Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti esitas 31. 05. 2017.a. kohtule avalduse Hxxx Kxxxx maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Asjas on peetud eelistung 12.juunil 2017. Eelistungil jäi võlausaldaja ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise nõude juurde. Võlausaldaja nõude aluseks on võlgnikul täitmata sotsiaalmaksukohustus, mida tuleb täita ja sotsiaalmaksu maksta iga kvartal. Võlgnikule on selle kohta MTA maksuportaalis teated saadetud. Sotsiaalmaksu võlale ei saa vastuväiteid esitada, see on seadusest tulenev kohustus. Võlanõuded on kohtutäitur Oleg Sirotini menetluses. Võlausaldaja põhinõue on 11 842,79 eurot pluss intress 9739,96 eurot. Võlgnikul registritest vara ei nähtu, deklareeritud palka ei ole ja töötajate registris registreeritud ei ole. Võlgnik eelistungile ei ilmunud ja pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnikult võla sissenõudmiseks on võlausaldaja esitanud avaldused kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse algatamiseks on esitatud avaldused 29.04.2014 (tl.72

16). Seni ei ole nõuet õnnestunud ka täitemenetluses rahuldada ja võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tuginenud PankrS § 10 lg.2 p.2. Võlausaldaja tugineb ka PankrS § 10 lg.2 p.1, kuna võlausaldaja on võlgnikule esitanud pankrotihoiatuse 1.03.2017, mis toimetati võlgnikule kätte 2.03.2017. Võlgnik ei ole täitnud pankrotihoiatuses näidatud kohustusi. Kohus saatis teate avalduse esitamisest võlgnikule ja teavitas võlgnikku, et tal on õigus esitada kuni eelistungini vastuväide. Võlgnik PankrS § 12 lg.2 kohaselt pankrotiavalduse kohta vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldaja maksis pankrotimenetluse kulude katteks PankrS § 11 alusel kohtu deposiidikontole 600 eurot 12.07.2017 (tl.51). Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Mart Sikuti. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande ja arvamuse võlgniku maksejõulisuse kohta. I Hxxx Kxxxe varad ajutise pankrotihalduri aruande järgi Hxx Kxxxxx ei ole kinnisvara ega muud registreeritavat vara. Võlgnikul kinnitusel ajutisele haldurile puudub tal vallasvara. Võlgniku pangakontod SEB Pangas on nulljäägiga, need on arestitud erinevate kohtutäiturite poolt, kontol liikumisi pole toimunud. Võlgniku sissetulekud jäävad alla mittearestitava määra. Võlgnik on andnud seletuse, et olles kindla töökohata, on ta teinud erinevatele firmadele metsatöid, saanud tasu sularahas. Kokkuvõttes puudub Hxxx Kxxxxx vara, millele pöörata sissenõuet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja mida oleks võimalik kasutada pankrotimenetluse läbiviimiseks. II Hxxx Kxxxx kohustused ajutise pankrotihalduri aruande järgi Seisuga 13.06.2017 on Hxxx Kxxxxx kohustusi vähemalt 30047,92 euro ulatuses, millest: -

sissenõudja Maksu- ja Tolliameti nõude suurus 13207,75 eurot, arvestuslik intress 8942,25 eurot, kokku 22150 eurot; Bigbank As nõue summas 6082,08 eurot; Time Finans AB nõue summas 1815,84 eurot.

Maksehäire on OK Incure OÜ ees, mis võib olla aegunud. Kohtutäiturite menetluses 13 täiteasja. III Võlgniku sissetulekud Võlgnikul on puudunud püsivad sissetulekud aastatel 2011-2016. Palgatulu pole ta saanud, tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana alates 29.09.2008. Ettevõtlustulu alusel arvestades, võttes maha ettevõtlusega seotud kulud, on olnud ettevõtluse tulem aastal 2011 10420,52 eurot, aastal 2012 0, aastal 2013 0, aastal 2014 0, aastal 2015 0, aastal 2016 oli maksustatav tulu 495,60 eurot. Võlgnik teeb metsatöid FIE-na erinevatele metsafirmadele. Metsatööde hinnad on langenud, püsivama ja tulusama töö leidmisega raskusi. IV Hans Kuuse maksevõime analüüs Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnikul HxxxxKxxxxxpuuduvad varad, mida oleks võimalik realiseerida pankrotimenetluses ja mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulud ja rahuldada sissenõudjate nõudeid.

