Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 29. juunil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on jätnud kostja õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga: xxx, xxx. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.04.2006 on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 13 702,68 krooni. Kostja on oma kohustused hageja ees jätnud täitmata. 1 (5)

Tulenevalt asjaõigusseaduse § 26 ja korteriomandi seaduse § 13 kohaselt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus summas 13 702,68 krooni ning menetluskulud. Kostja vastus Kostja 06. juuli 2006 esitatud vastuses tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt oli kostja korteri omanik ajavahemikul 19.11.1996 kuni 06.01.2005. Selle aja jooksul kostja kuni 16.06.2004 hageja poolt osutatud teenust ei kasutanud, kuna korteri keskküttesüsteem oli eraldatud ühisest keskküttesüsteemist. Korteriomandi müügi hetkel moodustas võlgnevus kostja arvates 5 099,20 krooni. Nimetatud summa tasus kostja maksegraafiku alusel. Kostja tunnistab hagi summas 3 839,20 krooni, kuna nimetatud summa jäi maksegraafiku alusel tasumata. Hageja seisukoht Hageja esitas 24. septembril 2007 kohtule omapoolse seisukoha, mille kohaselt hageja ei nõustu kostja väitega, kuna kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul aprill 2000 kuni aprill 2004. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga jaanuar 2005 moodustab 13 969,38 krooni. Pooled sõlmisid 16.06.2004 kokkuleppe, mille kohaselt kostja tunnistas kogu võlgnevust summas 13 969,38 krooni ning nõustus sellest tasuma 5 040 krooni osade kaupa. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma viivist õigeaegselt tasumata summalt 0,07% päevas. Hageja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja nõuda võlgnevus 13 702,68 krooni ning menetluskulud. Kostja seisukoht Kostja esitas kohtule omapoolse seisukoha, milles selgitab, et maksegraafik oli sõlmitud ainult 5 040 krooni tasumiseks. Seega hageja nõue on tõendamata. 16.06.2004 sõlmitud kokkuleppes ei ole võlgnikuks kostja vaid O. N, kes tunnistas võlgnevust summas 13 969,38 krooni. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul aprill 2000 kuni 2004, haginõude arvestus on 01.04.2006, seega võlgnevus, mis on tekkinud kuni 01.04.2003 on aegunud. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et ajal, kui korteriomand oli kostja omandis, puudus korteris kekküttesüsteem. Kostja tunnistab võlgnevust summas 3 780 krooni ning ülejäänud nõude osas palub kohaldada aegumist. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et võlgniku vahetusest võlausaldajat ei teavitatud. Kokkuleppe sõlmimise juures N ei viibinud. Võlgnevus on tekkinud märts 2000 kuni aprill 2004, ajal mil kostja oli korteri omanik. Hiljem on kostjale arvestatud viivist, kuna viimane kokkuleppega võetud kohustusi ei täitnud. Kostja on tasunud kolmel korral 420 krooni. Kolmas isik, kes kokkuleppe sõlmimise juures ei viibinud, ei saa tunnistada võlgnevust. Hageja esindajatel on kokkuleppeid õigus sõlmida üheks aastaks, seega peale ühe aasta möödumist pidid pooled uue kokkuleppe sõlmima. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli kostja võimeline tasuma 420 krooni kuus. Kostja väide, et korteris puudus kekküttesüsteem on tõendamata. Hageja leiab, et hagi on tõendatud täies ulatuses ning palub hagi rahuldada. Kostja selgituste kohaselt osteti korter ilma kütteta, võlgnevuse olemasolust teadlik ei olnud. Korter oli reaalselt tühi. Püstakud olid korteris plommitud. Kostja ei olnud teadlik, et mingi % tuleb tasuda, kui küte puudub. Kokkuleppe sõlmimisel oli kostja nõus maksma 5 040 krooni. Kokkuleppe sai sõlmitud N nimel, kuna võlg oli tekkinud ajal, mis tema oli omanik. Võlgnevus on tekkinud 04.2000 kuni 04.2004. Võlgnevuse tabeli kohaselt on võlg seisuga 05.04.2003 summas 10 245,28 krooni. Kostja palub kohaldada aegumist nimetatud summa osas ning lahutada see summa lõppsummast. Kostja tunnistab hagi 3 457,40 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

2 (5)

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt Kohus tuvastas, et kostja L Z (end. B) /tl.11/ on omandanud 19. novembril 1996 aastal korteriomandi asukohaga xxx, xxx ostu-müügilepingu alusel /tl. 9-10/. Hageja ja kostja vahel on

