Avaldaja/võlausaldaja 2: Xxxx(isikukood xxxx); Avaldaja/võlausaldaja 3: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Avaldajate/võlausaldajate lepinguline esindaja: Henri xxxx ( e-post: [email protected]); Võlgnik: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxx); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxxx( isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx, epost xxxx); Ajutine pankrotihaldur: Ly Müürsoo (isikukood 46208220284, OÜ Sentire M.K, Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn; e-post: [email protected]).
Viimase kohtuistungi toimumise aeg ja kohtuistungil osalenud isikud
24.08.2017 Võlausaldajad Xxxx, Xxxxja Xxxx Võlausaldajate lepinguline esindaja Henri xxxx Võlgniku seaduslik esindaja xxxx Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo
RESOLUTSIOON
2-17-2331
1.Lõpetada XxxxOÜ (registrikood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Ly Müürsoo’l likvideerida XxxxOÜ (registrikood xxxx) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo alates XxxxOÜ (registrikood xxxx) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata XxxxOÜ (registrikood xxxx) dokumentide hoidjaks juhatuse liige juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu suuruseks 935 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot, kokku 1122 eurot ning vajalike kulude katteks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot.
6.Ajutise halduri tasust ja kulutusetest 808,87 eurot mõista välja XxxxOÜ-lt (registrikood xxxx, juhatuse liige Xxxx) OÜ Sentire M.K (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused summas 373,13 eurot jätta võlgniku kanda.
7.Määrata võlausaldajate Xxxx, Xxxxja Xxxxmenetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 850 eurot, mis kuulub võlausaldajate kasuks väljamõistmisele võlgnikult XxxxOÜ-lt (registrikood xxxx).
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, võlausaldajatele, ajutisele pankrotihaldurile ning saata viivitamatult Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtumääruse resolutsiooni p. 5 ja 6 peale saab ajutine haldur esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud
1.Xxxx, Xxxxja Xxxxesitasid 13.02.2017 Harju Maakohtule avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldajate nõuete aluseks töövaidluskomisjoni otsused. Võlgnik ei ole töövaidluskomisjoni otsustest tulenevaid kohustusi
2-17-2331 täita suutnud. Algatatud on täitemenetlused, mille käigus ei ole olnud võimalik võlgnikult avaldajate kasuks mingeid summasid kinni pidada. Avaldajad on pankrotiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 10 eurot.
2.Kohus võttis 16.02.2017 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlgnikku esitama pankrotiavaldusele oma vastus ning määras eelistungi toimumise ajaks 09.03.2017. Kohus luges 16.02.2017 kohtumääruse, pankrotiavalduse ning kohtukutse võlgnikule kättetoimetatuks PankrS § 6 lg 3 alusel. Võlgnik istungile ei ilmunud. Kohus määras nimetada asjas ajutine haldur.
3.10.03.2017 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 31.03.2017 esitas ajutine haldur kohtule aruande, milles märkis, et kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele haldurile teavet varade ja võlgade kohta, samuti ei ole esitanud raamatupidamisdokumente, siis ei saa ajutine haldur anda ka oma hinnangut võlgniku maksejõuetusele. Ühtlasi esitas Ly Müürsoo taotluse kohustada võlgniku juhatuse liiget esitama nõutud dokumendid ja informatsioon ning teha talle trahvihoiatus.
4.07.03.2017 toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. Kohus lükkas pankrotiavalduse läbivaatamise edasi kuni 03.05.2017. Kohus kohustas võlgniku seaduslikku esindajat Xxxx05.04.2017 määrusega esitama ajutisele haldurile kõik nõutud dokumendid ning hoiatas teda, et korralduse täitmata jätmisel kohaldab kohus tema suhtes trahvi. Nimetatud määruse sai võlgnik kätte 11.04.2017. Ajutine haldur teatas 02.05.2017 kohtule, et Xxxxei ole endiselt talle nõutud dokumente esitanud ega temaga ühendust võtnud. Kohus lükkas 03.05.2017 istungi edasi. 05.05.2017 määrusega kohustas kohus uuesti Xxxxesitama ajutisele haldurile nõutud dokumendid ning ühtlasi määras talle trahvi summas 320 eurot. Xxxxsai määruse kätte 24.05.2017. 30.05.2017 teatas ajutine haldur kohtule, et Xxxxei ole endiselt pankrotihaldurile dokumente üle andnud ega ühendust võtnud. Kohus lükkas 31.05.2017 istungi edasi. 01.06.2017 määrusega määras kohus kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist kohtuistungile 25.07.2017. Lisaks määras kohus 01.01.2017 määrusega Xxxxl täiendava trahvi 480 eurot. 25.07.2017 kohtuistungile võlgnik ei ilmunud, samuti puudus kohtul info, miks ei ole võlgniku suhtes sundtoomist kohaldatud. Kohus lükkas pankrotiavalduse läbivaatamise edasi kuni 24.08.2017.
