2.Rahuldada osaliselt kostja 22.08.2017.a. taotlus 15.08.2017.a. kohtuistungiprotokolli parandamiseks ja lugeda lk 12 õigeks tekstiks: „Oluliseks müügitingimuseks oli see et peab olema bilansiline käibevarade ja kohustuste vahe minimaalselt 230 000 eurot, kui oleks tegelikult maha arvatud need nõuded mis olid juba lootusetud või ebatõenäolised, ei oleks see tingimus olnud täidetud. Vastasel juhul ei oleks saanud tehing toimuda.“
3.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja U.K. kanda.
2-17-4265
2.Välja mõista hagejalt U.K. ́ilt kostja Roverto OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 5265 € (viis tuhat kakssada kuuskümmend viis eurot), s.o kostja lepingulise esindaja kulu.
3.Menetluskuludelt tuleb hagejal U.K. ́il kostjale Roverto OÜ-le tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja U.K. on 17.03.2017.a. esitanud hagi, millega palub kohtul kostjalt Roverto OÜ-lt välja mõista võlgnevus summas 32520,45 eurot ja viivised 2918,61 eurot seisuga 17.03.2017.a.
1.2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja U.K. kostjale 100% temale kuulunud AS Timmon, registrikood 10044524, aktsiatest, s.t 4000 aktsiat nimiväärtusega 6.3 eurot, nimiväärtusega kokku 25200 eurot, aktsiate müügihinnaga 660 000 eurot, 26.01.2016.a sõlmitud aktsiate müügilepingu alusel. Aktsiate müügihinna kohustus kostja tasuma hagejale osade kaupa. Lepingu punkti 2.2.5. kohaselt kohustus kostja tasuma 130000 eurot osade kaupa igakuiste maksetena 10 000 eurot hageja pangakontole iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks alates 15.03.2016.a. Vastavalt lepingu punktile 5.3. „Pooled on kokku leppinud, et käesoleva lepingu lisades välja toodud laekumata arvetest 31.12.2015.a seisuga, tulevikus laekumata jääv osa loetakse lootusetuteks nõueteks ning selle summa võrra vähendatakse käesoleva lepingu punktis 2.2. välja toodud aktsiate müügihinda, arvestatuna viimasest lepingulisest maksest. Seda juhul, kui ostja on teinud kõik enesest oleneva ja mõsitliku, et nimetatud nõuded laekuks.“ (aktsiate ostuhinna alandamise alus). Lepingu lisa 5 on „Timmon AS klientidelt laekumata arved 22.01.2016.a seisuga“ kokku summas 120368 eurot „Klientide võlasaldod seisuga 22. jaanuar 2016 Arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui -100 päeva Trükitud 26. jaanuar 2016 11.06“ Lepingu sõlmimise ettevalmistamist alustasid pooled 2015.a novembris ja kohtusid selleks palju kordi kostja asukohas Lao tn 17 Pärnus. Lepingu algteksti pakkus välja kostja. Lepingu punkti 5.3. sõnastus fikseeriti kohtumisel enne 26.01.2016.a. Hageja esitas kostjale andmed ja selgitused selle kohta, miks nõuete nimekirjas fikseeritud nõuete summa AS-le Timmon laekub, miks neid nõudeid ei ole alust käsitleda ebatõenäoliste ega lootusetute nõuetena. Hageja esitas kostjale enne lepingu sõlmimist andmed kohtuasjade kohta nõuetes hagejalt kauba ostjate vastu. Hageja nõuete aluseks olevaid dokumente, s.h kauba müügilepinguid, käenduslepinguid ja arveid, on kohtud korduvalt hinnanud. Ostjatelt on võlgnevusi kohtu kaudu sisse nõutud. Kostja saatis 19.01.2017.a hagejale aktsiate müügilepingust tuleneva müügihinna ja lootusetute nõuete tasaarvestuse avalduse koos lisaga, milles teatas, et keeldub müügihinna osa 32 520,45
2-17-4265
eurot tasumisest. Avalduse lisa 1 kostja väitel lootusetud nõuded nimekirjas on AS Timmon nõuded 19 võlgniku vastu, mis on fikseeritud ka lepingu lisas nr 5. Hagejal on nõue kostja vastu, sest kostja ei ole tõendanud, et lisas 5 fikseeritud nõuetest osa summas 32 520,45 eurot on lootusetud, mistõttu hageja leiab, et kostja esitatud väited ostuhinna alandamiseks AS Timmon lootusetute nõuete võrra on alusetud.
1.3.20.04.2017.a. on hageja esitanud seisukoha kostja vastuväidetele, mille järgi isegi kui lugeda tõendatuks, et ainus väidetav abinõu, mida kostja aktsiate müügilepingu lisas 4 AS Timmon nõuete rahuldamiseks kasutas, olid telefonikõned võlgnikele, ei olnud tegemist mõistliku meetodiga VÕS § 7 tähenduses aktsiate müügilepingu punkti 5.3. täitmiseks. Ühegi muu meetodi, s.o kirjalikud meeldetuletused võlgnikele koos selgitusega võla mittetasumise õiguslikest tagajärgedest, s.h viivisenõue ja nõue käendaja vastu, koostöö inkassofirmadega, nõuete müük, kasutamist ei ole kostja tõendanud. Kostja nõustus hageja seisukohaga, et aktsiate müügilepingu lisas 5 on likviidsed nõuded. Kostja teadis aktsiate müügilepingu sõlmimisel AS-lt Timmon kauba ostjaid ja sesoonsuse eripära nende tegevuses, s.t et teatud osal nendest ostjatest, kes tegutsevad Pärnus ja Pärnu maakonnas , võib olla talveperioodil kauba eest tasumisega ostjate vähesuse tõttu probleeme, kuid samas suveperioodil neid probleeme ei ole ning just seetõttu soovis kostja AS Timmon turuosa hõivata.
