nende Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, auskoht Xxxx), lepinguline esindaja Mihkel Leesment (OÜ Leesment & partnerid, Põllu 32/25, 11619 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS Xxxx(registrikood xxxx, auskoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, F. R. Kreutzwaldi 3, 10120 Tallinn, e-post [email protected]) 30.05.2017 Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja Xxxx Hageja seaduslik esindaja Xxxx Hageja lepinguline esindaja Mihkel Leesment Kostja lepinguline esindaja Tarmo Friedenthal Menetlusosalised esindajad
ja
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata hageja XxxxOÜ nõue summa 90,72 euro osas (sh tagatisraha 85,70 eurot ja viivis 5,02 eurot).
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista kostjalt AS Xxxxhageja XxxxOÜ kasuks tagatisraha 101,28 eurot.
4.Välja mõista kostjalt AS Xxxxhageja XxxxOÜ kasuks: 4.1 viivis perioodi 26.06.2016-25.08.2016 eest 37,06 eurot; 4.2 viivis perioodi 26.08.2016-07.09.2017 eest 191,42 eurot; 4.3 alates 08.09.2017 viivis 0,5% päevas tagatisrahalt (101,28 eurot) kuni tagatisraha täieliku tagastamiseni.
5.Välja mõista kostjalt AS Xxxxhageja XxxxOÜ kasuks kahju summas 225 eurot. Menetluskulude jaotus
6.Jätta hageja XxxxOÜ menetluskulud kostja AS Xxxxkanda 89% ulatuses ning kostja AS Xxxxmenetluskulud jätta 11% ulatuses hageja XxxxOÜ kanda.
7.Välja mõista kostjalt AS Xxxxhageja XxxxOÜ kasuks menetluskulud 472,81 eurot.
8.Välja mõista hagejalt XxxxOÜ kostja AS Xxxxkasuks menetluskulud 66,55 eurot.
9.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt AS Xxxxhageja XxxxOÜ kasuks välja menetluskulud 406,26 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista (tl 45-46, 65): 1.1 tagatisraha 101,28 eurot; 1.2 kahju 225 eurot; 1.3 tagastamata tagatisrahalt arvestatud viivise 37,06 eurot perioodi 26.06.2016-25.08.2016 eest; 1.4 alates 26.08.2016 viivise 0,5% päevas tagastamata tagatisrahalt (101,28 eurot) kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi viivise 0,5% päevas tagastamata tagatisrahalt kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub jätta hageja kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 15.06.2015 äriruumide üürilepingu, mille kohaselt kostja üüris hagejale äriruumid Tallinnas Xxxx hoones 3. Hageja tasus kostjale ettemaksuna tagatisraha 192 eurot, mis tuli tagastada lepingu lõpetamisel pärast ruumide üleandmist üürileandjale. Maksekohustusega viivitamise korral lepiti kokku viivises 0,5% päevas.
3.06.06.2016 lõpetasid pooled kokkuleppel üürilepingu. Samal päeval andis hageja äriruumid kostjale üle. 13.06.2016 esitas kostja hagejale leppetrahvi- ja kahju nõude, kuna hageja väidetavalt jättis koristamata üüripinna lähedusest endale kuuluvad kaubaalused. 18.06.2016 esitas hageja kostjale lepingulise esindaja kaudu, kelle poole pöördus hageja 14.06.2016, vastuse kostja nõudele, vaieldes nõudele vastu. Samas vastuses nõudis hageja kostjalt tagatisraha tagastamist ja õigusabikulude näol tekkinud kahju hüvitamist hiljemalt 7 päeva ehk hiljemalt 25.06.2016.
22.06.2016 kirjas vaidles kostja nõudele vastu. 27.06.2016 kirjas jäi hageja oma nõude juurde ja tegi kostjale kompromissettepaneku. 01.07.2016 kel 14:40 sa hageja kostjale e-kirja, kus nõuti taaskord kaubaaluste eemaldamist andes selleks tähtaja samal päeval kell 18.00. hageja vastas samal päeval kell 17:34. Kostja on tagastanud hagejale 06.07.2016 tagatisrahast 85,70 eurot, tagastamata on 101,28 eurot ja kahju. Hageja nõustub, et kostja rahuldab garantiisummast viivise 5,02 eurot, milline on toodud 316319 arvel arve 316254 eest. Leppetrahvi osas esitatud viivisega 5,28 eurot hageja ei nõustu.
