Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
4. jaanuar 2008.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-41092
Tsiviilasi
AS-i xxx hagi xxx vastu 5 658.36 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja AS xxx (registrikood xxx; asukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn) kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik lihtmenetlus
Jätta AS-i xxx hagi xxx vastu 5 658.36 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AS-i xxx kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (4. jaanuar 2008.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 04.10.2007 esitas AS xxx kohtule hagi xxx vastu 5 658.36 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.06.1999 liitumislepingu, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9908337779, 9907209654, 9906122606 kokku summas 3 189.25 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja tasunud 99 krooni. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 2 829.68 krooni. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 01.10.2007. Kuna viivis ületab põhivõlga, vähendab hageja viivist põhivõla suuruseni summas 2 828.68 krooni. Hageja viitab xxx teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.1.1 ning 4.1.2, mille kohaselt kohustus kostja täitma lepingut ning tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud
arvelduste korrale. Hageja palub kostjalt välja mõista 5 658.36 krooni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 191 lg 1 alusel. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema 21.06.1999 liitumislepingut sõlminud ega kasutanud lepingu alusel osutatud teleteenuseid. Kostjani ei ole varem jõudnud ka hageja poolt esitatud arved summas 3 189.25 krooni. 1999.a aprillis kaotas kostja rahakoti koos dokumentidega, mille hulgas oli ka pass nr K1155893. 1999.a lõpus pöördus kostja Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse ning talle väljastati uus pass nr K1209552. 21.06.1999 sõlmiti liitumisleping kostja kaotatud passi kasutades nii hagejaga kui ka xxx AS-iga. Liitumislepingutel olevaid allkirju võrreldes on üsna selge, et see on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt, kes tõenäoliselt ei ole eestlane (passikoopial on kinnitus „kopija verna“). Samuti on liitumislepingutel valed kostja andmed. Kostja ei ole kunagi elanud liitumislepingutel märgitud aadressil. Kostja pöördus politseisse, alustati kriminaalmenetlus ning 24.04.2007 sai kostja Põhja Politseiprefektuurist teate kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Menetluse käik 23.11.2007 määrusega määras kohus menetleda hagi lihtmenetluses ning andis pooltele tõendite esitamise tähtajaks 14.12.2007. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna poolte vahel ei ole võlasuhet. 21.06.1999 on sõlmitud hageja ja kostja vahel liitumisleping (t lk 9). Liitumislepingu lahutamatuks osaks on xxx NMT 450 ja GSM kasutamise eeskiri ning teenuste hinnad on esitatud EMT hinnakirjades. Sellest tulenevalt on klient kohustatud täitma osapoolte vahel sõlmitud lepingut ja eeskirja ning tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arved osutatud xxx teenuste eest vastavalt eeskirjas fikseeritud arvelduste ja maksete korrale (eeskirja p 4.1.1 ja 4.1.2). Hageja on esitanud kostjale arveid summas 2 829.68 krooni (t lk 11-13) ning meeldetuletuse võlgnevuse kohta (t lk 10). Juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 ja 12 kuulub võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002 kohaldamisele senikehtinud seadus ning alates 1. juulist 2002 kohaldatakse kestvuslepingutele tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud) tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 191 lg 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud) kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vastavalt eeskirja p 7.7 on hagejal õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest ning viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhivõlast väiksemas summas 2 828.68 krooni. Kostja väidab, et tema ei ole liitumislepingut sõlminud. Hageja ei ole esitanud omapoolseid vastuväiteid kostja vastusele, mille kohaselt ei ole kostja 21.06.1999 liitumislepingut sõlminud. Käesolevas asjas ei ole pooled taotlenud käekirjaekspertiisi läbiviimist. Kohus on seisukohal, et asja on võimalik lahendada kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite alusel. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tõendi kohaselt on kostjale 17.01.2000 välja antud seoses eelmise passi nr
K1155893 kaotamisega uus pass ning eelmine pass tunnistati 06.01.2000 kehtetuks (t lk 43). Visuaalsel vaatlusel on märgata, et lepingul olev allkiri (t lk 9) erineb oluliselt xxx allkirjast (t lk 37, 42) ning samal päeval, s.o 21.06.1999 on kostja kaotatud passi kasutades sõlmitud ka teine liitumisleping xxx AS-iga (t lk 45). Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kostja on eestlane, kuid passi koopiale on kirjutatud liitumislepingu sõlminud isiku poolt vene keeles „koopia õige“ (t lk 42). 30.11.2006 Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna määruse kohaselt alustati kriminaalasja menetlust selle kohta, et 21.06.1999 tundmatu isik kasutas xxx kaotatud Eesti passi nr K1155893 ning sõlmis selle alusel liitumiselepingu xxx AS-i ja AS-iga xxx. Kuna uurimistoimingutega ei ole kindlaks tehtud kuriteo toime pannud isikut, siis kriminaalasjas menetlus lõpetati (t lk 54). Seega on kostja väide, et tema ei ole 21.06.1999 hagejaga liitumislepingut sõlminud eelpool toodud tõenditega tõendamist leidnud. Kuna kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning poolte vahel puudub võlasuhe, on hageja nõue kostja vastu põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.