1.4.05.06.2017.a.ja 12.06.2017.a. on hageja U.K. pärast eelistungit täiendanud oma seisukohti. Lepingu punkti 5.3. viimane lause on lepingusse lisatud hageja ettepanekul. Alljärgnev seletus on praktika/meetodite kohta, mida AS Timmon kuni aktsiate müügilepingu sõlmimiseni nõuete laekumiseks enesest oleneva ja mõistlikuna kasutas ja hageja ettepanekuga/nende meetoditega kostja nõustus. Kostja sammud võlgade sissenõudmiseks, s.h 1-2 e-kirja 2016.a jooksul, aprillis ja oktoobris, samuti helistamised, ei ole kooskõlas lepingu p 5.3. viimase lausega. Võlgade kättesaamiseks peab hageja mõistlikuks järgmisi vahendeid: 1) helistamine; 2) helistamine + kindlate kuupäevade kokkuleppimine + kontroll, kas peetakse kuupäevadest kinni; 3) müügimehe saatmine võlgniku juurde, et uurida põhjust ja kas klient soovib tasuda sularahas. 4) saldoteatised; 5) mitte müüa kaupa, kui on arved tasumata ja ei ole kokkulepet; 6) teiste hulgimüüjate teavitamine, et klient on võlgu; 7) sooduskaupade ja kampaaniate pakkumine, kui on võlad tasutud või võlga vähendatud; 8) uue tehnika pakkumine (külmikud, blenderid, fritüürid), kui võlad tasutud; 9) kauba müümine sularahas nii, et uue arve võrra vähendatakse vana võlga ja uus arve jääb võlaks; 10) klient saab sularahas kaupa, kui maksab natuke võlga; 11) leping inkassofirmaga, mille kohaselt võib panna saatelehele alla nende templi, et võlg loovutatakse ja kliendil tuleb tegeleda hoopis teiste inimestega; 12) kliendile käenduslepingu sisu selgitamine, et nad saaksid aru, et võlg pööratakse isiklikult nende vastu; 13) kirjalik teade tähitud kirjaga vabandusega kliendi ees, et ei jää muud üle, kui müüa võlg inkassole; 14) võla loovutamine inkassole; 15) maksekäsu kiirmenetlus; 16) Viimane võimalus kohtusse pöördumine. Hageja ei ole sellist kokkulepet sõlminud, mille järgi hageja perioodi november 2016.a. kuni märts 2017.a. jooksul 50000 eurot summas osa AS Timmon aktsiate müügihinnast ega viivist igakuise osamakse 10000 eur tähtajaks , s.t iga kuu 15-ndaks kuupäevaks, ei nõua.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja Roverto OÜ esitas 10.04.2017.a. ja 08.05.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostjal oli Lepingu punkti 5.3 alusel õigus alandada aktsiate müügihinda
31.detsembri 2015 seisuga laekumata nõuete laekumata jäänud osa võrra summas 32 520,45 eurot. Kostjal oli Lepingu punkti 5.3 alusel õigus arvata Lepingu punkti 2.2.5 alusel tasumisele kuuluvatest aktsiate müügihinna osamaksetest maha Lepingu lisas 5 toodud, 31.12.2015 seisuga laekumata nõuete laekumata jäänud ja lootusetuks tunnistatud nõuded kogusummas 32 520,45 eurot. Seega on Hageja nõue põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Samuti ei oma Kostja hinnangul käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust hageja poolt viidatud poolte Lepingu sõlmimisel antud kinnitused. Hageja ja Kostja vahel sõlmitud Lepingus ei ole seatud hinna
2-17-4265
alandamine sõltuvusse valeandmete esitamisest. Seetõttu ei oma käesolevas vaidluses tähendust, missuguseid kinnitusi pooled andsid. Konkreetsel juhul tulenes hinna alandamise õigus otseselt lepingu punktist 5.3 ega olnud seotud poolte kinnituste õigsusega. Lepingu punktis 5.3 on kaks vastandlikku kriteeriumit, mida seejuures tuleb hinnata. Esiteks, kas kostja on teinud kõik enesest oleneva nõuete sissenõudmiseks. Teiseks tuleb hinnata, kas kostja on teinud kõik mõistliku, mis viitab, et kostja peab kasutama üksnes selliseid sisse nõudmise meetodeid, mida saab pidada mõistlikuks. Kostja on kasutanud erinevaid võimalusi nõuete sissenõudmiseks. Kostjal on töötaja, kelle tööülesandeks on nõuete sissenõudmisega tegelemine, sealhulgas võlgnikele helistamine ja nendega maksegraafikute kokkuleppimine. Kostja töötaja pideva ja intensiivse töö tulemusena on kostja suutnud laekumata nõuetest sisse nõuda üle 73%. Lisaks on kostja pakkunud nõudeid inkassoettevõtetele, kes oleks nõustunud tasuma nõuete eest üksnes lähtuvalt reaalselt tulevikus laekuvatest summadest. Kostja on ammendanud kohtuvälised võimalused nõuete sissenõudmiseks. Hageja tõlgendus, mille kohaselt peab kostja pöörduma 20 kliendi vastu nõuetega kohtusse, on ebamõistlik. Kohtusse pöördumisega kaasnevad paratamatult kulud. Positiivse lahendi