Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-5870
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
Kohtuasi
Tallinna linna hagi VV vastu üüri ja kõrvalkulude 12 447.31 krooni nõudes Kirjalik menetlus
Menetluse liik Menetlusosalised Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja: Tallinna linn: Vabaduse XXX Kostja: VV, isikukood XXX, XXX Hagi rahuldada . Välja mõista kostjalt VV hageja Tallinna linn kasuks 12 447.31 krooni. Jätta menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust ja kuuluvad väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks, täies ulatuses kostja kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud Tallinna linna ja kostja vahel on sõlmitud 11.12.1996.a. üürileping, kostjal oli kohustus tasuda korteriüüri ja kõrvalkulude eest arvetel näidatud summades. Kostja võlgneb üüri ja kommunaalteenuste eest 10 490.41 krooni, mis tekkis ajavahemikul november 2001 kuni august 2006. Seisuga 01.04.2001 andis AS M munitsipaalelamispindade haldamise üle, võlgnevus oli 4730.90 krooni. Hageja palub välja mõista 13 927.71 krooni.
Menetluse senine käik. Tallinna Üürikomisjoni 05.02.2007.a. otsusega üürivaidlusasjas ÜK – 2/109/06 Tallinna linna avaldus rahuldati ning VVilt mõisteti välja 13 927.71 krooni. Otsusega ei nõustunud VV. Vastavalt üürivaidluse lahendamise seaduse § -e 21, kui pool ei nõustu üürikomisjoni otsusega, võib ta sama üürivaidlusasja läbivaatamiseks pöörduda Harju Maakohtu poole otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. Kohus vaatab komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool ja komisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. Harju Maakohus on 26.11.2007 määrusega määranud asjas kirjaliku menetluse. Tallinna linn on 05.12.2007 kirjaga teavitanud kohut, et jääb nõude juurde, kuid vähendab seda, kuivõrd võlga on osaliselt tasutud ja palub välja mõista 12 447.31 krooni. Võlgnevus on arvestatud seisuga 01.11.2007.a. Kostja on kohtumääruse kätte saanud 19.11.2007.a., kohtule taotlusi ega täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Võlaõigusseaduse § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule ( üürnikule ) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja ja tema perekonnaliikmete kasutada on üürilepingus märgitud eluruum. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. TsMS § 229 loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus on käesoleva tsiviilasja juurde võtnud üürivaidlusasja ning sinna juurde esitatud tõendid. Asjas kinnitab Tallinna linna ja kostja vahel 11.12.1996.a. sõlmitud üürileping, et kostja ja tema perekonnaliikmete kasutada on eluruum XXX, kostjal oli kohustus lepingu p 4.2 kohaselt tasuda korteriüüri ja kõrvalkulude eest arvetel näidatud summades. Lepingu allkirjastas VVi nimel ja
antud volituse alusel RB. Hageja on esitanud hagetava summa kujunemise ja perioodi kohta vastava arvestuse. Võlaperiood on november 2001 kuni august 2006. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust. Alates 01.07.2002.a.a kehtiva VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 271 kohaselt on üürileandjal õigus saada tasu üüri ja kõrvalkulude eest ja üürnikul vastav kohustus. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja poolt on olemasolevat võlgnevust vaid osaliselt tasutud, konkreetseid kululiike ja arvestust kostja ei ole vaidlustanud. 2003.a. aprillis on kostja kinnitanud olemasolevat võlgnevust ja allkirjastanud maksegraafiku, mida ei ole täidetud. Hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus arvestab, et esitatud nõue kuulub rahuldamisele ning leiab, et kohtukulud tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda. Esitatud avalduselt tuleb tasuda riigilõiv, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.