4.Kostjal puudus üürilepingust tulenev alus nõuda leppetrahvi tasumist. Hageja ei ole risustanud kostja territooriumi. Hageja ladustas mõned kaubaalused pärast üürilepingu lõppemist prügikastide juurde. Pooled leppisid kokku, et hagejal on aega kaubaaluste äraviimiseks 13.06.2016 päeva jooksul. Õhtul kaubaalustele järgi minnes olid need kadunud. Järgmisel päeval esitas kostja hagejale arve 316282 summas 180 eurot kaubaaluste utiliseerimise eest. Hiljem aga tagastas kostja kaubaalused samasse kohta ning andis 01.07.2016 ebamõistlikult lühikese tähtaja kaubaaluste ära vedamiseks. Seega üritas kostja 14.06.2016 välja petta hagejalt 180 eurot kaubaaluste utiliseerimise eest. 01.07.2016 proovis kostja korrata 13.06-14.06.2016 skeemi, tekitades olukorra, kus hageja hilineb korralduse täitmisega, andes kostjale võimaluse esitada rahalisi nõudmisi ja teha tasaarvestust tagatisrahaga. 01.07.2016 e-kirjas püüab kostja luua mulje nagu oleks juba 29.06.2016 teatanud hagejale kaubaalustest, kuigi e-kiri on edastatud üksnes kostja sekretärile. Kostjal puudub õigus leppetrahvi nõuda, kuna kostja on esitanud leppetrahvi nõude pärast üürilepingu lõppemist. Leping lõppes 06.06.2016, kuid leppetrahvi nõuti 14.06.2016. Kaubaalused ei paiknenud lepingu objektil, seega ei kohaldu üürilepingu punkt 5.4.
5.Õigusteenuse tellimine, seoses kostja poolse tagatisraha tagastamisega viivitamisega, on lepingurikkumisest tulenev otsene varaline kahju. Õigusteenuse kasutamise vajaduse tingis asjaolu, et hageja ei ole õigusteadmistega isik ning ei olnud kvalifitseeritud õigusvaidluse pidamiseks kostjaga. Kostja esitas hagejale 14.06.2016 põhjendamatu leppetrahvi- ja kahjunõude, millele vastuväidete esitamine eeldas õigusteadmistega isiku kaasamist. Hageja tellis õigusteenuse, mille tunnihind on alla turu keskmise, st 75 eurot/h + käibemaks. Poolte vahel sõlmitud üürileping on tavatust mahukam ning oma olemuselt üürnikule äärmiselt kahjulikult koostatud. Hageja esindaja tegi õigusteenuse raames järgmisi tegevusi: 15.06.2016 materjalidega tutvumine asjaolude kiiranalüüs, vastamine kliendi küsimustele 1 tund; 16.06.2016 seisukoha kujundamine tegevusplaani osas ning plaani esitamine kliendile e-kirja teel 0,25 tundi; 17.06.2016 lepingu täitmise nõude koostamine, edastamine kliendile ülevaatamiseks 1 tund; 18.06.2016 nõude viimistlemine kliendi tagasiside põhjal ja edastamine e-kirja teel 0,50 tundi; 27.06.2016 vastuse koostamine ja edastamine kostja 22.06.2016 e-kirjale 0,50 tundi. Hageja esindaja on ka varasemalt pidanud kostjaga õigusvaidlusi, kus kostja on üritanud lepingupartneritele võlgu jääda. Nimetatu on piisav, et pidada õigusteenuse kasutamist põhjendatuks ja kulu mõistlikuks. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja on tagastanud hagejale 06.07.2016 tagatisraha 85,70 eurot. Ülejäänud tagatisrahaga on kostja rahuldanud enda nõuded hageja vastu. Kostja on esitanud hagejale leppetrahvnõude, kuna hageja jättis üüripinna koristamata. Leppetrahvi osas on hagejale väljastatud arve 316281 summas 96 eurot. Lisaks on kostjal hageja vastu arvest 316319 tulenev viivisenõue summas 10,30 eurot.