korral tekiks Kostjal kohustus tasuda oma esindaja menetluskulud kuni need nõutakse sisse võlgnikult. Hageja toodud näites maksab võlgnik võlgnevust 10 euro kaupa kuus. Lisaks, arvestades nõuete suurust, ei ole reaalne, et kohus mõistaks Kostjale välja kõik kaasnevad kohtukulud. See tähendab, et kohtusse pöördudes tekiks AS-il Timmon kohustusi juurde. Selle võrra väheneks AS-i Timmon likviidsus, mis võib põhjustada majandustegevuse häireid. Positiivse lahendi saamisele tõenäoliselt täitemenetlus, mille puhul võib ilmneda, et võlgnikul ei olegi tegelikult vara, et nõuet täita. Seega muutuks edasiste kulutuste tegemine nõuete sissenõudmiseks majanduslikult ebamõistlikuks. Kui pooled oleksid pidanud silmas, et kostja ei saaks alandada lepingu hinda enne, kui kõikide sissenõudmata nõuete osas on jõustunud kohtulahend ja see on täidetud, ei oleks punkti 5.3 lepingusse sellises sõnastuses saanud lisada. Nimelt on mõistlikult ette nähtav, et sellised tingimused ei oleks saanud saabuda enne lepingu punkti 2.2.5 alusel tasumisele kuuluvate viimaste osamaksete tasumist. Vastasel juhul oleks tegemist sisutühja sättega ning see ei olnud kindlasti poolte eesmärgiks. Perioodil 2016. aasta novembrist kuni 2017. aasta märtsini pidi kostja tasuma aktsiate müügihinnana võrdsete osamaksetena veel 50 000 eurot. Tulenevalt vajadusest tuvastada lepingu punkti 5.3 alusel müügihinnast maha arvamisele kuuluvate lootusetute nõuete suurus, leppisid hageja ja kostja 2016.a. novembris kokku, et kostjal ei ole kuni vastavate summade selgumiseni kohustust osamakseid tasuda ning pooled täpsustavad lootusetute nõuete summa ja maksete edasise tegemise korra 2017.a. jaanuaris. Vastavalt kokkuleppele kostja perioodil novembrist jaanuarini ühtki osamakset ei tasunud ning hageja talle selles osas ka ühtegi nõuet ei esitanud. Kostja tasaarvestas nõuded 19. jaanuaril 2017.a. mistõttu lõppes kostja müügihinna maksmise kohustus summas 32 520,45 eurot 19. jaanuaril 2017.a. Hageja ja kostja sõlmisid suuliselt kokkuleppe, mille kohaselt ei pidanud kostja tasuma lepingust tulenevaid makseid perioodil 2016. novembrist kuni 2017. jaanuarini. Kui hagejal oleks olnud kostja vastu viivisenõue, oleks ta pidanud vastava nõude kostjale esitama. Hageja kostjale ühtegi viivisenõuet kohtueelselt ei esitanud ning esitas vastava nõude esmakordselt alles hagiavalduses, seega on hageja viivisenõue alusetu.
2.2.05.06.2017.a. ja 12.06.2017.a. kostja pärast eelistungit täiendanud varasemaid vastuväiteid. Lepingu tõlgendamine tervikuna – lepingu punkti 5.3 sõnastuse järgi pidi hinna alandamine olema võimalik „arvestatuna viimasest lepingulisest maksest“ ehk enne müügihinna täielikku tasumist. See tähendab, et lepingu lisas nr 5 nimetatud võlgnevused, mis jäävad laekumata, pidid olema selged enne viimast osamakset ehk enne 2017. aasta märtsi. Kohtumenetluse ja täitemenetluse kaudu võlgade sissenõudmisel tuleb arvestada, et nii kohtumenetlusele kui ka täitemenetlusele kulub aega, seda enam juhul, kui nõude täitmine ajatatakse ning lõplik arusaam võlgade
2-17-4265
laekumisest võib tekkida alles mitme aasta pärast. Vastavalt ei oleks nende meetodite kasutamisel suutnud kostja tuvastada, kui palju nõudeid ta võib lepingu punkti 5.3 alusel müügihinnast maha arvestada. Kui kostjal müügihinna mahaarvamise õigust lepingu punkti 5.3 alusel ei teki, siis punkti 5.3 lisamisel lepingusse ei oleks mingit tähendust. Lepingu sõlmimise asjaolud – lepingu sõlmimise hetkel oli AS-il Timmon 134 pikaajalist võlgnikku. Neist mitmetel puudus aktiivne majandustegevus juba enne Lepingu sõlmimist. Näiteks Kuursaali OÜ oli juba enne Lepingu sõlmimist pankrotis ning kostjal puudus igasugune võimalus mõjutada viimaselt võlgnevuste sissenõudmist. Juba lepingu sõlmimisel oli selge, et kui kostja teeb nõuete sissenõudmisel kõik enesest oleneva (isegi kui see tähendaks kõike, mida hageja on erinevates dokumentides välja toonud), siis kõik nõuded siiski ei laeku. Lepingu lisas nr 5 olevad vanimad võlgnevused pärinevad 2013. aastast (nt Party Maker OÜ). Kaheksa võlgniku võlgnevused 2014. aastast (nt Ringi Lounge OÜ). See tähendab, et rohkem kui pooled võlgnevused olid Lepingu sõlmimise ajal vanemad kui 1 aasta. Ometi ei olnud, sõltumata kaubanduse hooajalisusest, võlgnikud