Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. jaanuar 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-35708
Tsiviilasi
AS H hagi FIE AK, IT ja AK vastu 40 874, 30 krooni nõudes. Hageja: AS H(registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja volitatud esindaja: Merilin Malmet (XXX); Kostja I: FIE AK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: IT(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III: AK (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-07-35708
Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt 19.06.2006.a. sõlmisid AS H ja FIE AK (kostja I) laenulepingu nr 06-099282-JI, mille alusel andis hageja kostjale laenu 45 000 Eesti krooni. Laenulepingu järgi kohustus kostja I laenusumma hagejale tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2009.a. ning tasuma igakuiselt intressi 16 % aastas. Kostja I kohus tagama intressi ja maksegraafikus fikseeritud summade tähtaegselt tasumiseks piisava summa olemasolu oma arvelduskontol. 19.06.2006 sõlmisid hageja ja IT(kostja II) ning AK kui füüsiline isik (kostja III) FIE AKi laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks käenduslepingud, vastavalt nr 06-099282-KÄ1 ning nr 06-099282-KÄ2. Käenduslepingutega kostja II ja kostja III kohustusid tagama hageja kõiki laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja I vastu, vastutades võlgnetava rahalise kohustuse täitmise eest kumbki kuni 51 300 krooni ulatuses. Käenduslepinguga võtsid kostja II ja kostja III kohustuse täita käendatav kohustus, kui kostja I oma laenulepingust tuleneva kohustuse tähtaegselt täitmata jätab. Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks oli laenulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Laenulepingu ülesütlemisel oli kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks kostja kohustus ennetähtaegselt tasuma kõik laenulepingust tulenevad võlgnevused. Kostja I ei ole oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud alates 10.04.2007.a., olles eelnevalt korduvalt hilinenud laenulepingu järgsete maksete tasumisega. 11.06.2007 hageja ütles laenulepingu üles. Seisuga 30.08.2007 moodustab kostja I laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 40 874,30 krooni, millest põhivõlgnevus on 36 641,93 krooni, intress 3 244,29 krooni ja viivis 988,08 krooni. Viivist arvestas hageja siis, kui kostja I arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses. Hageja arvestas viiviseid puudujäävalt summalt maksegraafikus märgitud tähtpäevale järgnevast päevast arvates laenulepingus fikseeritud määras 0,150 % päevas. 27.12.2006 kirjaliku teatisega hageja teavitas kostjat I võlgnevusest ning palus võlgnevused tasuda hiljemalt 15.01.2007.a. 11.06.2007 hageja saatis kostjale I lepingu lõpetamise hoiatuse ning teatas, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb lepingu üles ja pöördub võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Hageja saatis 27.12.2006 ja 11.06.2007 teatised ka kostjale II ITile, paludes kostjal II täita käenduslepinguga võetud kohustus kuni 01.07.2007.a. Kostjad ei tasunud võlgnevust ning seega ei ole oma kohustusi täitnud ja on rikkunud lepingutingimusi. Hageja taotleb hagi rahuldada ja kostjatelt solidaarselt välja mõista 40 874,30 krooni ( s.h. põhiosavõlgnevus 36 641,93 krooni, intress 3 244,29 krooni ja viivis 988,08 krooni9 ning viivised protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostjate kanda.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja määras 30 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on kostjale AKile kui füüsilisest isikust ettevõtjale ning füüsilisele isikule isiklikult allkirja vastu üle antud 02.12.2007.a. Vastamise tähtpäev saabus seega 02.01.2008.a. Kostja I FIE AK ega kostja III füüsiline isik AK ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hagi koos lisadega on kostjale II ITile edasiandmiseks allkirja vastu üle antud 26.11.2007.a. I. Terentjevsi elukohas viibinud isikule, kelle allkirja ega suhet kostjaga II kohtul ei õnnestunud dešifreerida. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele
2-07-35708 isikule. Vastamise tähtpäev saabus seega 27.12.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses hageja palus vastavate eelduste esinemisel hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, kostjaid hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 94 lg-st 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhi-refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,15 % tasumisele kuuluvast summast päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisnõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.
2-07-35708 Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.