Võlgniku makseraskustesse sattumise põhjuseks loeb ajutinepankrotihaldur ebamajanduslikku ja kahjumlikku tegevust ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest tekkinud maksuvõlga. Kuna võlgnik on arveldanud sularahas, on raske kindlaks teha tema tegelikke sissetulekuid. Võlgnikul on püsiv maksuvõlg juba aastast 2010. Põhivõlg kokku 11842,79 eurot. Ajutine haldur ei pea realistlikuks võlausaldajatega kokkuleppe saavutamist läbirääkimiste teel, näiteks võlgade ümberkujundamise raames. Aastal 2017 on FIE-l sotsiaalmaksu tasumise kohustus summas 141,90 eurot kuus, aastal 2017 kokku 1702,80 eurot isegi juhul kui kasumit ei saa. Seega maksejõuetus aina süveneb. Pankroti väljakuulutamine on põhjendatud võlgade pideva suurenemise vältimiseks. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole, pankroti- ja majanduskuritegusid võlgnik PankrS § 171 lg.2 p.1 mõistes tõenäoliselt toime pannud ei ole. Kokkuvõttes on ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Ajutise halduri hinnangul ei kata võlgniku vara ajutise halduri tasu ja kulusid ega ka pankrotimenetluse kulusid. Kohtuistungil 30.08.2017 jäi võlausaldaja pankrotiavalduses märgitu juurde ja palus võlgniku pankroti välja kuulutada. Nõue on praeguseks hetkeks 22 306,65 eurot. Võlgnik andis seletuse, et pankrotiavaldus on õigustatud. Tal on maksud maksmata. Võlgnik oli FIE metsatöödel, saemehena. Nüüd on ta ennast registrist maha võtnud, et kohustuste lisandumist vältida. Viimastel aastatel tulu ei tulnud, raietööde hinnad langesid. Võlgnik on esitanud tuludeklaratsioonid. Oli kuid, kus tööd üldse ei olnud, kevaditi näiteks. Tasu maksti tihumeetrite pealt, 7 eurot/thm. Et FIE-na ära elada, peab sissetulek olema vähemalt 700 eurot kuus. Võlgnikul ei ole abikaasat ega lapsi, on elukaaslane. Kavandab otsida tööd ka ehitusvaldkonnas, töökoht on silmapiiril, terviseprobleeme ei ole. Vara ja väärisesemeid tal ei ole. Võlgnik möönab, et tema elujärg on tagasihoidlik. Varem oli laiem eluviis, ka alkoholitarvitamist, nüüd enam mitte. Ilma pankrotita oleks muidugi parem, ta soovib võlga tasuma hakata. Ajutine pankrotihaldur taotleb pankroti väljakuulutamist. On nõus jätkama pankrotihaldurina.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, võlausaldaja ja ajutise halduri sõnavõttu kohtuistungil ja kuulanud ära võlgniku Hans Kuuse, on seisukohal, et avaldus Hans Kuuse pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku võlg selle võlausaldaja ees summas rohkem kui 21 000 eurot. Tegemist on Sotsiaalmaksuseaduse § 1, § 2 lg.1 p.5, lg.5 alusel määratava ja makstava maksuga. Seega on pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul võlgasid summas vähemalt 30 000 eurot, võlgnikul ei ole vara, millele pöörata sissenõuet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul vara puudub. Igakuine fikseeritav sissetulek puudub samuti, mis ei võimalda teha kinnipidamisi võlausaldajatele võlgade katteks. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et Hxxx Kxxxxx ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole

