Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-6
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtuasi
Püssi linna hagi N.I.`e vastu võlgnevuse nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
06. detsember 2007
Menetlusosalised
Hageja:
Püssi linn (RK xxx)
Hageja esindaja:
Silver Peepmaa (volikirja alusel)
Kostja:
N.I. (IK xxx)
Kostja esindaja:
L.S. (volikirja alusel)
Hageja esitas Viru Maakohtule 03. jaanuaril 2005 hagiavalduse L.S. vastu. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 16. oktoobril 1996 sõlmitud elamu hooldusleping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma iga kuu 25-ks kuupäevaks Püssi linna arvele üüri ja kommunaalteenuste tasu. Kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul november 1997 kuni juuli 2004. Sel ajavahemikul on kostja 1(7)
arveid tasunud osaliselt. Kooskõlas pooltevahelise lepinguga on hageja perioodi eest november 1997 kuni detsember 2004 arvestanud viivist igalt tasumata arvelt 0,2% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja võlgnevus hageja ees on põhivõlg 20 308,75 krooni ja viivised 20 308,75 krooni, kokku 40 617,50 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista Püssi linna kasuks kommunaalteenuste võlgnevus 20 308,75 krooni ja viivised 20 308,75 krooni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja Ljudmilla Safanova hagi ei tunnista. Kohtuistung Kohtistungil, mis toimus 30. jaanuaril 2006 taotles hageja esindaja kostja asendamist, kuna korter on kingitud kolmandale isikule. Kostja vastuväiteid kostja asendamise kohta ei esitanud. Täiendav hagiavaldus Hageja esitas 14. veebruaril 2007 kohtule hagiavalduse N.I.`e vastu. Hagiavalduse kohaselt on kostja 09. mail 1997 omandanud korter asukohaga xxx kinkelepingu alusel. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul november 1997 kuni juuli 2004. Seisuga juuli 2004 võlgneb kostja hagejale 20 308,70 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus ja menetluskulud. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnista, kuna võlgnevuse nõue on esitatud vale isiku vastu. Vastuse kohaselt on kostja sõlminud üürilepingu L. S.``ga, kelle kohustuseks on ka tasuda kõik kommunaalmaksed. Igakuised arved hageja poolt on edastatud üürniku nimel ning kostja ei ole ühtegi arvet saanud. Hagejat on teavitatud üürilepingu sõlmimisest ning üürniku kohustusest kommunaalmaksete tasumise osas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Haginõude suurendamise avaldus Hageja esitas 28. septembril 2007 kohtule haginõude suurendamise avalduse, milles palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 20 308,75 krooni ja viivised 4 938,50 krooni. Avalduse kohaselt arvestab hageja kostja võlgnevuse osas seadusega kehtestatud määras viivist, s.o kuni juuni 2002 3% aastas ja alates juuli 2002 viivisemääraga 7% aastas. Hageja on arvestanud kostjale viivist summas 4 938,50 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale koos viivistega 25 247,25 krooni. Hageja palub hagi rahuldada ning kostjale välja mõista võlgnevus, viivised ja menetluskulud. Vastus haginõude suurendamise avaldusele Kohtule esitatud seisukoha kohaselt kostja võlgnevust ja viivist ei tunnista. Kostja leiab, et võlgnevuse kohustus lasub üürnikul, kuna üürilepingu kohaselt kohustub kommunaaltasud maksma üürnik. Kostjale arveid hageja poolt saadetud ei ole. Hagejal puudub alus võlgnevuse ja viiviste nõudes. Kostja on hagejat teavitanud üürilepingu olemasolust ning selle täitmise kohustusest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht
2(7)