aastaga oma kohustusi täitnud. Hageja nende nõuetega kohtusse ei pöördunud. Samas kandis hageja osa laekumata nõuetest pärast lepingu sõlmimist majandusaastaaruande projektis ebatõenäoliselt laekuvaks. Seega kinnitab hageja enda käitumine, et kõikide nõuetega ei pea pöörduma kohtusse ja nõuded, mis vaatamata mõistlikele pingutustele ei ole mingi aja jooksul rahuldatud, on mõistlikum jätta sisse nõudmata kui kulutada nende sissenõudmisele lisaressursse ja suurendada seeläbi tekkivat kahju. Kokkulepitud hinna alandamise mehhanism kaitses nii kostjat kui ka hagejat. Lähtuvalt hinnakohandusmehhanismi mõttest tuleks lepingu punkti 5.3 tõlgendada nii, et kui kostja on võlgade sissenõudmisel käitunud nagu mõistlik tegutsev ettevõtja, siis on tal õigus hinda alandada. Kostja sai AS-i Timmon aktsiate ostmisega kaasa pikaajalised võlgnevused koos 134 erineva võlgnikuga. Arvestades eelnevalt väljatoodud sissenõudmismeetodeid ning nende kulukust, otsustas Kostja eelkõige võlgnevused sisse nõuda võlgnikega suheldes. Kostja üritas ka osade ettevõtetega jätkata koostööd, müües kaupa üksnes kohese sularahas tasumise vastu ning tingimusel, et paralleelselt tasub võlgnik vana võlga AS-ile Timmon. Praeguseks allesjäänud võlglastest üritati sellist lahendust pakkuda Punane Karussell OÜ-le, ent kuna võlgnevus sellise kokkuleppe tulemusel ei vähenenud, siis loobuti sellest kokkuleppest. Pooltevahelise 2016. a novembrikuu kokkuleppe eesmärgiks oli kostja poolsete maksete peatamine selleks, et võimaldada kostjal nende arvelt lepingu punktis 5.3. sätestatud mahaarvamisi teha. Kui pooled oleksid kokku leppinud, et mahaarvamisi saab teha üksnes 10 000 eurot ulatuses, nagu väidab hageja, oleks hageja seda kindlasti kostjale eelnevalt märkinud. Lepingus on jaotatud maksed viieks. Lepingu punkti 2.2 järgi on viimane lepingus nimetatud makse 130 000 eurot, mida tasutakse igakuiselt jaotatuna. Seega tuli lepingu grammatilise tõlgenduse kohaselt vähendada müügihinda lepingu punkti 2.2 viimase makse arvelt ehk punktis 2.2.5 toodud 130 000 euro suuruse müügihinna osa arvelt.
MENETLUSE KÄIK
3.27.03.2017.a. määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 15.05.2017.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 05.06.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 12.06.2016.a. 20.07.2017.a. lahendas kohus poolte esitatud taotlused ja määras kohtuistungi aja. 15.08.2017.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Tunnistajana kuulati üle A.S. ja G.E..
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-17-4265
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja U.K. müüs 26.01.2016.a. kostjale Roberto OÜ-le 100% temale kuulunud AS Timmon, registrikood 10044524, aktsiatest, s.t 4000 aktsiat nimiväärtusega 6.3 eurot, nimiväärtusega kokku 25 200 eurot, aktsiate müügihinnaga 660 000 eurot (edaspidi: leping); - lepingu punkti 2.2.5. kohaselt kohustus kostja Roberto OÜ tasuma hagejale U.K.ile 130 000 eurot osade kaupa igakuiste maksetena 10 000 eurot hageja pangakontole iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks alates 15.03.2016.a.; - kostja tasus hagejale 530 000 eurot vastavalt lepingu punktides 2.2.1 kuni 2.2.4 sätestatule; - kostja tegi viimase osamakse 21.01.2017.a. summas 17 479,55 eurot ja jättis hagejale tasumata maksegraafiku järgi osamaksed 15.11.2016.a, 15.12.2016.a ja 15.01.2017.a. - pooled on leppinud kokku lepingu punktis 5.3., mille järgi „[p]ooled on kokku leppinud, et käesoleva lepingu lisades välja toodud laekumata arvetest 31.12.2015.a seisuga, tulevikus laekumata jääv osa loetakse lootusetuteks nõueteks ning selle summa võrra vähendatakse käesoleva lepingu punktis 2.2. välja toodud aktsiate müügihinda, arvestatuna viimasest lepingulisest maksest. Seda juhul, kui ostja on teinud kõik enesest oleneva ja mõistliku, et nimetatud nõuded laekuks.“ - lepingu lisa 5 kohaselt oli Timmon AS klientidelt laekumata arved seisuga 22.01.2016.a kokku summas 120 368 eurot; - 19.01.2017.a saatis kostja hagejale aktsiate müügilepingust tuleneva müügihinna ja lootusetute nõuete tasaarvestuse avalduse koos lisaga, millega keeldus müügihinna osa 32 520,45 eurot tasumisest. Lootusetute nõuete nimekirjas on AS Timmon nõuded kokku 19 võlgniku vastu.