8.Leppetrahvnõue põhineb poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktidel 5.4, 4.2.1, 4.2.6, 4.2.27,
4.2.29.Leppetrahvi kohaldamise aluseks on hageja poolt talle kuuluvate kaubaaluste ladustamine Tallinnas Xxxx asuvale kinnistule, mille oluliseks osaks olevas hoones paiknes hageja poolt üüritud ruum. Hageja ladustas talle kuluvad kaubaalused Xxxx territooriumile ega viinud kaubaaluseid ära lepingu lõppemise ajaks, mistõttu esitas kostja hagejale leppetrahvnõude. Tähtsust ei oma, millal leppetrahvi nõue esitati, vaid see, millal tekkis alus leppetrahvi nõudmiseks. Kaubaalused jättis
hageja lepingu objektiga külgnevale ning lepingu objekti teenindamiseks vajalikule territooriumile vedelema lepingu kehtivuse ajal ning lepingu lõppemisel neid sealt ära ei viinud. Seega tekkis leppetrahvi nõudmise õigus lepingu kehtivuse ajal. Ekslik on hageja käsitlus, et kõik hageja kohustused seoses üüripinnal heakorra, puhtuse, prügistamise vältimisega ning üüripinna vabastamisega on piiratud kitsalt 24 m2 laoruumiga. Lepingust tulenevad kokkulepped laienevad ka üldkasutatavatele pindadele sh territooriumi kasutamisele. Lepingu punkt 4.2.2 andis hagejale üüripinnaga piirnevate üldkasutatavate ruumide ja territooriumi kasutamise õiguse. Kostja on seisukohal, et hagejale anti täiendav tähtaeg kaubaaluste äraviimiseks 13.06.2016 kuni tööpäeva lõpuni, mitte kuni kella 24:00-ni. Ebamõistlik oleks eeldada, et kostja või tema töötaja peaks tulema kontrollima hageja poolt viimasele esitatud nõude täitmist keskööl. Kostja lähtub oma tegevuse korraldamisel tavapärasest päevasest tööajast.
9.Kostja hinnangul ei saa hageja tugineda kahju osas VÕS § 128 lg 3, kuna nimetatud sättega seotud kulud peavad olema seotud kahju hüvitamise nõude esitamisega. Hageja ei ole esitanud kohtus ega kohtuväliselt kahju nõuet, vaid täitmisnõude. Seega ei seondu hageja poolt kohtuväliselt tehtud kulud õigusteenusele kahju hüvitamise nõude esitamisega. Lisaks ei ole hageja kulud mõistlikud. Arusaadav ei ole, miks oli vajalik hagejal esitada tagatisraha tagastamise nõue kohtuväliselt juristi kaudu ja millised tegevused võtsid hagejat esindanud juristil aega kolm töötundi. Hageja ei ole tõendanud, et juristi kasutamine oli paratamatu ning kulude mõistlikkust ja vajalikkust. Maakohtu põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.
11.Käesolevas asjas on lahendamata hageja taotlus hagi tagasivõtmiseks nõude 90,72 euro osas (tl 65 pöördel).
12.TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lg 3 esimese lause järgi kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
13.Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus läbi vaatamata hageja nõude 90,72 euro osas (sh tagatisraha 85,70 eurot ja viivis 5,02 eurot).
14.Tulenevalt TsMS § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, istungil avaldatuga ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool
ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb TsMS § 231 lgte 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja ja kostja sõlmisid 15.06.2015 äriruumide üürilepingu, mille alusel kostja üüris hagejale Tallinnas, Xxxxhoones 3, I korrusel asuva ruumi suurusega 24 m2 (tl 5-13); • Üürilepingu allkirjastamisel tasus kostja hagejale tulenevalt lepingu punktist 3.1 ettemaksuna garantiisumma 192 eurot; • 06.06.2016 lõpetasid pooled kokkuleppel üürilepingu ja allkirjastasid üleandmisvastuvõtmise akti (tl 15); • Hageja jättis üürilepingu lõpetamisel kostjale kuuluvale kinnistule Xxxxprügikastide taha garaaži seina äärde kaubaalused, milliste äraviimiseks andis kostja hagejale tähtaja 13.06.2016 (tl 51); • 13.06.2016 esitas kostja hagejale leppetrahvi- ja kahjunõude; • 14.06.2016 esitas kostja hagejale leppetrahviarve nr 316281 summas 96 eurot (tl 39); • 18.06.2016 esitas hageja kostja nõudele vastuse (tl 19-20); • 22.06.2016 esitas kostja hagejale vastuse, milles jäi oma seisukohtade juurde (tl 18); • 27.06.2016 jäi hageja oma vastuses kostjale oma seisukohtade juurde (tl 18); • 01.07.2016 andis kostja hagejale kaubaaluste äraviimiseks tähtaja 01.07.2016 kell 18:00, millele hageja vastas 01.07.2016 kell 17:34; • 01.07.2016 esitas kostja hagejale viivisearve 316319 summas 10,30 eurot (tl 40); • 06.07.2016 tagastas kostja hagejale tagatisraha 85,70 eurot (tl 38).