Hageja esitas omapoolse seisukoha, mille kohaselt on kostjal kui korteriomanikul kohustus tasuda hagejale haldamise ja teenuste osutamisega seotud kulud. Samas ei oma tähtsust, kas kostja reaalselt korterist ise kasutas või mitte. Juhul kui kostjal ja kolmandal isikul on reguleeritud kulude kandmise kohustus, tekib kostjal kui korteriomanikul regressinõue enda lepingupartneri suhtes. Hageja palub hagi rahuldada. Kohtuistung Kohtuistungil vähendas hageja haginõude suurust ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse koos viivistega summas 19 404,10 krooni. Hageja loobub õigusabikulude hüvitamise nõudest. Kostja esindaja seletuste kohaselt on kostja sõlminud temaga üürilepingu, mille alusel kohustub tema kui üürnik tasuma kõik kommunaalmaksud. Linn oli lepingust teadlik ning edastas kõik arved üürniku nimel. Üürnikuna on esindaja nõus maksma, kui hageja on nõus ümberarvestuse 1998 osas tegema ja maha arvestama 10 000 krooni, mille linn pidi kompenseerima. Nimetatud maja on käesolevaks ajaks linna poolt lammutatud. Kostja võlgnevust ei tunnista.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kohus tuvastas, et kostja omandas 9. mail 1997 vallasasjast korteri aadressil Viru 10-70 Püssi üldpinnaga 48,9 m2 oma ema L S.ga sõlmitud kinkelepingu alusel. Samal kuupäeval sõlmis kostja üürilepingu, millega andis korteri üürile oma emale L.S.le. Kostja ja L.S. esitasid üürilepingu Püssi linnale. Püssi linn, kes osutas korteri asustamiseks vajalikke kommunaalteenuseid – elamuhooldusteenust ja soojavarustusteenust – esitas teenuste eest arveid L.S.le. Püssi linn esitas
3(7)
Isegi juhul kui Püssi linn kas suuliselt või mingi teo tegemisega avaldas tahet mingi võlgnevuse üle kandmiseks, siis oleks selline tahteavaldus tühine vorminõude rikkumise tõttu. Samas leiab kohus, et tõendatud ei ole ka vastavasisulise tahteavalduse tegemine Püssi linna poolt. Võla ülekandmise välistab ka asjaolu, et puudub nii senise võlgniku tahteavaldus võla ülekandmiseks kui ka uue võlgniku tahteavaldus võla ülekandmiseks. Tõendina nimetatud tahteavalduste kohta on kostja esitanud 09. mail 1997 sõlmitud üürilepingu. Tõepoolest kostja ja L.S. sõlmisid 09. mail 1997 üürilepingu korteri xxx üürile andmiseks L.S.le (tl 71-72). Üüri tasumist reguleerivad nimetatud lepingus eksklusiivselt punktid 4.1, 8.1 ja 8.5. Vastavalt lepingu p-le 4 Üürnik on kohustatud: tasuma üüri- ja kommunaalteenuste eest hiljemalt teenuste osutamise järgneva kuu 15. kuupäevaks sularahas; Vastavalt lepingu p-le 8.1 üüri suuruse ja muude teenuste eest maksmise tasu suurus määratakse üürileandja poolt vastavalt tegelikele kuludele. Vastavalt lepingu p-le 8.5 üüri ja muude teenuste tasu maksab üürnik igakuiselt. Lepingus puudub täpsem regulatsioon kellele tuleb üür tasuda. Kuna vastavalt p-le 8.1 tegeleb üüri suuruse määramisega üürileandja e kostja, siis võib järeldada, et lepingu kohaselt pidi ka üür tasutama kostjale sularahas. Samuti puuduvad lepingus igasugused kokkulepped selle kohta, et üürileandja sooviks mingit võlgnevust üle anda üürnikule ja ise sellest vabaneda ning üürnik sooviks mingisugust võlgnevust enda kanda võtta. Üleüldse ei ole lepingus ei otseselt ega kaudselt kordagi viidatud Püssi linnale. Seega tuleb järeldada, et lepingus puudub nii senise võlgniku tahteavaldus võla ülekandmiseks kui ka uue võlgniku tahteavaldus võla ülekandmiseks. Seda enam ei saa ka lepingu vastuvõtmine Püssi linna poolt kujutada endast märki, et linnal võis olla soov võlgnevuse ülekandmiseks. Obiter dictum märgib kohus, et kuigi lepingus puudub nii senise võlgniku tahteavaldus võla ülekandmiseks kui ka uue võlgniku tahteavaldus võla ülekandmiseks, siis see ei muuda juba toimunud kommunaalteenuste tasumist tühiseks, kuivõrd sel juhul oli TsK kohaselt tegemist kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt s o L.S. soovis tasuda Püssi linnale kostja võlgnevust. L.S. õigustatus saada oma soorituse eest vastusooritust kostjalt sõltub sel juhul nende omavahelistest kokkulepetest e „sisesuhtest“. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et asjas puuduvad igasugused kokkulepped, mis oleksid vabastanud kostja tema võlgnevusest Püssi linna ees. Hageja nõuded Hageja palub hagis, 28. septembri 2007 täpsustuses ja 06. detsembri 2007 täpsustuses kostjalt välja mõista võlgnevus 19404,10 krooni ja viivis 4938,50 krooni ning kohtukulud. Hageja 06. detsembri 2007 kohtuistungil tehtud täpsustuse kohaselt on võlgnevuse periood alates oktoobrist 1997 kuni juulini 2004 ning sama perioodi eest nõuab hageja viiviseid. Teenused perioodil 01.10.1997-27.03.1999 Vaidlust ei ole selles, et elamus, kus asus kostja korter, ei ole kunagi moodustatud korteriühistut. Vaidlust ei ole selles, et kogu võlgnevuse perioodi vältel oli Püssi linna erastamise kohustatud subjektiks ja ühtlasi teenuste osutajaks. See annab alust kohaldada osa võlgnevuse perioodile eluruumide erastamise seadust (EES). Vastavalt kuni 27.03.1999 kehtinud EES redaktsiooni §-le 15 lg-le 1 elamutes, kus korterite erastamise käigus on tekkinud viis või enam omanikku, asutavad omanikud elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu, kusjuures korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse paragrahvis 6 nimetatud kohustatud subjektid erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Kuni korteriühistu asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud 4(7)
pooltevahelisele kokkuleppele. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel sellist kahepoolset kokkulepet ei ole. Kuivõrd pooltevaheline kokkulepe puudub, tuleb kohaldada TsK alusetu rikastumise sätteid. Vastavalt TsK § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Vastavalt TsK § 477 lg 3 kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Seega peab isik, kes on alusetult saanud kommunaalteenuseid sh maja haldusteenust ja soojavarustusteenust, hüvitama teenuse osutajale teenuse väärtuse teenuse osutamise aja seisuga. Teenused perioodil 08.07.1999 – 30.06.2001 Alates 27.03.1999 kuni 01.07.2001. a kehtinud EES § 151 lg 1 kohaselt korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. See regulatsioon paneb korteriomanikule kohustuse tasuda sõltumata hoolduslepingu olemasolust. Need korteriomanikud, kes olid sõlminud lepingu Püssi linnaga, kohustusid tasuma hagejale elamu hooldamise eest igakuuliselt kindla tariifi järgi. Kuivõrd EES § 151 lg 1 võrdsustab ilma hoolduslepinguta korteriomanikud lepingu sõlminud korteriomanikega, siis on ka ilma hoolduslepinguta korteriomanikud kohustatud tasuma hagejale elamu hooldamise eest igakuuliselt kindla tariifi järgi tingimusel, et tariif on mõistlik ja tasakaalustatud. Seda seisukohta on tunnustanud ka senine kohtupraktika Viru Ringkonnakohtu 30. aprilli 2003 otsuses nr 2-2-144/03 ja 22. detsembri 2003 otsuses tsiviilasjas nr 2-2-292/03. Asja materjalides on elamu hooldusleping nr 257 (tl 6-7), mis on sõlmitud Püssi linna ja L.S. vahel. Hageja seletuste kohaselt sõlmiti leping seetõttu, et hageja arvas ekslikult, et korteri omanikuks on L.S.. Seega võib järeldada, et üldjuhul sõlmis Püssi linn viidatud lepinguga analoogsed lepingud kõigi korteriomanikega elamus Viru 10 Püssi, mistõttu korteriomanikud, kellega lepinguid sõlmitud ei ole, sealhulgas kostja, on vastavalt EES § 151 lg 1 kohustatud tasuma hoolduskulude eest samadel alustel nagu viidatud hoolduslepingus. Vastavalt hoolduslepingu nr 257 p-le 4.1. korteriomanik kohustub maksma iga kuu 25-ndaks kuupäevaks Püssi Linnavalitsuse arvele korteri elamispinna põhiüüri (maamaks, remondikulu, kindlustusmaks) ja olmeteenuste tasu vastavalt Linnavalitsuse poolt kinnitatud hinnetele. Seega pidid korteriomanikud tasuma vastavalt Püssi linna kehtestatud tariifidele maja haldamise eest. Tariifide määramine nähtub Püssi Linnavalitsuse korraldusest 12. detsembrist 1995 (tl 21) ja Püssi Linnavolikogu määrusest 20. jaanuarist 1998 (tl 23). Võib tuvastada, et võlgnevuse arvestus (126132) on vastavuses nimetatud linnavalitsuse korraldusega ja linnavolikogu määrusega. Samas ei reguleeri EES § 151 lg 1 soojusenergia ja veevarustuse teenuse osutamist ning kuna nimetatud teenuste osas lepinguid sõlmitud ei ole, kuulub kohaldamisele TsK § 477 lg 1 ja 3. Teenused perioodil 01.07.1999 – 31.12.2002 Ajavahemikul 01.07.1999. a kuni 31.12.2002. a tekkinud võlgnevuse väljamõistmisel kohaldab kohus EES § 15 lg 1 ja KOS § 13 lg 1. EES § 15 lg 1 sätestab: elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja 5(7)