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja Roverto OÜ jätnud osaliselt hagejale U.K. tasumata AS Timmon aktsiate eest summas 32 520,45 eurot, milles puudub vaidlus. Pooled ei vaidle ka selle üle, et müügileping kehtib, lepingut ei ole tühistanud ega lepingust taganetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108). Kostja on 19.01.2017.a. hagejale edastatud avaldusega keeldunud lepingujärgsetest maksetest ja on tasaarvestanud AS Timmon klientidelt laekumata rahasummad hagejale lepingu p 2.2. veel tasumata osamaksetega, millega on võlgnetava ostuhinna ulatuses ostuhinda alandatud (I kd, tl 46). Eelistungil on kostja kohtule selgitanud, et kostja eesmärgiks oli nimetatud avaldusega toetuda lepingu p 5.3, millega välistada osaliselt hageja nõude sissenõutavus. Kohus leiab, et kostja eesmärgiks oli avaldada hagejale tahet, et tehinguga kindlaksmääratud asjaolude tõttu puudub õiguslike tagajärgede lõppemise tõttu hagejal kostja vastu nõue summas 32 520,45 eurot (tsiviilseadustiku üldosas seaduse § 102 lg 3). Tegemist ei ole tasaarvestamise situatsiooniga VÕS § 197 tähenduses, sest kostjal puudub põhinõude tasaarvestamiseks hageja vastu nõue. Lepingu p 5.3. kohaselt on pooled leppinud kokku, et „[...] lepingu lisades välja toodud laekumata arvetest 31.12.2015.a. seisuga, tulevikus laekumata jääv osa loetakse lootusetuteks nõuetest ning selle võrra vähendatakse käesoleva lepingu punktis 2.2 välja toodud aktsiate müügihinda [...].“ VÕS § 29 lg 1 ja 4 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
2-17-4265
Kohtuistungil üle kuulatud hageja U.K. ütluste kohaselt lisati lepingusse p 5.3. kostja OÜ Roverto ettepanekul juhuks, kui osadelt võlgnikelt raha ei laeku. Selleks lepiti kokku, et kostja ei pea nende summade võrra hagejale aktsiate eest tasuma. Kokkuleppele jõudmine nähtub ka hageja esitatud lepingu erinevatest tööversioonidest, millest esialgses lepingus ei olnud vastavat sätet, see-eest on järgnevates versioonides p 5.3 sõnastatud selliselt, et „[...] laekumata arvetest 31.12.2016.a. seisuga laekumata jääv osa loetakse lootusetuteks nõueteks [...].“ Eelnimetatuga haakuvad tunnistajana üle kuulatud A.S. ́i ütlused, mille järgi olukorras, kus aktsiate hinnas saavutati kokkulepe, lepiti kokku ka ostuhinna ositi tasumises, sest nii oli võimalik lepingu p 5.3. alusel jätta hagejale tasumata võlgnikelt laekumata jäävad summad. Kohus leiab, et lepingu p 5.3 tingimuse lepingusse lisamise vajadus oli juba ilmnenud lepingueelsetel läbirääkimistel, et vähendada hagejale tasumisele kuuluvat lõppsummat vastavalt sellele, kuidas jääb võlgnikelt kostjale raha laekumata. Seega ei oma asjas tähtsust, kas hageja ja kostja teadsid või pidid teadma, et lepingus lisas 5 nimetatud nõuded on 26.01.2016.a. lepingu sõlmimise ajal lootusetud ega hageja poolt viidatud poolte lepingu sõlmimisel antud kinnitused, sest hinna alandamise õigus tuleneb lepingu punktist 5.3 ega ole seotud poolte kinnituste õigsusega. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille järgi võis kostja jätta tasumata üksnes 10 000 eurot, mis oli lepingu p 5.3. tähenduses „viimaseks lepinguliseks makseks,“ millest võis mahaarvamist teha. Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingu p 5.3. viitab p-le 2.2., mille alajaotuse p 2.2.5. nimetab viimase osamaksena 130 000 eurot. Lepingu lisa 5 kohaselt olid klientide (ostjate) poolt summas 120 368 eurot AS-le Timmon tasumata, mis on ligilähedane lepingu p-s 2.2.5. nimetatud summale, mida tuli kostjal lepingu järgi osade kaupa hagejale tasuda. Seega moodustus p-s 5.3 nimetatud viimane osamakse ostjate laekumata nõuetest, mille kohta tunnistaja A. Saagpakk on ülekuulamisel selgitanud, et aasta jooksul sooviti vastavalt laekumistele saada selgust, kui palju tegelikult hagejale võlgnetakse. A.S. ütlustega riimuvad tunnistaja G.E. ütlused, mille järgi tegeles tunnistaja G.E. aasta jooksul pärast lepingut spetsiaalselt võlgnevuste sissenõudmisega, mis olid kajastatud lepingu lisas 5. Tunnistajate ütlusest nähtub, et lepingu p-del 2.2.5. ja 5.3 oli vahetu seos – maksed tuli hagejale teha igakuiselt alates 15.03.2016.a. 10 000 euro suuruste osade kaupa, millest võis maha arvata ostjatelt laekumata jääva osa. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi samadel asjaoludel mõistma, et lepingu järgi tasumisele kuuluvatest summadest võis mahaarvamisi teha kogusummast, mis on lepingu p-s 2.2.5. kajastatud viimase osamaksena (RKTKo 3-2-1-102-14, p 18, RKTKo 3-2-1-112-15, p 15).