18.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tagatisraha 101,28 eurot tagastamiseks, sellelt arvestatud viivise saamiseks ning õigusabikulude näol tekkinud kahju 225 eurot hüvitamiseks. Kostja vaidleb nõudele vastu, kostja on rahuldanud hageja poolt tasutud tagatisrahaga oma nõuded hageja vastu. Õigusabikulude näol tekkinud kahju on põhjendamatu.
19.Otsuse põhjendavas osas käsitleb kohus esmalt hageja nõuet tagatisraha tagastamiseks ning seejärel hageja nõuet kahju hüvitamiseks.
20.Hagiavalduses kajastatud asjaoludest tulenevalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud äriruumide üürileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 ja § 272 lg 1 teise lause kohaselt, mis sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) ning, et äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum.
21.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja 15.06.2015 sõlminud tähtajalise üürilepingu kestvusega kuni 30.06.2016 (tlk 13). Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale ettemaksuna garantiisumma 192 eurot. Hageja on kostjale garantiisumma tasunud, mille osas puudub vaidlus. Hageja palub kostjalt välja mõista tagatisraha 101,28 eurot, kuna pooled on üürilepingu lõpetanud poolte kokkuleppel 06.06.2016 (tl 15) ning vastavalt lepingu punktile 3.1 kuulus tagatisraha tagastamisele peale lepingu lõppemist ja üüriruumi kostjale tagastamist. Lepingu punkti 5.16 kohaselt tuli kohustus täita hiljemalt 7 päeva jooksul, kui lepingus ei oldud kokku lepitud muud tähtaega. Puudub vaidlus, et üüriruum on kostjale tagastatud 06.06.2016 üleandmisvastuvõtmis aktiga (tl 15) ning hageja on esitanud kostjale tagatisraha tagastamise nõude 18.06.2016. Kostja on tagastanud hagejale 06.07.2016 tagatisrahast 85,70 eurot (tl 38). Tagastamata on 101,28 eurot.
22.Kostja on seisukohal, et kostja ei ole jätnud põhjendamatult tagatisraha hagejale tagastamata, vaid on kasutanud oma lepingu punktist 3.2 tulenevat õigust, mis sätestab, et kostja võib hageja poolt lepingu tingimuste rikkumise korral rahuldada oma rahalisi nõudeid garantiisumma arvel. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostjal on hageja vastu nõue ja, kas tegemist on üürilepingust
tuleneva nõudega, mille korral on kostjal õigus rahuldada oma rahalised nõuded hageja poolt tasutud garantiisumma arvel. Nimetatud on kohus selgitanud pooltele ka oma selgituskirjas (tl 53-54).
23.Kostja on seisukohal, et kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue, kuna hageja on rikkunud lepingu punkte 4.2.1, 4.2.6, 4.2.27, 4.2.29 ja 5.4, jättes lepingu lõppemisel kostja kinnistult Xxxx koristamata hagejale kuuluvad kaubaalused. Kostja on esitanud hagejale 14.06.2016 leppetrahviarve 316281 summas 96 eurot (tl 41) ja 01.07.2016 viivisearve 316319 summas 5,28 eurot (tl 40). Hageja on seisukohal, et kostjal puudus lepingust tulenev alus nõuda leppetrahvi: kuna kostja andis hagejale täiendava tähtaja kaubaaluste eemaldamiseks, mida kostja täitis; kostja on esitanud leppetrahvnõude pärast üürilepingu lõppemist; kaubaalused ei asunud lepingu objektil, mistõttu ei kohaldu lepingu punkt 5.4.