ajutine. Võlgnikul on teadaolevaid nõudeid kokku summas rohkem kui kolmkümmend tuhat eurot. Hxxx Kxxxxx puudub vara või sissetulek ulatuses, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Ehkki võlgnik on töötanud nii varasematel aastatel kui ka praegusel ajal, ei ole temale makstud tulu kusagil kajastatud, see on olnud mitteametlik ja fikseerimata. Ettevõtlustulu ja –kulude kalkulatsioonid näitavad ettevõtluse lõpptulemit peaaegu kõigil aastatel nullina. Võlgnikul ei ole ka lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et HxxxxKxxxx on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja on esitanud kohtule ülevaate võlgniku maksuvõla kujunemisest (tl.5-6): sotsiaalmaksu võlga on hakanud kujunema alates aastast 2010, suurenedes igas kvartalis. 29.04.2014 on võlausaldaja esitanud täitmisavaldused Kohtutäiturite ja Pnakrotihaldurite Kojale täitemenetlustesse. Täitisregistrist nähtub (tl.81), et need nõuded on kohtutäitur Oleg Sirotini menetluses, muud nõuded (Bigbank ja Time Finance AB) kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses. Samas leiab kohus, et käesolevas pankrotiasjas, kaaludes võlgniku majandusliku olukorra subjektiivseid põhjusi, ei ole isikule alust ette heita kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ega muude tegude sooritamist, mida võiks lugeda raskeks juhtimisveaks. Käesolev pankrotiasi käsitleb Hxxx Kxxxx kui füüsilisest isikust ettevõtja maksejõuetuse põhjusi. Pankroti väljakuulutamisel uurib pankrotihaldur FIE kui maksukohustuslase raamatupidamisdokumente ja saab neile anda hinnangu. Seni ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mida saaks hinnata kui süütegusid Hxxx Kxxxx kui füüsilise isiku maksejõuetuse põhjustamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud asjaolu, et tegutsedes füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole ta tegutsenud majanduslikult otstarbekalt (ettevõtlusega seotud kulud sama suured või suuremad kui ettevõtlustulu), ei ole kaalunud maksukohustuste ja sissetulekute vastavust, sissetulekute suurendamise võimalusi ega teinud sellest tulenevaid otsustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Hxxx Kxxxx puhul esinevad PankrS § 31 lg-s 1 ja § 1 lg-s 2 sätestatud tingimused ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Antud juhul puuduvad ka PankrS § 15 lg-s 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Võlausaldaja on olnud nõus pankrotimenetlust rahastama vähemalt 600 euro ulatuses. Kui võlgnik esitab PankrS § 169 ja § 170 lg 1 kohase avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kaalub kohus sellega seotud asjaolusid. On olemas deposiidimakse, mille arvel katta ajutise menetluse kulud ja vajadusel ka pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast sellekohase avalduse laekumist. Ajutine haldur Mart Sikut on kohtule teatanud, et ta on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Mart Sikut vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Hxxx Kxxxx pankrotihalduriks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 19.07.2017. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 5,5 töötunni eest summas 528 eurot ning hüvitada ülesannete täitmisel tehtud kulud summas 59,87 eurot, sh käibemaks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete eeldatavat mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 80 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 5,5 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 528 eurot, mille hulka kuulub tasu summas 440 eurot ja lisanduv käibemaks 20%, s.o. 88 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on ka ajutisele haldurile kulude hüvitamine taotletud ulatuses. Haldur on selgitanud, et kulud summas 49,89 eurot moodustuvad koopiate, väljatrükkide tegemise kulust, paberi- ja bürookaupade kulust ja krediidiinfo raporti kulust. On telefonikulud ja sõidukulu (37,80 eurot) Kohus leiab, et taotletud kulude hüvitise summa on mõistlik ja põhjendatud. Pankrotihaldur on kulutused teinud läbi Sikuti Advokaadibüroo. Kohus kontrollis, et Sikuti Advokaadibüroo on käibemaksukohuslane (reg nr EE100234857), seega on põhjendatud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis büroole välja maksta koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.