2 – 05 – 15556
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„31“detsembril 2007.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 05 – 15556
Tsiviilasi:
S M hagi L G (endine – P) vastu 25 000.- krooni võla, 1 750.- krooni riigilõivu ning 2 000.- krooni muude kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: S M (isikukood: xxx , elukoht: xxx); Hageja nõustaja käesolevas menetluses: A V (isikukood: xxx ); Kostja: L G (endine – P) (isikukood: xxx , elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: M F (isikukood: xxx , elukoht: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg:
„31“oktoober 2007.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, S M ja tema nõustaja, A V ning kostja, L G (endine – P), lepinguline esindaja, M F;
RESOLUTSIOON: Jätta S M hagi L G (endine – P) vastu 25 000.- krooni võla, 1 750.- krooni riigilõivu ning 2 000.- krooni muude kohtukulude nõudes rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta S M ja L G (endine – P) endi kanda sellises ulatuses nagu menetlusosalised on neid kulusid juba kandnud. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.
Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
S M on esitanud kohtule hagiavalduse L G (endine – P) vastu 25 000.- krooni võla, 1 750.- krooni riigilõivu ning 2 000.- krooni muude kohtukulude nõudes põhjusel, et 2002.a. juulis laenas L G (endine – P) S M 20 000.- krooni ja 400.USA dollarit, intressiga 5% kuus, laenu tagastamise lõpptähtajaga 31.detsember 2002.a.. Hagiavalduse kohaselt tagastas L G (endine – P) S M 20.detsembril 2002.a. võetud laenust 5 000.- krooni põhivõlga, aga samuti maksis L G (endine – P) S M laenulepingu järgi tasumisele kuuluvaid intresse summas 4 500.krooni. Ülejäänud osade tasumisega palus L G (endine – P) S M oodata, kuna soovis S M laenu tasumiseks raha saamiseks pangast laenu võtta. Ajavahemikul alates 2003.a. jaanuarist kuni 2003.a. juulini maksis L G (endine – P) S M 15 000.- krooni intresse, tagastas laenu 400.- USA dollarit, aga samuti tasus veel 3 000.- krooni. Pärast 2003.a. juulit L G (endine – P) S M laenulepingu järgi tasumisele kuuluvaid summasid enam ei maksnud. Hagiavalduse kohaselt arvestas S M, et L G (endine –P võlgneb temale seisuga 01.august 2003.a. 20 000.- krooni ning seisuga 01.jaanuar 2004.a. moodustub L G (endine – P) kogu võlgnevus (põhivõlg + intress) S M ees 25 000.- krooni. 2004.a. jaanuaris tasus L G (endine – P) S M võlast veel 10 000.- krooni ning 05.juulil 2004.a. 2 000.- krooni. Rohkem ei ole hagiavalduse kohaselt L G (endine – P) S M laenulepingu järgi tasumisele kuulvaid summasid tasunud. Kokku tasus L G (endine – P) S M laenulepingu järgi (hagiavalduses sisalduva arvestuse kohaselt) 39 500.- krooni ning 400.- USA dollarit. S M asus hagiavalduses seisukohale, et vaatamata kõikidele L G (endine – P) poolt teostatud tagasimaksetele võlgneb L G (endine – P) hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga (27.juuli 2005.a.) S M veel 25 000.- krooni. Palus hagiavalduse rahuldada ja L G (endine – P) S M kasuks välja mõista 25 000.- krooni põhivõlga, 1 750.- krooni riigilõivu ning 2 000.- krooni muid kohtukulusid.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.11) kostja, L G (endine – P), hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on L G (endine – P) hagejale, S M, kogu laenu tagastanud. Intresside tasumise kohta aga laenulepingus kokkulepe puudus.