kaasomandi majandamise kuulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Viidatud sätete alusel peab korteriomanik tasuma oma osa maja korrashoiuks tehtud hooldustöödest. Soojusenergia ja veevarustuse teenuse osutamise osas kuulub kohaldamisele TsK § 477 lg 1 ja 3 ja alates 01.juulist 2002 samasisuline regulatsioon võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1028 lg-s 1. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Teenused perioodil 01.01.2003 kuni 31.07.2004 Alates 31. detsembrist 2002 EES ei kohaldu ning rakendamisele kuulub alusetu rikastumise regulatsioon võlaõigusseaduses. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja võlgnevus Teenuste osutamine kostjale on tõendatud üüriarvestustega (tl 126-132) ja kommunaalteenuste osas perioodil 08.07.1999 – 30.06.2001 Püssi Linnavalitsuse korraldusega 12. detsembrist 1995 (tl 21) ja Püssi Linnavolikogu määrusega 20. jaanuarist 1998 (tl 23). Samuti tl 22 Püssi Linnavalitsuse käskkirjaga vee hindade määramise kohta 03.03.1997, tl 24 Püssi Linnavalitsuse määrusega vee hindade kohta 28.01.1999, tl 25 Püssi Linnavalitsuse määrusega vee hindade kohta 27.09.2002, tl 26 Püssi Linnavalitsuse määrusega vee hindade kohta 27.03.2003, tl 27 Püssi Linnavalitsuse määrusega sooja hinna kohta 31.01.2002, tl 28 Püssi Linnavalitsuse määrusega soojuse hinna kohta 20.12.2001. Kuigi tulenevalt sellest, et poolte vahel puudus leping soojusenergia ja vee tarnimiseks, ei ole linna aktid teenuste hindade kohta pooltele siduvad, võib nimetatud aktidest järeldada, et kuivõrd vaidlust ei ole selles, et Püssi linna territooriumil puudusid teised teenusepakkujad ning osutatud teenuste hinnad vastasid nimetatud aktidele, siis osutati teenuseid kostjale kohaliku turuhinnaga. Üüriarvestusest (tl 126-132) nähtub, et alates oktoobrist 1997 kuni juulini 2004 on hageja osutanud kostjale soojusenergiaga varustamise, sooja veega varustamise, prügiveo, kanalisatsiooni, maamaksu vahendamise ja elamuhaldusteenust (jooksev remont ja üldelekter) ning kostjal on saadud teenuse eest tasumata 19404,10 krooni. Kohus leiab, et eeltooduga on teenuste osutamine kostjale täies mahus tõendamist leidnud ning kostjalt tuleb välja mõista teenuste maksumus 19404,10 krooni. Kostja vastuväited Kohus leiab, et tähtsust ei oma see, et kostja väitel ei kasutanud ta nimetatud eluruumi suurel osal ajast, kuivõrd soovi korral oleks kostja võinud eluruumi igal ajal kasutada. Tähtsust ei oma ka see, et elamu Viru 10 ei ole praegusel ajal kasutamiskõlblik, sest võlgnevuse periood lõppes juulil 2004 ning vaidlust ei ole selles, et kuni selle ajani oli soovi korral võimalik elamut kasutada ja osutatud teenustest kasu saada. Asjakohased ei ole kostja vastuväited, et Püssi linnal on jätnud L.S.le tasumata abirahasid, kuivõrd vaidlus abirahade üle kuulub läbivaatamisele halduskohtus ja samas ei ole L.S. isiklikult vaidluse pooleks. Püssi linna vastusest kostja avaldusele (tl 60) nähtub, et kostja on pöördunud Püssi linna poole kaebusega elamu Viru 10 katuse olukorra üle ja linn on vastanud, et katuse remondiks puudub raha. Kuigi see tõend viitab, et elamu olukorras võis olla probleeme, ei tõenda see iseenesest, et hooldustöid üldse ei tehtud või tehti nõutavast vähem. 6(7)
Selgelt eksitav on kostja väide, et järgimata on vaidluse kohtueelse lahendamise kord. Poolte esitatud võõrkeelsed tõendid, millele ei ole lisatud tõlget eesti keelde, jätab kohus tähelepanuta TsMS § 7 lg 5 alusel. Viivis Vastavalt kuni 01. juulini 2002 kehtinud TsK § 231 lg 1 rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt alates 01. juulist 2002 kehtiva VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja on jätnud täitmata on rahalised kohustused hageja ees, kuulub kostjalt välja mõistmisele seadusjärgne viivis. Perioodi eest oktoober 1997 kuni juuni 2002 mõistab kohus kostjalt välja viivise 3599,80 krooni ning perioodi eest juuli 2002 kuni juuli 2004 1338,70 krooni, kokku 4938,50 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 03. jaanuaril 2005 Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 150 krooni, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt.
Peeter Pällin Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.