5.23.08.2017 esitas Ly Müürsoo ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara 373,13 eurot (kassa jääk) ning kohustuste suurus on vähemalt 54 269,27 eurot. Ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate materjalide põhjal ei ole võlgniku majandustegevust jätkata võimalik, kuna selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused esialgsetel andmetel samuti puuduvad. Esialgsetel andmetel on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Nimelt selgitas juhatuse liige, et 2014 aasta lõpus alustas tegevust võlgnik e-poodide arenduse valdkonnas. Teenuseid pakuti nii Eesti kui ka välismaistele klientidele. 2015 tegeleti uute töötajate koolitamise ja otsimisega. Kuna ei suudetud tähtaegselt töid lõpetada, tekkisid klientidelt laekumistega probleemid. 2016 märtsiks oli tekkinud olukord, kus ei olnud võimalik majandustegevust jätkata. Ajutisel pankrotihalduril ei ole andmeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Nähtuvalt ajutise pankrotihalduri aruandest ei ole ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Seega teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui kohtu deposiiti ei tasuta huvitatud isikute poolt 2000 eurot.
2-17-2331 Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 935 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot, kokku 1122 eurot ning vajalike kulude katteks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista võlgnikult ning pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatelt.
6.24.08.2017 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldajad oma avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik märkis, et tal puuduvad vastuväited esitatud pankrotiavalduse osas ning kinnitas, et võlgnik on maksejõuetu. Lisaks teatas võlgniku seaduslik esindaja, et on nõus kolmanda isiku XxxxOÜ juhatuse liikmena nõus kandma ajutise halduri tasust ja kuludest 808,87 eurot ühe kuu jooksul. Võlausaldajatel ajutise halduri aruande ning tasu hüvitise summa osas vastuväiteid ei olnud. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 6 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
7.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.08.2017. Seisuga 24.08.201730.08.2017 ega ka hiljem ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
10.Kohus on seisukohal, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnikul majandustegevus puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
11.PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse
2-17-2331 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. XxxxOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Kohus leiab, et XxxxOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema seaduslikule esindajale juhatuse liikmele Xxxx’le (isikukood xxxx).
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 935 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot, kokku 1122 eurot ning vajalike kulude katteks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse mõista ajutise halduri tasust ja kulutustest OÜ Sentire M.K kasuks välja 373,13 eurot võlgnikult (kassa jäägi suurus) ning ülejäänud 808,87 eurot võlausaldajatelt. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige on andnud nõusoleku tasuda läbi XxxxOÜ (mille juhatuse liige ta on) ajutise halduri tasust ja kuludest 808,87 eurot ühe kuu jooksul, siis mõistab kohus nimetatud summa OÜ Sentire M.K kasuks välja XxxxOÜ-lt. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutuste summa (373,13 eurot) jätab kohus võlgniku kanda.
15.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-17-2331
17.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ka menetluskulud. PankrS § 150 lg 3 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd võlausaldaja avalduse alusel esitatud ajutise pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lgst 1, samuti PankrS § 150 lg-st 3 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
18.Menetlusosalise õigusabikulud (esindajakulud) tsiviilkohtumenetluses on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi osa menetlusosalise kohtuvälistest kuludest. Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-13210, p 10). Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
19.Võlausaldajad esitasid 24.08.2017 kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldajate menetluskuludeks pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 eurot ning õigusabikulud 840 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks oma seisukohta võlausaldajate menetluskulude nimekirja osas esitanud.
20.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et võlausaldajate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud järgmised toimingud märgitud ulatuses: pankrotiavalduse koostamine 2,5 tundi; kohtuistungitel osalemine, kokku 4 tundi; taotluse koostamine võlgniku sundtoomiseks 0,5 tundi – kokku 7 tundi.
25.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Võlausaldajate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab võlausaldajate lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
26.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlausaldajad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ning paluvad menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
2-17-2331
27.Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulud riigilõiv summas 10 eurot ning õigusabikulud summas 840 eurot. Seega määrab kohus võlausaldaja menetluskulude suuruseks 850 eurot, mis kuuluvad võlgnikult võlausaldajate kasuks väljamõistmisele.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.