24.Puudub vaidlus, et lepingu lõppemisel jättis hageja kostja territooriumile asukohaga Xxxx, Tallinn hagejale kuuluvad kaubaalused. Hageja on 30.05.2017 istungil kinnitanud, et hagejale kuuluvad kaubaalused asusid kostjale kuuluval kinnistul Xxxx prügikastide juures (tl 65 pöördel). Seega on asjakohatud hageja väited, et kohaldamisele ei kuulu lepingu punktid 4.2.1, 4.2.6, 4.2.27, 4.2.29 ja 5.4. Kohus toetab kostja seisukohta, et hageja tõlgendus punktile 5.4 on vastuoluline. Mõeldav ei ole, et hageja kohustused on seotud üksnes 24 m2 suuruse laopinnaga. Üüripinna kasutamine eeldab ka üldkasutatavate pindade ja territooriumi kasutamist, mis on vajalik üüripinna teenindamiseks, nimetatud tuleb ka lepingu punktist 4.2.2. Kohus toetab ka kostja seisukohta, et tähtsust ei oma, millal leppetrahvinõue esitati, vaid see, millal tekkis alus leppetrahvnõudeks. Kaubaalused jättis hageja lepingu objektiga külgnevale ning lepingu objekti teenindamiseks vajalikule territooriumile lepingu kehtivuse ajal ning lepingu lõppemisel neid sealt ära ei viinud, mida hageja kinnitas 30.05.2017 istungil. Seega tekkis leppetrahv nõudmise õigus lepingu kehtivuse ajal. Kohus nõustub, aga hagejaga, et kostjal puudub õigus leppetrahvi nõuda, kuna kostja on ise andnud hagejale täiendava tähtaja kaubaaluste äraviimiseks. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on andnud hagejale tähtaja kaubaaluste äraviimiseks hiljemalt 13.06.2016 päeva jooksul (tl 49-51). Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 134 lg 1 kohaselt tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Kohus möönab, et tulenevalt TsÜS § 137 lg 2 majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks. Nimetatu aga ei tähenda, et pooled ei või leppida kokku erinevas tähtajas. Käesoleval juhul on kostja andnud hagejale tähtaja kaubaaluste äraviimiseks 13.06.2016 päeva jooksul ja märkinud, et kontrollib kaubaaluste ära viimist järgmise päeva hommikul (tl 49). Seega on asjakohatud kostja väited, et hagejal oli aega kaubaaluste ära viimiseks kuni tööpäeva lõpuni ning mõeldav ei ole, et kostja hakkaks kontrollima kell 24:00 kaubaaluste ära viimist. Kostja on selgelt märkinud, et kaubaalused võib ära viia päeva jooksul ja kontrollimine toimub järgmisel päeval. Puudub vaidlus ning on tõendatud, et kostja soovis kaubaalused ära viia 13.06.2016 kell 22:20, kuid kaubaalused ei asunud enam Xxxx(tl 48). Seega puudus kostjal õigus esitada hagejale leppetrahvinõuet ning kostja ei saanud kasutada lepingu punktist 3.2 tulenevat õigust rahuldada oma leppetrahvinõue garantiisumma arvelt. Kuna põhjendamatu on leppetrahvinõue, siis on põhjendamatu, ka leppetrahvilt arvestatud viivis 5,28 eurot. Lisaks on alusetu kostja leppetrahvinõue, kuna kostja tarnis kaubaalused tagasi oma territooriumile ja andis hagejale 01.07.2016 uue tähtaja kaubaaluste äraviimiseks, millise hageja täitis (tl 73-74). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagatisraha 101,28 eurot.
25.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole
hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu punkti 5.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamisel korral kohustub selles süüdi olev pool tasuma teisele poolele viivist 0,5% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise määraga 0,5% päevas tagastamata tagatisrahalt perioodi 26.06.2016-25.08.2016 eest summas 37,06 eurot (tl 45) ja alates 26.08.2016 viivise 0,5% päevas tagastamata tagatisrahalt (101,28 eurot) kuni otsuse tegemiseni ning edasi viivise 0,5% tagatisraha täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis perioodi 26.06.2016-25.08.2016 eest 37,06 eurot (tl 45), perioodi 26.08.2016-07.09.2017 eest 191,42 eurot (tabel) ja alates 08.09.2017 eest viivis 0,5% päevas tagastamata tagatisrahalt (101,28 eurot) kuni nõude täitmiseni. Võlaperiood 26.08.2016 - 31.12.2016 01.01.2017 - 07.09.2017 Kokku
% aastas
% päevas
182,5
0,5 0,5
Summa päevas 0,5064 0,5064
Perioodis päevi
Perioodi summa 64,8192 126,6 191,42
27.Edasi annab kohus hinnangu hageja õigusabikulude näol tekkinud kahju nõudele. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude 225 eurot, kuna hageja on enne kohtusse pöördumist tasunud õigusabiteenuse eest 225 eurot käibemaksuga. Hageja on kasutanud kohtuväliselt õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 75 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu.