4.3.Puudub vaidlus selles, et lepingu lisas 5 nimetatud klientidest – Feilenment OÜ, Party Maker OÜ, Accedo Grupp OÜ, Pizza Hunt OÜ, Punane Karussell OÜ, Kurator OÜ, Osaühing MaxBel, Rukki Kaubanduse OÜ, Dannu OÜ Rommi äri, Kuursaali OÜ, Malendo OÜ, Ringi Lounge OÜ, Rüütli Diner OÜ, Unibaltic OÜ, Taavi Ojala FIE, Rivera Consulting OÜ, Osaühing Klep, Triidud OÜ – on seniajani arvete eest tasumata kokku summas 32 520,45 eurot. Vaidlus on selles, kas kostja võib nimetatud osas jätta hagejale osamaksed tegemata. Hageja leiab esiteks, et nõue ostja vastu peaks olema lootusetu. Samuti sätestab lepingu p 5.3. mahaarvamiseks lisatingimuse: „[...] kui ostja on teinud kõik enesest oleneva ja mõistliku, et nimetatud nõuded laekuks.“ Hagiavalduses on viidatud Raamatupidamise Toimkonna juhendile RTJ3 Finantsinstrumendid pdele 31 ja 32, mille järgi loetakse nõuet lootustuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille järgi p 5.3. sätestab lootusetena ja seega mahaarvatava laekumata arve mõiste, järgmiselt: „[...] lepingu lisades välja toodud laekumata arvetest 31.12.2015.a. seisuga, tulevikus laekumata jääv osa loetakse lootusetuteks nõueteks [...].“ Seejuures on pooled leppinud kokku mitte „igasugustes võimalustes“ nõuete kogumiseks, vaid selles, et ostja (kostja) teeb „kõik enesest oleneva ja mõistliku,“ et klientidelt võlgnevused kätte saada. Kohtu järeldust ei väära hageja poolt kohtule esitatud AS Timmon 2016. majandusaasta aruanne, milles ei ole märgitud vaidlusaluses summas lootusetuid nõudeid. Kohus leiab, et lootusetuks saab sõlmitud lepingu järgi lugeda vaid neid nõudeid, mida ei ole saanud mõistlike pingutuste tulemusena võlgnikelt sisse nõuda.
2-17-4265
Kohtu järeldust kinnitab asjaolu, et hageja ei ole nõuete käsitlemisel lähtunud raamatupidamiseeskirjast nõuete lootusetuks tunnistamisel. Näiteks Kuursaal OÜ, kellel on võrreldes teiste võlgnikega arvestatav võlgnevus (summas 4693,69 eurot) suhtes oli 09.11.2015.a. tsiviilasjas nr 2-15-13797 välja kuulutatud pankroti, seega enne lepingu sõlmimist, kuid lepingu lisas 5 oli 26.01.2016.a. endiselt Kuursaal OÜ vastu kajastus reaalse nõudena. Kostjal puudus igasugune võimalus nõude esitamiseks alates 26.01.2016.a., sest nõue oli muutunud võlgniku pankroti tõttu lootusetuks. Tunnistaja G.E. ütluste järgi teavitas ta nimetatud asjaolust AS Timmon omanikku U.K.i, sest lootusetuks nõudeks sai tunnistada üksnes juhtkonna nõusolekul, mida hageja U.K. ei teinud. Hageja on leidnud, et nõuet võis lepingu p 5.3. tähenduses lugeda lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad vaatamata mõistlikele pingutustele võimalused nõude sissenõudmiseks. Hageja on leidnud, et aktsiate müügilepingu punkti 5.3. täitmiseks ei pidanud kostja pöörduma lepingu lisas 5 nimetatud ostjate vastu kohtusse. Hageja poolt 20.04.2017.a. kohtule esitatud menetlusdokumendist nähtub, et pooled leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et kostja toimib analoogselt AS-ga Timmon, s.t saadab kirjalikke meeldetuletuskirju, teeb koostööd inkassofirmadega, müüb nõuded jne. Kohtusse pöördumine on hageja hinnangul abinõu, kui kohtuvälised jõupingutused nõuete rahuldamiseks positiivset tulemust ei anna. Kostja väidab tunnistaja G.E. ütlustele ja võlgnikele edastatud e-kirjade alusel, et kostja on teinud enesest oleneva ja mõistlikult võimaliku, et nõuded saaksid enne viimast osamakseid rahuldatud. VÕS § 7 lg 1 ja 2 kohaselt loetakse mõistlikuks Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Hageja on eelistungil õigeks võtnud, et kostja töötaja G.E. on tegelenud nõuete sissenõudmiseks võlgnikele helistamisega ja e-kirjade saatmisega, kelle töö tulemusena õnnestus nõuda sisse 73% nõuete kogusummast, s.o summas 120 368,00 eurot. Nimetatud töötaja võttis pidevalt võlgnikega ühendust eesmärgiga saavutada nõuete rahuldamine maksimaalses võimalikus ulatuses ning leppis kokku maksegraafikud. Tunnistajana üle kuulatud raamatupidaja G.E., kes töötas enne ja pärast lepingu sõlmimist kuni 2017.a. jaanuarini AS-s Timmon, on andnud ütluseid, mille järgi tuli tal võlgnike tegeleda alates 2013.a. tööle asumisest kuni ka pärast omanike vahetust kuni 2017.a. Alates 2013. aastast ei ole tunnistaja ütluste kohaselt võlgnikele kauba müüki lõpetatud, samuti ei loovutatud nõudeid inkassole ja kohtusse pöörduti ainult ühel juhul OÜ Verk vastu – seega olid toimingud võlgade kättesaamiseks samaväärsed. Seejuures tuleb võtta arvesse, et hageja kontrolli all valminud AS Timmon 2015 aasta majandusaasta aruande kohaselt käsitleti lootusetuna 7994 euro osas nõudeid, samas ei ole hageja ise pöördunud pikaaegsete võlgnike vastu kohtusse (nt Klep OÜ, Patymaker OÜ, Feilenment jne). Tunnistaja ütluseid kinnitab