, mille kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TSM sätestatud korras kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. 04.12.2007. a esitatud vastuses selgitab kostja, et hageja haginõude esitamise eesmärgiks oli takistada täiteasja nr 022/2006/2103 täitemenetluse käigus Harju Maakohtu Kinnistusameti Tal na Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx 01 (endine nr xxx ) kantud kinnistu,

asukohaga XxxTal n, katastritunnus xxx, müüki sundenampakkumisel hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostja on seisukohal, et võrreldes hagiavalduse esitamise seisuga 15.05.2006.a. on muutunud õiguslik olukord, mistõttu ei ole võimalik käesolevat hagiavaldust menetleda, kuivõrd esitatud hagiga ei saa hageja saavutada hagi esitamisel soovitud eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2). Hageja on vabatahtlikult täitnud hüpoteegiga tagatud nõude, mis tulenes 23.04.1999 sõlmitud lepingust. Nõude täitmine hageja poolt toimus 27.03.2007.a. kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel. Kohtu kinnitatud kompromissilepingu p 1.1 nähtub, et poolte vahel sõlmitud kompromissilepingus sisaldus deklaratiivne võlatunnistus, millega loeti, et kostja tunnistas hageja poolt 04.12.2006 teostatud tasaarvestust 800 000 krooni ulatuses, hageja tasus kostjale 790 498,40 krooni ning sellega loeti ühtlasi kostja poolt Tallinna Linnakohtu 15.03.2003.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2/5/32-3490/02, Tal na Ringkonnakohtu 23.04.2004.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-2/125/04, kostja ja AS T vahel 2000.a. sõlmitud töövõtulepingust Tartu Uno-XTeed ja töövõtulepingust Uno-X Põltsamaa-Teed tulenevad kohustused täidetuks ning hageja poolt Tallinna nakohtu Kinnistusameti Tal na Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx 01 (endine nr xxx ), kinnistule asukohaga XxxTal n, katastritunnus xxx, kostja kasuks 23.04.1999.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel seatud hüpoteegiga tagatud nõue täies ulatuses tasutuks. Poolte sõlmitud kompromissileping sisaldas poolte kokkulepet hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavuse osas ja selle täitmise viisi (p 1.1) osas. Seega hüpoteegiga täitmisele pööratud nõue täideti hageja poolt 02.04.2007.a. ehk pärast täitemenetluse algatamist ja hagiavalduse esitamist. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes VÕS § 578 lg 1 mõttest ja sättest on ilmne, et pooled sõlmides kompromissi näol deklaratiivse võlatunnistuse, kinnitasid olemasolevat kohustust, s.t 23.04.1999.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel seatud hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu, ja hageja loobus võimalikest vastuväidetest, muu hulgas 15.05.2006.a. hagiavalduses esitatud vastuväidetest, võlale. VÕS § 578 lg 1 kohaselt kompromissilepinguga muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järelandmiste teel. Sama sätte kohaselt loetakse ebaselgeks nõudeks ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Hageja on kinnitanud mistahes varaliste ning mittevaraliste nõuete ja pretensioonide mitte omamist. Kohtule esitatud kohtumääruses on kajastatud kompromissilepingus kokkulepitu. Kompromissi kohaselt hageja loobus mistahes varalistest ning mittevaralistest nõuetest ja pretensioonidest kostja vastu (p 1.5). Kompromissi sõlmimise ajal oli käesolev kohtuasi pooleli. Seega loobumine üldiselt kõigist nõuetest ja pretensioonidest sisaldas endas ka loobumist käesolevas tsiviilasjas esitatud haginõuetest. Kahetsusväärselt ei ole hageja täitnud kompromissis kokkulepitut ning esitanud avaldust käesolevast hagist loobumise kohta. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromissis sätestatud on käsitletav poolte omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 mõttes. Seega on langenud ära hagi alus, milles väideti, et puudus hüpoteegiga tagatud nõue. Kohtuistung Kohtuistungil 19.09.2007. a jääb hageja haginõude juurde. Hagejal on põhjendatud huvi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Teise menetluse raames on sõlmitud kompromiss. Ühte nõuet ei saa mitu korda rahuldada ja seega pidi hageja esitama enda hagi. Kui hageja hagist loobuks, siis jääksid täitemenetluse kulud AS L kanda, kuid tegelikult peaksid need jääma AS S kanda. Käesoleva

menetluse raames ei ole kostja meie nõudeid rahuldanud. Kostjal puudub nõue täitemenetluses, hüpoteek on ju tänaseks kustutatud. Kostja jääb oma seiskohtade juurde ja taotleb hagi läbivaatamata jätmist. Nimelt kui hagi eesmärki pole võimalik saavutada, siis tuleb jätta hagi läbivaatamata. Praeguseks hetkeks pole võimalik neid algseid eesmärke saavutada, kuna nõuded on rahuldatud. Avaldust menetluse lõpetamiseks täiturile ei ole me sisse andnud. Tasaarvestuse eesmärgiks on see, et tunnustatakse nõudeid ja seega on kompromissi tulemusena hageja tunnustanud kostja nõuet. Seega pole hagejal ka käesolevas menetluses nõuet kostja vastu. Seega peaks hageja loobuma hagist. Hageja esindaja leiab, et kohus peab ju hindama, kas ka täna on täitemenetlus lubatud või mitte. Käesoleval hetkel tugineb kostja pidevalt sellele kompromisslepingule, aga see kompromiss sõlmiti hiljem. Kompromissleping ei lükka kuidagi ümber hageja väiteid. Kostja tugineb kompromisslepingu punktile 5, aga selle punkti kohaselt ei ole ka kostjal nõudeid hageja vastu ja seega on täitemenetluse alustamine lubamatu. Hageja eeldas, et kostja esitab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja esindaja seletuse kohaselt käesoleval hetkel tõepoolest pole täituril enam midagi täita. Täitemenetluse saab ära lõpetada siis, kui kohus teeb otsuse. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna kostal puudub nõue täitemenetluses, hüpoteek on kustutatud. Vaidlust ei ole selles, et esmakordselt pöördus kostja kohtutäituri poole hüpoteegi seadmise lepingu alusel hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks 14.07.2003. a (tl 124). Kohtutäitur E Vilippus otsustas 12.08.2003. a täitemenetlust mitte algatada (tl 20). Kohtutäituri otsus on jõustunud. AS S (likvideerimisel) esitas 29.08.2003. a. hagi ( tl 21-25) AS L vastu Harju Maakohtule hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele pööramiseks. Harju Maakohus rahuldas 09.06.2005. a otsusega (tl 26-29) hagi osaliselt ja mõistis AS-lt L AS S (likvideerimisel) kasuks välja 1 600 000 krooni, mille tasaarveldas AS L 1 600 000 krooni suuruse nõudega AS S vastu. Tal na Ringkonnakohus tühistas 28.04.2006. a tsiviilasjas 2-03-463 maakohtu otsuse (30-37). Riigikohus tühistas 24.10.2006. a otsusega nr 3-2-1-93-06 Tal na Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule (tl 168-172). 27.03.2007. a sõlmisid pooled kompromissi, mille Tal na Ringkonnakohus 27.03.2007. a määrusega kinnitas (tl 188190). Kompromissi kohaselt AS S (likvideerimisel) tunnistas AS L poolt 04.12.2006. a teostatud tasaarvestust 800 000 krooni ulatuses. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus nõustub hagejaga selles, et AS S (likvideerimisel) ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõtetega, esitades 05.04.2006. a avalduse sundtäitmise läbiviimiseks ajal, millal oli kohtus menetlemisel AS S (likvideerimisel) hagi sama täitedokumendi s.o. hüpoteegi seadmise lepingu, alusel sundtäitmise läbiviimiseks. AS L oli tsiviilasjas 2-03-463 esitanud vastuväite, mille kohaselt AS-l L oli AS S vastu vastunõue, kuna AS S oli tekitanud AS-le L hüpoteegi seadmise lepingu p 2.6. rikkumisega kahju 1 900 000 krooni (tl 38-44). 14.09.2004. a esitas AS L AS-le S

tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas oma 1 900 000 krooni suuruse nõude hageja 1 600 000 krooni suuruse nõudega. AS L leidis, et seega oli hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud (tl 75-76). AS S kohtute lõplikku seisukohta tsiviilasjas 2-03-463 ära ei oodanud, vaid esitas teistkordselt avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt on hageja kompromissi sõlmides kinnitanud mistahes varaliste ning mittevaraliste nõuete ja pretensioonide omamist (tl 193). Vastavalt kompromissi p-le 1.5. on seda kinnitanud mõlemad pooled. Samuti ei saa kohtu hinnangul kompromissi punkti 1.1 tõlgendada kui AS L poolset kostja nõude tunnustamist (tl 188, 197). Kompromiss sõlmitaks vastastikuste järeleandmiste tulemusel ning käesoleval juhul on AS S tunnistanud AS L poolt 04.12.2006. a teostatud tasaarvestust summas 800 000 krooni, s.o. pooles ulatuses hageja nõudest, mistõttu on alusetu väita, et AS L on AS S nõuet tunnustanud. Kostja väitel oli kostja poolt teistkordse täitemenetluse algatamine 05.04.2006. a põhjendatud, kuna alates 01.01.2006. a jõustus AÕS § 352 lg 3 ja jõustus sama paragrahvi lg 1 muudatus, mille kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TSM sätestatud korras kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Kostja hinnangul ei ole ta kohustatud esitama avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, kuna 05.04.2006. a avalduse (tl 16,17,18,19) esitamine oli põhjendatud eelpoolnimetatud seaduse muudatuse tõttu. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtule on esitatud Riigikohtu 24.10.2006. a otsus tsiviilasjas 3-2-193-06, mille punktis 17 on Riigikohus leidnud, et kinnisasja omanikul, kes ei ole võlgnik, on võimalik lõpetada hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu ka tasaarvestusega. Seega ei saanud AS S kindel olla selles, kas tal on üldse nõuet hageja vastu, mida täitemenetluses täita. AS-le S pidi Riigikohtu otsuse 3-2-1-93-06 p-st 17 (tl 172) olema üheselt selge, et ringkonnakohus pidi asjal uuel läbivaatamisel alles kostja kahju hüvitamise nõudele ja tasaarvestuse kehtivusele hinnangu andma. Kohtu hinnangul on alusetud kostja väited, mille kohaselt kostja ei esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, kuna täitemenetlus oli kohtu 26.06.2006. a määruse alusel peatatud. TMS § 47 lg 3 kohaselt kohus võib täitemenetluse peatamise määruse asjaolude muutumisel tühistada. Kuna kostja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäiturile ei esitanud, siis kohtu hinnangul ei olnud ka asjaolud muutunud. Kohus on seisukohal, et AS-l S esitas 05.04.2006. a põhjendamatult avalduse täitemenetluse algatamiseks hüpoteegi seadmise lepingu (tl 11-15) alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et käesoleval hetkel ei ole kostjal hageja vastu nõuet, mida täitemenetluses täita ning hüpoteek on kustutatud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja tunnistab lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 022/2006/2103. TMS § 221 lg 4 kohaselt hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendamatu on jätta käesolevas menetluses täitekulud hageja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. AS-l S (likvideerimisel) oleks heauskse käitumise korral olnud võimalik täitekulusid vältida. Ebaõiglane oleks jätta põhjendamatult alustatud täitemenetluse kulud hageja kanda. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja õigusabikulud ja riigilõiv 1 000 krooni) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosa e võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.