28.VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-08 p-s 18 asunud seisukohale, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
29.Antud juhul on hageja esitanud kahju tekkimise tõendina arve (tl 21), millest nähtuvalt on Leesment & Partnerid OÜ esitanud hagejale 30.06.2016 arve 1051 summas 270 eurot (225 eurot käibemaksuta) õigusnõustamise eest vaidlusega üürileandjaga AS Xxxx. 12.06.2017 on hageja esitanud selgituse, et hageja esindaja tegi õigusteenuse raames järgmisi tegevusi: 15.06.2016 materjalidega tutvumine asjaolude kiiranalüüs, vastamine kliendi küsimustele 1 tund; 16.06.2016 seisukoha kujundamine tegevusplaani osas ning plaani esitamine kliendile e-kirja teel 0,25 tundi; 17.06.2016 lepingu täitmise nõude koostamine, edastamine kliendile ülevaatamiseks 1 tund; 18.06.2016 nõude viimistlemine kliendi tagasiside põhjal ja edastamine e-kirja teel 0,50 tundi; 27.06.2016 vastuse koostamine ja edastamine kostja 22.06.2016 e-kirjale 0,50 tundi (tl 69 pöördel). Kohus on seisukohal, et hageja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks üürilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda. Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lõigetega 2 ja 3 (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-5-13 p 50 ja Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,
välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses üürilepingu alusel leppetrahvi nõud esitamise osas pidi hageja tegema kulutusi õigusabile, kuna hagejal endal puudusid õigusalased teadmised. Kohus leiab, et kohtumenetluse eelsed õigusabikulud 225 eurot käibemaksuta ei oleks hagejal tekkinud, kui kostja oleks oma kokkulepetest kinni pidanud kaubaaluste äraviimise osas ja ei oleks hagejale nõuet leppetrahvi saamiseks esitanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtumenetluse eelsed õigusabikulud 225 eurot käibemaksuta 3 tunni eest tunnihinnaga 75 eurot ebamõistlikult suured ega vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja tehtud kulutused õigusabile on põhjendatud ning rahuldab hageja õigusabikulude nõude 225 eurot. Menetluskulude jaotus
30.Hagihind on TsMS § 123, § 124 lg 1 ning § 133 lg 1 ja 2 alusel 823,08 eurot (192+225+55,68+aastane viivis 350,40).
31.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 168 lg 4 sätestab muuhulgas, et kui hageja võtab hagi tagasi, siis kannab ta kostja menetluskulud.
32.Lähtudes TsMS § 168 lg-st 4 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda 11% ulatuses, kuna hageja on võtnud tagasi nõude 90,72 euro osas. Menetluskulud 89% ulatuses jäävad kostja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
33.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
35.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 675 eurot käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi 9 tundi tunnihinnaga 75 eurot (käibemaksuta).
36.Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1008,34 eurot (käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi 9 tundi ja 10 minutit tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta).
37.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 14). Kohus leiab, et hageja ja kostja lepingulise esindaja tunnitasud on mõistlikud ja põhjendatud ning ei ole ülepaisutatud.
HAGEJA
38.Esmalt annab kohus hinnangu hageja kohtukuludele. Hageja kohtukuluks on hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
39.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejale on osutatud õigusabi 9 tundi tunnihinnaga 75 eurot/h (käibemaksuta).