tõik, et mitmed nõuded olid vanema kui 1 aasta, s.o aastatest 2013. ja 2014., nt Paymaker OÜ ja Pizza Hunt OÜ (I kd, tl 47-52). Viimasel juhul hakkab eriti silma asjaolu, et hageja varem AS Timmon võimaldanud korduvalt ja väga pika aja jooksul jätta arved tasumata. Hageja on istungil põhjendanud olukorda selliselt, et Pärnus tegutsevad paljud ettevõtjad hooajaliselt, mis tähendab, et parematel aegadel on klientidel võimalik kaupa edukamalt müüa ja seetõttu ei saanud katkestada kauba müüki. Kohus leiab, et mõistlikult ei saa ka kostjalt eeldada, kes tegutses ettevõtjana samas valdkonnas edasi, et ta keelduks ostjatele kauba müümisest. Hageja esile toodud meetodid võlgade kättesaamiseks on küsitava väärtusega, et pidada neid samas valdkonnas tegutsevate ettevõtjate jaoks mõistlikuks (vt otsuse p-s 1.4. nimekirja). Näiteks sooduskampaaniate tegemine võlgnikele või tasuta külmikute, fritüüride jms pakkumine olukorras, kus võlgnik ei tule niigi oma kohustustega täitmisega toime. Ebamõistlik oleks eelistada võlgu olevaid kliente nendele kauba ostjatele, kes täidavad oma kohustusi eeskujulikult. Tunnistaja G.E. teada ei ole võlgade vähendamiseks kunagi võlgnikele tasuta tehnikat antud ega soodustusi tehtud,
2-17-4265
ehk siis tegevus nii nagu seda hageja praegu näeb, kuidas kostja peaks käituma, ei ole olnud hagejale omane, kes on juba varem pikka aega samas valdkonnas tegutsenud. Kohus leiab, et hageja on teinud kõik enesest oleneva, sest palkas AS Timmon varem klientidega töötanud G.E.i, kes on 2016. aasta jooksul saatnud klientidele meeldetuletuskirju ja saldoteatis, mille tulemusena on ka enamus nõuded sisse nõutud. Mõistlikult tegutsedes on kostja selgitanud välja võlgnike maksevõime, mille kohta on kohtule esitatud Julianus Inkasso OÜ analüüs, millest nähtub, et näiteks Patymaker OÜ olemasolu kohta ei ole äriregistris andmeid, Feilement OÜ, Kurator OÜ ootab äriregistrist kustutamine, samuti on palju maksejõuetuid äriühinguid, millel tegevus puudub. Inkassofirma andmetel on perspektiivi vaid mõnel äriühingul, nt Punane Karussell OÜ, mille kohta aga on pooled kohtuistungil teavitanud, et nimetatud äriühingu asemel tegutseb kauba müümisega samas kohas juba teine äriühing. Sisuliselt on nende 19 võlgniku puhul tegemist nõuetega, mille perspektiiv on väga ebakindel. Kohus nõustub kostjaga selles, et nimetatud ettevõtjate suhtes hagi esitamine kohtusse ei ole vaidlustega kaasnevaid kohtukulusid arvestades mõistlik. Kohus leiab, et kostja ei ole lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud, sest lepingu punkti 5.3 alusel oli kostjal õigus alandada aktsiate müügihinda 32 520,45 euro võrra, mistõttu ei saa hageja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Protokolli parandamise taotlus
5.Kostja on 22.08.2017.a. esitanud taotlus 15.08.2017.a. kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja ei nõustunud protokolli parandamise taotlusega. Kohus nõustub kostja taotlusega parandada protokolli lk 12, mille kohaselt Kostja esindaja teksti, mis hetkel on väljendatud „Oluliseks müügitingimuseks oli see et peab olema ?????? varade suhe ??????? kui oleks tegelikult maha arvatud need nõuded mis olid juba lootusetud või ebatõenäolised. Sellisel juhul ei oleks saanud tehing toimuda.“ järgnevalt „Oluliseks müügitingimuseks oli see et peab olema bilansiline käibevarade ja kohustuste vahe minimaalselt 230 000 eurot, kui oleks tegelikult maha arvatud need nõuded mis olid juba lootusetud või ebatõenäolised, ei oleks see tingimus olnud täidetud. Vastasel juhul ei oleks saanud tehing toimuda.“ – Kostja täpsustab protokollis olevaid lünki, et protokollist oleks järgitav Kostja seisukoht. Kohus märgib, et protokollis kajastatakse menetlustoimingu käiku ja taotluste lahendamist, tõendi allikana kuuluvad fikseerimisele vande all antud ütlused. Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised eelkõige mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides (TsMS § 50 lg 1 p 8 mõte). See on aga antud menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei ole stenogramm ning tagantjärgi ei ole sageli võimalik selgeks teha, kes millises konkreetses sõnastuses esines. Kohtul puudub kindlus, et hageja esindaja esines sellises sõnastuses nagu ta väidab. Kohus ei pea õigeks parandada protokolli vaid sõnastuse pärast, protokolli parandamine peaks tulema kõne alla oluliste ja sisulist tähtsust omavate minetuste korral. Tulenevalt eelpooltoodust tuleb protokolli parandamise taotlus rahuldada osaliselt, s.o lk 12 taotluses märgitud osas. Kohus nõustub kostjaga, sest märgitud osas on jäänud protokoll lünklikuks, mistõttu tuleb protokolli täiendada. Sõnastuse muutmise osas jätab kohus esitatud taotluse rahuldamata.