Kohus leiab, et kokkuleppe pooleks tuleb lugeda ainuüksi kostjat. Vaidlust ei ole selles, et kuigi O.N on lepingu päises märgitud lepingu pooleks, siis lepingule on alla kirjutanud kostja ning O.N lepingu sõlmimise juures ei viibinud ning lepingu sõlmimisest ta teadlik ei ole. On võimalik, et O.N nimi sattus lepingusse seetõttu, et hageja andmebaasides ei suudetud andmeid muuta ja lepingu koostaja lähtus eksitusest vanast nimest (vt hageja seletused kohtuistungil). Vaidlust ei ole selles, et O.N oli korteri eelmine omanik, kes oli võõrandanud korteri kostjale 19. novembril 1996. Korteri võõrandamislepingust nähtub, et võõrandamise hetkel võlgnevuse kommunaalmaksete osas puudusid (p 5.3, tl 9). Kostjal lasub võlgnevus ajavahemiku 01.12.1996 kuni 30.10.2002 summas 7 025,03 krooni /tl. 17/, seega puudus eelmisel omaniku igasugune seos võlgnevusega, mistõttu jääb mõistetamatuks, miks ta oleks pidanud või võinud lepingus osalema. Küll aga kinnitavad need andmed, et O.N nimi kirjutati kokkuleppe päisesse eksituse tõttu ja kuigi see võis endast kujutada tähelepanuväärset ignorantsust eelkõige soojusenergia müüja poolt, siis ei takista see siiski täielikult poolte tahte väljaselgitamist. Seega saab kohus lugeda, et kõik kokkuleppes märgitud õigused ja kohustused tekkisid ainuüksi kostjale ja mitte O.N. Kokkuleppe p 2 kohaselt Võlgnik võlgneb Võlausaldajale seisuga 16.06.2004.a. tarbitud soojusenergia eest 13 969,38 krooni. Nimetatud võlgnevuse tasumise tähtpäev on möödunud. Kokkuleppe p 3 kohaselt Seoses Võlgniku makseraskustega punktis 1. nimetatud võlgnevuse koheseks tasumiseks Võlausaldajale, tasub Võlgnik nimetatud võlgnevuse (täielikult/osaliselt) summas 5040 krooni Võlausaldajale järgmistel kuupäevadel ja järgmiste osade kaupa: /---/. Kuna tegemist on ilmselgelt varem väljatöötatud lepingu blanketiga, siis võib sõnastusest järeldada, et blankett võimaldas tavaliselt kokkuleppida võlgnevuse suuruses või osast võlgnevusest loobuda ja/või kokku leppida maksegraafikus. Nii võib arvata, et kui hageja soovis võlgnevusest osaliselt loobuda, siis märkis ta p-s 3 ära valiku osaliselt ja kirjutas lõpliku summa tühjale väljale p-s 3. Seega võib arvata, et üldjuhul kui summa blanketi p-s 3 oli väiksem kui p-s 2, siis oli võlausaldaja sellega loobunud osast nõudest võlgniku vastu. Vastupidise tõlgenduse kohaselt juhul, kui summa p-s 2 oleks väiksem, siis kuuluks ülejäänud summa tasumisele koheselt, kuid sellisel juhul oleks mõistlik eeldada, et summa kohene tasumine kajastuks ka koostatud maksegraafikus, näiteks esimese maksena. Seega tuleb igal juhul välistada selline praktika, kus osa tasumisele kuuluvatest summadest maksegraafikus ei kajastu. Käesoleval juhul raskendab kokkuleppe tõlgendamist asjaolu, et välja „osaliselt/täielikult“ ei ole täidetud. Täitmata jätmisest on võimalik järeldada seda, et kuna märgitud ei olnud kumbagi valikut, siis ei ole välistatud hagejapoole nõude vähendamine. Kokkuleppe tõlgendamisel arvestab kohus ka seda, et kostja on järjepidevalt väitnud, et ta on korterist keskkütteradiaatorid eemaldanud ning hageja ei ole sellele selgesõnaliselt vastu vaielnud. Kuigi puuduvad andmed, kas kostja eemaldas radiaatorid seaduslikus korras ja kas ta sellest soojatootjat teavitas, siis võib see kaudselt kinnitada oletust, et kokkuleppe sõlmimise ajal olid pooled arvamusel, et nendevahelistes suhetes eksisteerib õiguslik vaieldavus ning see arvamus ajendas hagejat oma nõudeid vähendama. Kõike eelnevat arvestades tuleb asuda seisukohale, et võimalus, et kompromisslepinguga leppisid pooled kokku võlgnevuses 13 969,38 krooni on vähem tõenäoline kui võimalus, et kompromisslepinguga leppisid pooled kokku võlgnevuses 5040 krooni. Vaidlust ei ole selles, et pärast kompromisslepingu sõlmimist on kostja tasunud 3*420 krooni, kokku 1260 krooni, seega on lepingu alusel tasumata 3780 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Teenused pärast kokkuleppe sõlmimist Võlgnevuse arvestuset nähtub, et pärast kokkuleppe sõlmimist 16. juunil 2004 on hageja jätkanud teenuste osutamist ja esitanud kostjale selle eest arveid kokku summas 993,30 krooni. Alates 19.04.2005 kuni 14.03.2006 on kostjale esitatud soojusenergia tarbimise eest esitatud arveid 4 (5)

summas 993,30 krooni /tl. 38/. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on omandiõigus nimetatud korteri suhtes 06. jaanuaril 2005 üle läinud kolmandale isikule, seega nimetatud ajavahemiku eest esitatud arvete osas lasub võlgnevus uuel korteri omanikul. Aegumine Kostja palub kohalda võlgnevuse osas, mis on tekkinud seisuga 05.04.2003 aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega; sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on kokkuleppes sõlmitud võlgnevust tunnistanud osamaksete tegemisega /tl 14-17/. Seega on aegumine katkenud ning aegumise sätted kohaldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui pool ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Peeter Pällin Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.