40.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud: 12.08.2016 hagi koostamiseks 1 tund ja 30 minutit; 22.08.2016 hagi täiendamiseks ja tõendite komplekteerimiseks 30 minutit; 25.08.2016 hagi viimistlemiseks ja esitamiseks menetlusse etoimiku kaudu 1 tund. Kokku on hageja esindajal kulunud hagi koostamiseks, täiendmaiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi. Kohus, arvestades esitatud hagi sisu ning esitatud tõendite mahtu, on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Esindajal sai kuluda kõige rohkem hagi koostamiseks, täiendmaiseks ning kohtule esitamiseks 2 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
41.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 07.11.2016 kostja vastuse läbivaatamiseks, tõendite analüüsiks ja täpsustavate küsimuste esitamiseks kliendile 30 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega.
42.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 23.11.2016 vastuse koostamiseks hagivastusele 1 tund ja 24.11.2016 vastuse täiendamiseks ja edastamises 30 minutit. Kokku 1 tund ja 30 minutit. Kohus, tutvudes kostja seisukohaga hagivastusele ja sellele lisatud tõendite mahuga, on seisukohal, et esindajal ei saanud vastuse koostamiseks ja edastamiseks kuluda rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
43.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 03.02.2017 kohtu 16.01.2017 selgituskirja läbitöötamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Esmalt selgitab kohus, et menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud ajakulu ei ole põhjendatud ja vajalik TsMS 175 lg 1 mõttes. Menetluskulu nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi (vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-4-15, p13). Seega on menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud ajakulu põhjendamatu. Hageja ei ole kohtu selgituskirja osas seisukohti esitanud, mistõttu ei saanud kirja läbitöötamiseks kuluda rohkem, kui 15 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
44.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 30.05.2017 valmistumiseks kohtuistungiks ja esindamiseks kohtuistungil 1 tund ja 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
45.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 12.06.2017 hagi tervikteksti koostamiseks ja täiendamiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks 1 tund ja 30 minutit. Kohus arvestades, et terviktekst eesmärk on eelneva terviklikult kokkuvõtmine ja arvestades, et terviktekst sisaldab ka menetluskulude nimekirja, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu tervikteksti koostamise eest on 1 tund.
46.Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 531,25 eurot (riigilõiv 175 eurot + lepingulise esindaja kulu 356,25 (4,75 x 75)). Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 318,75 euro osas (taotletud 850 – rahuldatud 531,25). Kuna kohus on jätnud hageja menetluskulud kostja kanda 89% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 472,81 eurot.
KOSTJA
47.Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejale on osutatud õigusabi 9 tundi ja 10 minutit tunnihinnaga 110 eurot/h (käibemaksuta).
48.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 28.10.2017 hagu läbitöötamiseks, asjaolude täpsustamiseks kliendiga ning kirjaliku vastuse koostamiseks 2 tundi ja 50 minutit. Kohus arvestades, hagiavalduse sisu, lisatud tõendeid, kostja vastuse sisu ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et ajakulu on ülepaisutatud. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega ja lisatud tõendid ei ole mahult suured. Samuti sisaldab kostja vastus enamuses osas paragrahve, mistõttu arvestades, et kostja esindajaks on vandeadvokaat, on kohus seisukohal, et kostja esindajal ei saanud kuluda hagi läbitöötamiseks, vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks rohkem kui 1 tund ja 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
49.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 06.02.2017 kohtu selgituskirja läbitöötamiseks ja analüüsiks, asja materjalide analüüsiks ning vastuse koostamiseks kirjale 4 tundi ja 20 minutit. Kohus arvestades selgituskirja sisu ja kostja esitatud seisukoha sisu, leiab, et esindajal ei saanud kulud kirja läbitöötamiseks rohkem kui 30 minutit ja seisukoha koostamiseks rohkem kui 2 tundi. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2 tundi ja 30 minutit.
50.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 30.05.2017 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2 tundi. Kohus on seisukohal, et esindajal võis istungi ettevalmistamiseks kuluda kõige rohkem 30 minutit ning, kuna istung kestis ca 1 tund, siis on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund ja 30 minutit.
51.Kokku on põhjendatud kostja menetluskulud summas 605 eurot (5,5 x 110). Kostja taotlus jääb rahuldamata summa 403,34 euro osas (taotletud 1008,34 – rahuldatud 605). Kuna kohus on jätnud kostja menetluskulud hageja kanda 11% ulatuses, siis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 66,55 eurot
52.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 406,26 eurot (472,81-66,55).
53.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise
määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.