Hagihind
6.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 17.03.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse
2-17-4265
ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagi hinnaks on 52057,51 eurot, s.o põhinõue 32520,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 19 537,06 eurot ja TsMS § 133 lg 2 järgi arvestatud aastane viivis 2918,61 eurot. Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 17.08.2017.a. esitas kostja menetluskulude nimekirja ja menetluskulude hüvitamise kulude taotluse kokku summas 8145 euro (ei sisalda käibemaksu). Kostja lepinguline esindaja on 15.08.2017.a. ja 17.08.2017.a. menetluskulude nimekirjas märkinud õigusabile kulunud ajaks kokku 62h ja 30 min, so kokku 8125 eurot (II kd, tl 69-70, 87). Töötunni maksumus on 130€/h, millele lisandub käibemaks. Hageja on esitanud vastuväite, mille järgi palub hageja lugeda mittevajalikuks ja põhjendamatuks: 1) kostja õigusabikulu 15.05.2017.a kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3,5 tundi summas 455 eurot, sest kostja esindaja varasemad toimingud peaksid seda hõlmama, s.t kostja esindaja teadis/pidi teadma, millise sisuga menetlusdokumendid ja tõendid on kohtule varem esitanud tema ise ja hageja 2) kostja õigusabikulu 15.05.2017.a. kokku 4,5 tunnist summas 585 eurot 2,4 tundi, sest 15.05.2017.a eelistung kestis 2 tundi 10 minutit ja sisuliselt on see osa kostja esindaja tööst hõlmatud tööga 14 tundi/1820 eurot 30.05-05.06 „Kostja täiendavate seisukohtade koostamine, tõendite kogumine, komplekteerimine ja edastamine“ 3) kostja esindaja töö 30.05-05.06.2017.a. 14 tundi hinnaga 1820 eurot ei ole täies mahus põhjendatud, sest kostja raamatupidamisdokumendid koondati kohtule esitamiseks kostja raamatupidamises, mitte kostja esindaja büroos ja kostja seisukohtade koostamiseks , milles on välja toodud asja lahendamisel sisulist tähtsust omavad asjaolud ja kostja põhjendused, seetõttu ei ole põhjendatud mitte rohkem kui 3 tundi/390 eurot 4) kostja õigusabikulu 14.08.2017.a. 8 tundi/1040 eurot ei ole täies mahus põhjendatud, sest kostja esindaja kordab kohtukõne kirjalikes seisukohtades seda, mida varasemates menetlusdokumentides on esitanud, seetõttu ei ole põhjendatud mitte rohkem kui 3 tundi/390 eurot TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustub hagejaga selles, et 15.05.2017.a kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3,5 tundi, õigusabikulu 15.05.2017.a. kohtuistungil osalemisel ja eelistungil läbiräägitu arutamine kokku 4,5 tundi ja kostja esindaja töö 30.05-05.06 14 tundi on üle paisutatud menetluskulu. Kohus vähendab nimetatud ajakulu poole võrra ja loeb eelnimetatud toimingute mõistlikuks kuluks kokku 11 tundi, mis on kohtu hinnangul piisav kulu istungiks ettevalmistamiseks ja kohtule tõendite esitamiseks. Seega tuleb hagejalt väljamõistetavat menetluskulud vähendada 2860 euro võrra (11h*130€). Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja taotlused ja seisukohad on olnud sisukad, menetluse kestel ei esitatud
2-17-4265
põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud 51h ja 30min ulatuses põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 130 €/h (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud peavad hõlmama ka esindamisega seotud kulusid, sh transpordikulu, seega kohus ei mõista hagejalt välja transpordikulud summas 20 eurot. Kohus rahuldab hagejate menetluskulude hüvitamise taotluse summas 5265 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:
Kohtuotsus jõustus osaliselt 06.04.2018 Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2018.a kohtuotsuse jõustumisega järgmiselt:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 08.09.2017 otsus osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja kasuks osaliselt menetluskulud välja mõistmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 6695 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.U.K.i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Osaühingu Roverto apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta rahuldamata Osaühingu Roverto 01.03.2018 taotlus tsiviilasjas nr 2-17-4265 21.02.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks.
RESOLUTSIOONI TERVIKTEKST:
1.Jätta hageja U.K.i hagi rahuldamata.
2.Rahuldada osaliselt kostja 22.08.2017.a. taotlus 15.08.2017.a. kohtuistungi protokolli parandamiseks ja lugeda lk 12 õigeks tekstiks: „Oluliseks müügitingimuseks oli see et peab olema bilansiline käibevarade ja kohustuste vahe minimaalselt 230 000 eurot, kui oleks tegelikult maha arvatud need nõuded mis olid juba lootusetud või ebatõenäolised, ei oleks see tingimus olnud täidetud. Vastasel juhul ei oleks saanud tehing toimuda.“
3.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus maakohtus:
1.Menetluskulud jätta hageja U.K.i kanda.
2.Välja mõista hagejalt U.K. kostja Osaühingu Roverto kasuks menetluskulud kokku summas 6695 eurot (kuus tuhat kuussada üheksakümmend viis eurot), s.o kostja lepingulise esindaja kulu.
3.Menetluskuludelt tuleb hagejal U.K.il kostjale Osaühingule Roverto tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Menetluskulude jaotus apellatsioonimenetluses:
1.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja U.K. kanda.
2.Mõista hagejalt U.K. kostja Osaühingu Roverto kasuks välja menetluskulud 2342,17 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
VÄLJAVÕTE ÕIGE
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.