Hageja, S M ja tema nõustaja, A V, palusid kohtuistungil hagi L G (endine – P) vastu rahuldada. Kohtuistungil suurendasid S M ja tema nõustaja A V haginõuet ning palusid L G (endine – P) välja mõista laenulepingujärgse võlgnevuse katteks 31 800.- krooni, millest 1 500.- krooni moodustub põhivõlg ja 27 250.krooni on L G (endine – P) poolt tasumata intressid, aga samuti paluvad S M ja tema nõustaja A V L G (endine – P) välja mõista 1 750.- krooni riigilõivu ning 2 000.- krooni muid kohtukulusid. Põhivõla arvestuse ja intresside võla arvestuse küsimustes andsid hageja, S M ja tema nõustaja, A V, vastuolulisi selgitusi, mille tõttu jäigi kohtule arusaamatuks põhivõla ja viiviste võla tekkimise ning tasumise mehhanism. Kostja, L G (endine – P) ja tema lepinguline esindaja M F vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi jätta rahuldamata. Asusid kohtuistungil seisukohale, et hageja, S M, ei ole esitanud kirjalikku avaldust haginõude suurendamiseks ega ole ka suurendatud haginõudelt tasunud täiendavat riigilõivu, mille tõttu peaks kohus juhinduma S M poolt varem esitatud hagi summast 25 000.- kroonist. Kostja, L G (endine – P) ja tema lepinguline esindaja, M F, asusid kohtuistungil seisukohale, et L G (endine – P) on täitnud S M ees kõik laenulepingust tulenevad kohustused. Andmed L G (endine – P) poolt kohustuste täitmise kohta on esitanud S M ise hagiavalduses. Küsimus on selles, et (L G (endine – P) ja tema lepingulise esindaja M F seisukoha kohaselt) S M tõlgendab ebaõigesti ja meelevaldselt intresside kohta käivat laenulepingu sätet. Samuti on S M poolt esitatud võlasumma arvestus täis vastuolusid. S M poolt esitatud arvestuses on arvutusvigu.
Kohus luges tõendatuks, et hagi on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega: Hansapanga maksekorraldusega 27.juulist 2005.a. (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Kirjaliku laenulepinguga (tl.5), mis koosneb L G (endine – Pa) omakäelisest allkirjast S M raha laenamise kohta. L G (endine – P) omakäeline allkiri on korduvalt parandatud teist- värvi pastapliiatsiga, mille tõttu ei saa kohus lugeda allkirja vastuvaidlematult usaldusväärseks. S M Hansapanga konto väljavõttega (tl.6-7). L G (endine – P) kirjaliku vastusega kohtule (tl.11). Hansapanga maksekorraldusega 05.juulist 2004.a. (tl.12), mille kohaselt tasus L G (endine – P) S M 2 000.- krooni. S M kirjaliku taotlusega kohtule 22.septembrist 2005.a. (tl.15). S M kirjaliku avaldusega 22.juunist 2004.a. Viru Ringkonnaprokuratuurile (tl.16) L G (endine – P) kriminaalvastutusele võtmiseks. Viru Ringkonnaprokuratuuri teatisega (tl.17) kriminaalmenetluse
alustamata jätmise kohta. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri L P poolt allkirjastatud kaebuse rahuldamata jätmise määrusega 16.juulist 2004.a. (tl.18-19). S M taotlusega riigi õigusabi saamiseks (tl.24-28). Viru Maakohtu määrusega 29.maist 2007.a. (tl.48) S M riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta. 04.juunil 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.54-55). Ilma volituseta esindaja R G poolt allkirjastatud kirjaliku taotlusega 03.juulist 2007.a. (tl.61), mille kohus jättis tähele panemata, kuna R G puudus kirjalik volikiri S M esindamiseks käesolevas kohtumenetluses. S M poolt esitatud kirjaliku arvestusega L G (endine – P) võla moodustumise kohta (tl.62-63), mille kohaselt moodustub L G (endine – P) võlg S M eest 25 000.- krooni. S M poolt kohtule esitatud L G (endine – P) väljamõistmisele kuuluva summa arvestusega (tl.6667), mille kohaselt moodustub L G (endine – P) poolt tasumata põhivõla jääk 1 500.- krooni, intresside jääk 4 387.50 krooni, intressid (leppetrahv) moodustub 27 250.- krooni, kulutused sünnipäevaks 400.- krooni, kostja jaoks S M poolt soetatud tsemendi maksumus 100.- krooni, riigilõiv – 1 750.- krooni, arvestusega seotud õigusabi kulud 300.- krooni. Kokku L G (endine – P) võlg S M ees 31 300.- krooni. Kohtuistungi protokolliga (tl.76-78).
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §398 sätteid, mille kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS §397 kohaselt tuleb majandus – või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §94 sätestatud määr. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS 398 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et S M hagi L G (endine – P) vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta poolte endi kanda. Kohus luges tõendatuks, et L G (endine – P) laenas S M 11.augustil 2002.a. sõlmitud lihtkirjaliku laenulepingu alusel 20 000.- krooni ja 400.- USA dollarit tähtajaga kuni 4 – kuud, intressiga 5% kuus, laenu tagasimaksmise tähtajaga 31.detsember 2002.a.. Nii kohtuistungil uuritud tõenditega, kui ka S M enda poolt hagiavalduses esitatud andmetega luges kohus tõendatuks, et L G (endine – P) tagastas S M laenulepingu alusel tekkinud võla katteks 400.- USA dollarit ning 39 500.krooni (põhivõlg + intressid) lähtudes järgmisest, S M enda poolt esitatud, arvestusest. Hagiavalduse kohaselt tagastas L G (endine – P) S M 20.detsembril 2002.a. võetud laenust 5 000.- krooni põhivõlga, aga samuti maksis L G (endine – P) S M laenulepingu järgi tasumisele kuuluvaid intresse summas 4 500.krooni. Ülejäänud osade tasumisega palus L G (endine – P) S M oodata, kuna soovis S M laenu tasumiseks raha saamiseks pangast laenu võtta. Ajavahemikul alates 2003.a. jaanuarist kuni 2003.a. juulini maksis L G (endine – P) S M 15 000.- krooni intresse, tagastas laenu 400.- USA dollarit, aga samuti tasus veel 3 000.- krooni. Pärast 2003.a. juulit L G (endine – P) S M laenulepingu järgi tasumisele kuuluvaid summasid enam ei maksnud. Hagiavalduse kohaselt arvestas S M, et L G (endine – P) võlgneb temale seisuga 01.august 2003.a. 20 000.- krooni ning seisuga 01.jaanuar 2004.a. moodustub L G (endine – P) kogu võlgnevus (põhivõlg + intress) S M ees 25 000.- krooni. 2004.a. jaanuaris tasus L G (endine – P) S M võlast veel 10 000.- krooni ning 05.juulil 2004.a. 2 000.- krooni. Rohkem ei ole hagiavalduse kohaselt L G (endine – P) S M laenulepingu järgi tasumisele kuulvaid summasid tasunud. Kokku tasus L G (endine – P) S M laenulepingu järgi (hagiavalduses sisalduva arvestuse kohaselt) 39 500.- krooni ning 400.- USA dollarit. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et L G (endine – P) on S M kogu võla koos intressidega juba tasunud enne hagiavalduse kohtusse esitamist. Asjaolu, et S M leiab L G (endine – P) veel võlgu olevat on tingitud S M poolt ühepoolsest ja omapärasest intresside arvestamise meetodist, mis ei ühti L G (endine – P) poolse arusaamisega intresside maksmisest. Kohus asus seisukohale, et L G (endine – P) poolt juba makstud intresside summa 19 500.- krooni on piisav (arvestades võetud laenu 20 000.- krooni ja 400 USA dollarit ning laenulepingu tähtaja pikkust, milleks oli 4 – kuud). Kohus asus seisukohale, et seda ületav intresside summa on juba vastuolus heade kommetega.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.